2-12-14776/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja hageja nõue 28.10.2011 sõlmisid CUOÜ ja kostja laenulepingu, mille alusel sai kostja 100.00 € laenu ning kohustus laenu tagastama hiljemalt 22.10.2012. Laenu saamiseks täitis kostja CU Union OÜ internetikeskkonnas XXX laenutaotluse ankeedi ning kinnitas Üldtingimustega nõustumist. Vastavalt laenulepingu tingimustele ning lähtuvalt 28.01.08 jõustunud Rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusest, peavad kõik esmakordsed laenutaotlejad ühekordselt pöörduma isikusamasuse tuvastamiseks enne laenu väljastamist koos oma isikut tõendava dokumendiga (pass, ID-kaart või juhiluba) laenuandja kontorisse. Samuti on võimalik laenutaotleja isikusamasuse tuvastamist teha postkontorites vastavalt internetikeskkonnas XXX toodud juhistele. Esmakordse positiivse laenutaotluse puhul võtab laenuandja esmakordse laenutaotlejaga ühendust ning suunab laenutaotleja tema isikusamasuse tuvastamiseks temale sobivasse postkontorisse või laenuandja kontorisse. NM külastas Tallinna Mustakivi postkontorit, kus toimus tema isiku tuvastamine selleks volitatud postkontori töötaja poolt. Tuvastamiseks oli esitatud ID kaart XXX. 28.10.2011 CUOÜ rahuldas Laenutaotluse: Laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega ning kostjale oli saadetud e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel Laenuleping koos selle lisaks oleva Laenu tagastamise ja intresside tasumise Graafikuga. Laenuleping (tarbijakrediidileping) oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS § 410 lg 1 tähenduses, järgides sealjuures VÕS §-de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid. Laenulepingu kohaselt, tagastamisele kuuluv summa kokku on 186.57 € (100.00 € Laenu põhisumma ning 86.57 € Laenu intress). Laenu esimese osamakse tagastamise kuupäevaks 27.11.2011 ei saanud kostja laenu koos intressiga nõuetekohaselt tagastada. Samuti ei ole kostja reageerinud CUOÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. 3.02.2012 laenuleping CUOÜ poolt üles öeldud ning teavitas Laenusaajat laenulepingu ülesütlemisest. 30.03.2012.a. loovutas CUOÜ laenulepingust tuleneva võlanõude OÜ-le JUEV ning teavitas Laenusaajat nõude loovutamise kohta. Kostja vastus Kohtule 26.09.2012. vastuväite kohaselt ei ole kostja laenu võtnud. Laenu võtmiseks kasutati kostja poja telefoni. Laenuandja jättis laenusaaja isiku tuvastamata. Kostja poja kinnitusel kasutas ta laenusaamiseks kostja dokumente. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma hagejale laenulepingus kokkulepitud põhikohustuse summas 100 eurot, intressi 51,63 eurot ja kohustuse täitmata jätmise eest viivised 40,95 eurot.

kolmandale isikule kasutada, kannab kostja kohtu hinnangul ka sellise tegevusega kaasnevad riskid. VÕS § 402 järgi annab või kohustub andma oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijakrediidilepinguga tarbijale krediiti või laenu. Tarbijal lasub raha tagastamise kohustus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt laenulepingule, pidi kostja laenu esimese osamakse tagastama 27.11.2011. a. Kostja laenu koos intressiga ei tagastanud. 03.02.2012. a ütles laenuandja lepingu üles ning teavitas sellest ka kostjat. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 0,37 % päevas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi kuni lepingu ülesütlemiseni summas 51,63 eurot. Kohus on seisukohal, et intressimäär on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude laenulepingu p 8.1 alusel määraga 0,37% päevas. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga summas 40,95 eurot ning viivis TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.