Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal 09.11.2012 Tallinnas 2-11-48578
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohtu 04.06.2012 otsus AS Pumeko apellatsioonkaebus 1250,28 eurot Hageja A P (isikukood 36307134727) Kostja AS Pumeko (registrikood 10431304), seaduslik esindaja Kazmar L
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
A P hagi AS Pumeko vastu töölepingulise suhte tuvastamiseks ja saamata jäänud töötasu saamiseks
Jätta Pärnu Maakohtu 04.06.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2-11-48578 muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud AS Pumeko kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise, s.o. vandeadvokaadi menetluslikke taotlusi ja vastuväiteid.
vahenduseta,
esitada
Riigikohtule
Menetlusosaline võib asja läbi vaadanud maakohtule esitada taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates. Asjaolud Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 12.09.2011 otsusega tunnistati, et A P töötas AS-is Pumeko alates 04.04.2011 ja mõisteti As-le Pumeko välja 2370 eurot saamata jäänud töötasu ajavahemiku 04.04.2011 kuni august 2011. Avaldaja nõue kasutamata puhkuse hüvituse väljamõistmiseks jäeti rahuldamata.
AS Pumeko esitas taotluse maakohtule töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud osas töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 24.10.2011 hagiavalduse, milles palus tuvastada, et tema ja AS Pumeko vaheline suhe oli töölepinguline suhe. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2370 eurot. Hagi põhjenduste kohaselt asus hageja tööle tislerina AS-s Pumeko 04.04.2011 suulise töölepingu alusel kuupalgaga 700 eurot. Hageja töötas kostja juures alates 04.04.2011 kuni juuli lõpuni ja augusti alguses 2011 veel kaks tööpäeva. Kostja tasus hagejale 500 eurot, kuid tasumata on 2370 eurot. Hageja sai kätte 1400 eurot s.o. töötasu osas, millega töövaidluskomisjon tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Pooled ei sõlminud töölepingut, vaid töövõtulepingu. Töövõtulepingu alguses pidi hageja tegema proovitöö, millele pidi järgnema iseseisva töö tegemine. Tasu pidi kostja hagejale maksma lähtuvalt tulemist. Hageja ei esitanud kostjale tisleri kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Töölepingut ei sõlmitud hagejaga seetõttu, et hageja töötas samal ajal töölepingu alusel kolimisega tegelevas ettevõttes. Töövõtulepingu puhul oli tegemist vastutulekuga hagejale, sest siis sai hageja täita lepingut talle sobival ajal ja kogustes, mille üle kostja kontrolli ei omanud. Hageja suutis tellimusi täita nii, et kohane tasu oli 200-300 eurot kuus. Kostja maksis hagejale mais 200 eurot ja juunis 300 eurot. Kui paari kuu möödudes selgus, et hageja ei suuda tellimusi mõistlikus koguses ja kvaliteedis täita, siis pidas kostja otstarbekaks sõlmida hagejaga tööleping. Kostja pakkus hagejale kirjalikku töölepingut alates 04.07.2011 kuupalgaga 278,02 eurot kuus. Alates 04.08.2011 ei soostunud hageja enam töövõtulepingut täitma ning alates 04.08.2011 ei ole hageja kostjale töid teinud. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukohade juurde ja kostja taotlusel kuulati tunnistajatena üle K L ja M M. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi, tunnistas hageja ja kostja vahelise suhte töölepinguliseks suhteks alates 04.04.2011 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2370 eurot, millest 2011 aasta aprilli töötasu on 500 eurot, mai töötasu 400 eurot, juuni töötasu 700 eurot, juuli töötasu 700 eurot ja augusti töötasu 70 eurot. Kohus määras, et välja mõistetud töötasust summas 2370 eurot tuleb maha arvata 1400 eurot, s.o. töövaidluskomisjoni otsuse viivitamata täitmise korras kostja poolt hagejale tasutu. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja töötas kostja juures töölepingu alusel või osutas teenust töövõtulepingu alusel. Kohus arvestas asja lahendamisel TLS § 1 lg-s 1 ja VÕS § 635 lg-s 1 sätestatut. Poolte vahel sõlmiti tööleping. Puudub vaidlus, et hageja saatis kostjale oma CV-d. Esitatud tõenditest tuleneb, et hageja soovis kandideerida AS Pumeko uste ja akende restaureerija ametikohale kuupalgaga 700-800 eurot kuus. CV-st nähtub üheselt, et hageja soovib tööle asuda töölepingu alusel. CV saadeti 28.03.2011. Puudub vaidlus, et hageja asus kostjalt saadud ülesandeid täitma alates 04.04.2011 ja täitis neid kuni 04.08.2011. Puudub
vaidlus, et hageja pidi oma töö eest raha saama. Arvestades TLS § 4 lg-s 2 sätestatut, tuleb lugeda poolte vahel tööleping sõlmituks alates 04.04.2011. Tunnistaja K Li ütlustega on tõendatud, et hagejale andis konkreetseid tööülesandeid juhataja. Tunnistaja M M ütlustega on tõendatud, et hagejal oli töödistsipliiniga probleeme, hommikul jäi vahel hiljaks, aga alati oli telefoni teel kättesaadav. Vahel jagas tunnistaja hagejale tööülesandeid, sest oli seal meister, vahel K. L (kostja seaduslik esindaja). Hageja poolt teostaud töödele tehti ka vastuvõtu akte, kuid hageja ei olnud neis aktides teenuse osutajaks. Aktid allkirjastasid kostja ja tellija, kusjuures kostjat esindas tunnistaja. Kui tellija ei oleks olnud tööga rahul, siis pretensioonid oleks ta saanud esitada vaid kostjale. Hageja täitis tööülesandeid ainult tunnistaja ja K. Li korraldusel. Omal algatusel hageja tööülesandeid täita ei saanud. Hagejale esitati pretensioone töö tegemise kiiruse osas, kuid muud pretensioonid puudusid. Hagejal olid probleemid töötasu osas. Tunnistaja sai aru, et hageja ja kostja ei saanud töötasu osas kokkuleppele ja seetõttu lahkus hageja töölt. Üldjuhul oli hageja hommikuti olemas koos ühe teise töötajaga, mistõttu sai talle tööülesandeid jagada. Paar korda oli probleeme ka sellega, et hageja viibib lõunal pikemalt kui poolt tundi, mis oli lõunaks ette nähtud. Tunnistajate K. L ja M. M ütlustega on tõendatud, et hageja töötas kostja juhtimise ja kontrolli all, mis vastab töölepingu tunnustele. Hagejale jagati kostja poolt konkreetseid tööülesandeid, mida ta täitis kostja kontrolli all, samuti nõuti temalt töödistsipliinist kinnipidamist, mis on iseloomulik töölepingule. Asjaolu, et poolte vahel sõlmiti just tööleping, kinnitavad ka kostja seisukohad. Kostja väitis, et kui selgus, et hageja ei ole suuteline teostama töid mõistlikus koguses ja kvaliteedis, siis otsustati hagejaga sõlmida tööleping. Ükski mõistlik tööandja ei sõlmi töölepingut isikuga, kelle suhtes ta on eelnevalt jõudnud arusaamisele, et tema töö kiirus ja kvaliteet jätavad soovida. Seepärast pidas kohus usaldusväärseteks hageja poolt maksuametile antud kirjalikke selgitusi, mille kohaselt oli poolte vahel töösuhe, mitte aga töövõtuleping. 04.07.2011 andis hageja maksuametile selgitused ja samal ajal soovis kostja sõlmida temaga kirjalikku töölepingut. See kinnitab, et poolte vahel sõlmiti algusest peale tööleping ja kuna kostja juures viidi läbi maksuameti revisjoni, siis soovis kostja hagejaga suuliselt sõlmitud lepingut vormistada kirjalikult. Hageja keeldus allkirjastamast kirjalikku lepingut, sest see ei vastanud poolte vahel tegelikult kokku lepitud töölepingu tingimustele. Kostja väide, et hageja töötas samaaegselt töölepingu alusel kolimisega tegelevas ettevõttes, on tõendamata. Tunnistajate K. L ja M. M ütlustega on tõendatud, et aeg-ajalt hageja osutas kuskil kolimisteenuseid, kuid tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud, et tegemist oli hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud töölepinguga. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud töölepingu kohta (TsMS § 5 lg 2) ega taotlenud kohtult tõendi kogumist vastavalt TsMS § 236 lg-le 2. Eeltoodu alusel tunnistas kohus hageja ja kostja vahelise suhte töölepinguliseks suhteks alates 04.04.2011. Kostja leidis, et tema ja hageja ei leppinud kokku töötasus 700 eurot kuus. Selle kinnitamiseks viitas kostja hageja poolt 28.03.2011 saadetud CV-le, mille kohaselt hageja avaldas, et palgasoov on kokkuleppel. Tunnistaja M. M ütlustega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli vaidlusi hageja töötasu suuruse osas ja tunnistaja sai aru, et hageja lahkus töölt just seetõttu, et ei saanud kostjaga palga osas kokkuleppele. Hageja arvates maksti talle liiga vähe palka. Kuna kumbki pool ei tõendanud, milline oli poolte vahel kokku lepitud töötasu suurus, tuleb lähtuda TLS § 29 lg-s 2 sätestatust. Eesti Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta I kvartali keskmine töötasu puidutöötlemisel, puit-ja korktoodete tootmisel, v.a. mööbli
tootmisel 810 eurot. Seega on aktsepteeritav hageja poolt nõutud töötasu 700 eurot kuus. Kohus ei saa TsMS §-st 439 tulenevalt ületada nõude piire. Puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale aprilli 2011 eest 200 eurot ja mai 2011 eest 300 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista aprilli 2011 eest töötasu 500 eurot ja mai 2011 eest 400 eurot. Juuni ja juuli kuu eest kokku 1400 eurot ja augusti eest 70 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2370 eurot, millest arvata maha 1400 eurot, mille hageja sai kätte töövaidluskomisjoni otsuse viivitamata täitmise korras. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt. Hagejal tuleb kostjale tagastada 1250,28 eurot (sh kohtutäituri tasu 385,16 eurot). Kostja palub kohtul teha uus otsus, millega jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata. Hageja saatis kostjale 2 CV-d. Esimese neist saatis ta 28.03.2011 kell 11.23 akende ja uste restaureerija ametikohaletöötasu sooviga 700-800 eurot kuus, kuid seda tööd kostjal hagejale pakkuda ei olnud. Teise CV saatis hageja 28.03.2011 kell 17.21 tisleri ametikohale palgasooviga kokkuleppel. Kostja küsis hagejalt tisleri kvalifikatsiooni kinnitavat tõendit, kuid hageja ei esitanud seda. Kostja andis hagejale seejärel proovitöö, millele pidi järgnema iseseisva töö tegemine. Kuna hageja ei vastanud tisleri kvalifikatsioonile, siis võeti ta tööle puusepana, mis eeldas lihtsamate tööde tegemist. Puusepa töö ei sisalda toodete valmistamist ega nõua spetsiaalset kvalifikatsiooni. Tunnistaja M. Mi ütlustega on tõendatud, et kostjal olid hageja töö kiiruse osas pretensioonid. Pooled leppisid kokku töötasu suuruseks 400 eurot, kuid hageja töötasuks kujunes vastavalt töötatud tundidele 200-300 eurot kuus. Kostja maksis hagejale 2011. aasta mais 200 eurot ja juunis 300 eurot (neto). Tunnistajate K. Li ja M. Mi ütlustega on tõendatud, et hageja osutas aeg-ajalt kuskil kolimisteenuseid ja et hagejal oli probleeme töödistsipliiniga. Hageja ei saanud töötasu terve kuu eest, vaid tööl reaalselt viibitud töötundide eest kalendrikuus. Hageja töötasu arvutati vastavalt töötundide tabelile. Kuna hageja töötasu oli 400 eurot kuus (bruto) ja hageja ei töötanud 2011. aasta mais ja juunis tervet kuud, sai ta vastavalt 200 eurot (neto) ja 300 eurot (neto) palka. Hageja kinnitas maksuametile antud 03.07.2011 suulise seletuse protokollis, et tema brutopalk on 400 eurot. Palgalisa (tulemuspalk) makstakse ainult käskkirja alusel heade töötulemuste eest ja seda tema tööoskused ei võimaldanud. Maksuametile antud kirjaliku seletusega on hageja töötasu 400 eurot kuus tõendatud. Hageja nõudis küll hiljem töötasu suuruse muutmist, kuid seda talle ei lubatud, kuna tema tööoskused ei olnud piisavad. Kostja tegi hagejale 04.07.2011 ettepaneku sõlmida tööleping kuupalgaga 278,02 eurot kuus. Alates 04.08.2011 ei soostunud hageja enam töölepingut täitma ja sellest ajast ei ole hageja kostjale enam tööd teinud. Tunnistaja M. Mi ütlustega on tõendatud, et hageja ja kostja vaidlesid töötasu osas ja et hageja lahkus töölt just antud vaidluse pärast. Maakohus aktsepteeris ekslikult hageja nõutud töötasu suurust 700 eurot kuus, kuna väidetavalt ei suutnud pooled tõendada, milline oli poolte vahel kokku lepitud töötasu suurus. Maakohus määras ekslikult töötasu vastavalt tisleri kvalifikatsioonile, kuid hageja oli puusepp. Maakohtu poolt Statistikaameti 2011. aasta I kvartali keskmise töötasu arvestuse aluseks võtmine ei ole põhjendatud. Hageja tegelik töötasu oli järgmine: aprillis 200 eurot, mais 300 eurot, juunis 307,74 eurot, juulis 208,80 eurot, augustis 18,34 eurot. Kokku oli hageja töötasu nimetatud kuude eest 1034,88 eurot. Kostja tasus hagejale mais 200 eurot ja juunis 300 eurot. Kostjalt mõisteti
hageja kasuks välja töövaidluskomisjoni otsuse viivitamatu täitmise korras töötasudeks 1400 eurot ja kohtutäituri kuluks 385,16 eurot. Kokku arvati kostjalt hageja töötasude tarbeks maha 2285,16 eurot, millest hagejal tuleb kostjale tagastada 1250,28 eurot (sh kohtutäituri tasu 385,16 eurot). Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata, kostja nõue kohtutäituri tasu suhtes rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on esitatud tõendeid ja asjaolusid hinnanud vastavuses TsMS § 442 lg. 8 ja õigesti järeldanud, et hageja töötas kostja juures tislerina ajavahemikul 04.04.2011 kuni 04.04.2011, et tema palga suuruseks tuleb võtta 700 eurot kuus, ning et kostja on jätnud nimetatud perioodi eest välja maksmata töötasu kokku 2370 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Tunnistaja M Mi ütlused ei kinnita kostaja väiteid, mille kohaselt hageja puudus pidevalt töölt ja tema kvalifikatsioon ei vastanud temalt oodatavale. Nimetatud tunnistaja kinnitas näiteks, et hageja töökvaliteet oli „kõva harju keskmine“, võib olla natuke aeglane, ja „võrreldes mõne teise töötajaga nägi hagejat tööl küllaltki tihti“ (toimiku lk. 163). Maksuametile selgitas hageja, et fikseeritud palk on umbes 400 eurot, kuid sellele tuleb lisaks tulemuspalk protsendina valmistatud toodete müügilt (toimiku lk. 151). Maakohus on tõendid hinnates õigesti leidnud et kokkulepet palga suuruse osas ei ole võimalik tuvastada ning lähtuda tuleb TLS §-is 29 lg. 2 kohaselt sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
ringkonnakohus
poolte
Kolleegium märgib, et töötasuna väljamakstavatelt summadelt tuleb tasuda tulumaksu.
Tiit Kollom
Reet Allikvere
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.