OÜ Kaupmehe Järelmaks hagi L Õ’a vastu 870.70 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
Hagihind
667.50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), lepinguline esindaja Alar esindajad Kondratjev (Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: L Õ (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx). Asja arutamise kuupäev
29. oktoober 2012
Istungil osalenud isikud
Kostja L Õ
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt L Õ hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks välja järelmaksulepingust nr 1102547/10ta tulenev võlgnevus 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot 70 senti (millest laenu põhiosa võlg 667.50 eurot, sissenõutavaks muutnud krediidiintress 3.25 eurot, järelmaksuintress 94.65 eurot, 30.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 41.40 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 63.90 eurot).
3.Välja mõista kostjalt L Õ hageja OÜ Kaupmehe Järelmaks kasuks viivis põhinõudelt (667.50 eurolt) alates 31.12.2011 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 29% aastas. 1 (5)
2-12-1250
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 286 (kakssada kaheksakümmend kuus) eurot 73 senti.
5.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.06. jaanuaril 2012 Pärnu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 19.04.2011 järelmaksulepingu nr 1102547/10ta. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 667.50 eurot, millest 649.00 euro eest soetas kostja Ülemiste kaubanduskeskuses asuvast Nordic Digital AS-i Photopoint kauplusest sülearvuti Dell Inspiron N5010 s/n 1MMSYM1 ning 18.50 eurot tasaarvestati lepingu sõlmimise tasuga. Lepingu kohaselt oli järelmaksuintress 18.0797% aastas, mis rakendunuks, kui kostja oleks tagastanud saadud järelmaksusumma graafikujärgsete kuumaksetena. Tähtajaks tasumata järelmaksu summa ulatuses väljastati kostjale krediidisumma ja sellele rakendati vastavalt lepingule krediidiintressi määraga 29% aastas.
2.Kostjal oli kohustus tasuda lepingujärgseid makseid alates 05.05.2011, mida kostja rikkus korduvalt. Hageja alustas võla sissenõudmise menetlust. Lepingu ülesütlemisel oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress 94.65 eurot ja krediidiintress 3.25 eurot. Lepingu ülesütlemisest 15.10.2011 kuni hagi koostamiseni 30.12.2011 on muutunud sissenõutavaks viivis summas 41.40 eurot. Lepingu üldtingimuste p 6.5 sätestab, et krediidisaaja on kohustatud krediidiandjale hüvitama sissenõudmisega seotud kulud, sealhulgas kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Hageja on kostjale saatnud kolm sissenõudmiskirja, lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemiseavalduse, mille eest kostja oli hageja hinnakirja alusel kohustatud tasuma 63.90 eurot.
3.Hageja palus vastavalt § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 402 lg 1, § 415 lg 1, § 416 lg 1, lg 2 kostjalt välja mõista 870.70 eurot ja viivise alates 31.12.2011 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 29% aastas ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
4.Pärnu Maakohtu 17.01.2012 määrusega edastati hagi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Hagi koos lisadega on 05.03.2012 kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kostja vastas 05.03.2012 e-kirja teel, et ta ei ole hagejaga mingit lepingut sõlminud ja tehingu tema nimel on teinud kolmas isiku. Kostja vastuse kohaselt varastati temalt rahakott koos dokumentidega, mis toodi hiljem tagasi. 2 (5)
2-12-1250
MENETLUSE KÄIK
6.20. märtsil 2012 esitatud e-kirjas teatas hageja esindaja, et kuna kostja ei ole esitanud tõendit kriminaalmenetluse alustamise ega politseisse pöördumise kohta, siis tema vastuses toodud asjaolud on tõendamata. Kui antud asjaolude kohta alustatakse kriminaalmenetlust, siis hageja on nõus hagist loobuma.
7.21. mail 2012 edastas kohus hageja e-kirja kostjale ja andis kostjale võimaluse 10 päeva jooksul kas politseile kuriteo kohta avalduse esitamiseks või kohtule tsiviilasja raames järelmaksulepingu käekirjaekspertiisi määramiseks taotluse esitamiseks ning kohtu deposiitarvele ekspertiisi kulude katteks 300 eurot tasumiseks. Kuna kostja ei ole temale e-posti teel saadetud menetlusdokumendi kättesaamist kinnitanud, siis saadeti kõik menetlusdokumendid kostjale täiendavalt koos kohtukutsega, millised on 19.08.2012 politsei vahendusel kostjale isiklikult kätte toimetatud.
KOHTUISTUNG
8.Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. 29.10.2012, s.o vahetult enne istungi algust, esitas esindaja kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ning politseile järelpärimise tegemiseks, selleks, et selgitada välja, kas kostja on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks ja kas menetlust on alustatud.
9.Kohtuistungil kostja nõustus tsiviilasja ilma hageja esindaja kohalolekuta sisuliselt lahendamisega. Kostja võttis hagi õigeks, esitades selle kohta kirjaliku avalduse. Kostja selgituste kohaselt ei ole ta läinud politseisse avaldust kirjutama, kuna kostjal on varem olnud kokkupuude politseiga ja kostja kardab politseid.
10.Kohus arutas asja kohtuistungil sisuliselt ja andis kostjale võimaluse kuni 15.11.2012 politseile kriminaalmenetluse algatamiseks avalduse esitamiseks ja tegi ettepaneku kriminaalmenetluse algatamisel kohtule tsiviilasja arutamise uuendamise taotluse esitamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendanud ja kuulub rahuldamisele.
12.Hageja esindaja ei ole kohtuistungile ei ilmunud. Istungi ajast ja kohast teatas kohus esindajale kohtukutsega, mis on talle kätte toimetatud. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 44 peatükis. TsMS § 414 lg 1 esimese lause alusel, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus jätab hageja esindaja 29.10.2012 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata, sest hageja ei ole oma taotlust TsMS § 330 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul esitanud. Kuna kostja seletuste kohaselt pole ta dokumentide varguse kohta politseile avaldust esitanud, siis puudus igasugune vajadus kohtuistungi edasilükkamiseks. Menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma hageja esindaja kohalolekuta. Kostja õigeksvõtt ja tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. 3 (5)
2-12-1250
13.TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagi nõude õigeks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtuistungil hagi õigeksvõtmine protokollitakse. Kuigi kostja oma vastuses hagile ei nõustunud hagiga, kohtuistungil kostja on võtnud omakäelises avalduses hagi õigeks (t. lk 81-84).
14.Kostja, vaatamata kohtu selgitustele, ei esitanud politseile avaldust dokumentide varguse kohta ega kohtule taotlust tsiviilasjas allkirja ehtsuse tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks. Seega tõendamata on kostja vastuses toodud väited järelmaksulepingu mittesõlmimise kohta. Sellepärast leiab kohus, et kostja õigeksvõtt ei ole rajatud eksimusele. Kuivõrd kostja ei täitnud poolte vahel 19.04.2011 sõlmitud järelmaksulepingust nr 1102547/10ta tulenevaid kohustusi ja on võtnud hagi õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude 870.70 eurot ulatuses. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt 667.50 eurolt alates 31.12.2011 kuni põhinõude tasumiseni lepinguga ettenähtud määras 29% põhinõudelt aastas.
15.TsMS § 444 lg 4 esimese lause alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 402 lg 1 lg 1, § 415 lg 1, § 416 lg 1, lg 2 alusel rahuldab hagi lihtsustatud vormis.
16.Kuna otsus põhineb õigeksvõtul, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Seoses kostja poolt kohtuistungil väljendatud sooviga tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel, selgitab kohus, et pooled võivad leppida kokku kohtuotsuse täitmises. Kohus teeb hagejale ettepaneku esitada kohtuotsus sundtäitmisele üksnes siis, kui pooled ei lepi täitmises kokku.
17.Kohus selgitab kostjale, et kui tulevikus kostja esitab politseile avalduse ja politsei algatab dokumentide varguse kohta kriminaalmenetlust, mille käigus tuvastatakse, et kostja nimel kirjutas järelmaksulepingule alla kolmas isik, siis kostjal tekkib õigus esitada kriminaalasja raames hagi käesoleva otsusega väljamõistetud ulatuses kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Samuti ei ole kostja kohe kirjaliku avaldusega hagi õigeks võtnud.
19.TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 191.73 eurot ja esindaja kulud 95 eurot (t. lk. 21, 23). TsMS § 175 lg 1 ls 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ei ole vastuväiteid menetluskulude esitanud. Kohtu hinnangul on 95 eurot käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik kulu.
20.Hageja tasus 18.07.2012 menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise eest riigilõivu 6.39 eurot (t. lk. 60). Kohus ei ole kostjale menetlusdokumente avalikult kätte toimetanud. 4 (5)
2-12-1250 Riigilõivuseaduse § 44 alates 01.07.2012 kehtiva redaktsiooni järgi riigilõivu ei võeta kohtuasjaga seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest. RLS § 15 lg 1 p 9 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Vastavalt TsMS § 150 lg 7 tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse sama paragrahvi lõigetes 4-6 sätestatud korras. Hagejal on õigus taotleda 6.39 eurot riigilõivu tagastamist.
21.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 1741 lg 1, § 434, § 436, § 438, § 442, § 440, § 444, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 630 lg 2 sätete kohaselt. Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 28. detsembril 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.