Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Määrusele ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik OÜ Dominus Inkasso esitas 03.05.2012.a avalduse Jxxxxx Uxxx vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 10.05.2012.a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 27.05.2012.a nõudele vastuväite. 04.07.2012.a määrusega andis kohtunikuabi asja menetluse jätkamiseks üle Harju Maakohtule. Harju Maakohus oma 27.08.2012.a kohtumäärusega andis tsiviilasja nr 2-12-17644 alluvuse järgi üle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. 14.09.2012.a jättis Tartu Maakohus hagiavalduse käiguta. 20.09.2012.a saabus kohtule OÜ Dominus Inkasso hagiavaldus Jxxxxx Uxxx vastu võlgnevuse 86,30 euro, viivise 191,54 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse ja edastas selle vastamiseks kostjale. 05.11.2012.a saabus kohtule OÜ Dominus Inkasso ja Jxxxxx Uxxx vahel sõlmitud kompromissileping tsiviilasjas nr 2-12-17644, milles pooled taotlevad kohtult, seoses kompromissi sõlmimisega, kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 212-17644 vastavalt TsMS 430 lg 1 ja lg 2. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et kohtu poolt kompromissi kinnitamise korral käesolevas tsiviilasjas nad määruskaebust esitada ei soovi. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 661 lg 4, saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus leppinud kokku, et kostja tasub hagejale poole riigilõivust. Muus osas kokkulepped puuduvad. Kohus määrab, et poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et OÜ Dominus Inkasso on tasunud 03.05.2012.a maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 summas 47,93 eurot ja täiendavalt on tasunud riigilõivu nõude esitamisel kohtumenetluses 14.09.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 riigilõivu 27,07 eurot; kogusummas on tasunud riigilõivu75 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.