Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. november 2012.a. Tallinn, kohtukantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-60253
Tsiviilasi
AP hagi E AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, lõpetamise ja hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
6504,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AP(isikukood XXX elukoht XXX)
erakorralise töölepingu
Hageja esindaja Sergei Desjatnikov (Jaama 173, 50705 Tartu, e-post [email protected]) Kostja E AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja H P ( XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
10. oktoober 2012
Jätta rahuldamata AP hagi E AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise ja etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AP kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik AP esitas töövaidluskomisjonile avalduse, millega palus 1) rahuldada AP avaldus ja tuvastada E AS-i poolt 17.08.2011.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus, millega E AS ütles üles AP'ga 02.05.2007.a sõlmitud töölepingu nr 2019 ja 2) välja mõista E AS-ilt kahju hüvitisena AP kasuks saamata jäänud töötasu, alternatiivselt p-le 2 3) välja mõista E AS-ilt AP kasuks välja hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses ja 4) töölepingu E AS-i poolse ülesütlemise tühisuse tuvastamisel kohustada E AS-i AP'ga 02.05.2007.a sõlmitud töölepingut nr 2019 viivitamata edasi täitma, alternatiivselt p-le 4 5) töölepingu E AS-i poolse ülesütlemise tühisuse tuvastamisel tunnistada töötasu väljamõistmise otsus viivitamata täidetevaks kahe kuu töötasu ulatuses, alternatiivselt p-dele 1-5 6) välja mõista E AS-ilt AP kasuks hüvitis 54 kalendripäeva ulatuses seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest. Töövaidluskomisjoni 4.4.-2/2163 otsustega jäeti AP avaldus rahuldamata. AP esitas ITVS § 24 lg 3 alusel Harju Maakohtule hagiavalduse E AS vastu. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja E V OÜ vahel sõlmiti 19.05.2003.a tööleping nr 2019. E AS-is töötab AP diiselrongi vedurijuhi abi II ametikohal. Töölepingu kehtiv redaktsioon sõlmiti 02.05.2007.a. Hageja on valitud töötajate esindajaks. Kostja ütles 17.08.2011.a esitatud ülesütlemisavaldusega üles hagejaga 02.05.2007.a sõlmitud töölepingu nr 2019. Töölepingu kehtivuse viimane päev oli 22.08.2011.a. Töölepingu ülesütlemise aluseks: töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p-id 3 ja 7. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist sellega, et hageja olla väidetavalt rikkunud oluliselt töökohustusi - põhjustanud reaalse ohu inimeste eludele ja tervisele ning tööandja varale. Nimelt hageja juhtis vedurijuhiabina koos vedurijuhi ( NA'iga) 26.07.2011.a killustikurongi 3901/ 3902 vedurit M-62 Türi-Võhma jaama vahel. Antud juhul eiras hageja raudtee tehnokasutuseeskirja punkti 59 nõudeid - sisenedes killustikurongiga Võhma jaama teele vaatamata sissesõidufoori kustutatud tuledele ilma jaamakorraldaja loata. Kostja kinnitas, et hageja põhjustas oma tegevusega raudteeintsidendi raudteeseaduse (edaspidi RdtS) § 40 lg 5 ja raudtee tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) p-i 59 tähenduses. Hageja ei ole nõus töölepingu ülesütlemisega ja leiab, et ülesütlemine on õigusvastane. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine on alusetu ja põhjendamata ning kuulub tühistamisele. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on ka põhjendamata seetõttu, et ei esinenud töölepingu ülesütlemise eeldusi. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Tööleping lõpetati erakorraliselt eelnevalt hoiatust esitamata TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel, mis on õigusvastane tegu. Kostja põhjendas ülesütlemist sellega, et hageja põhjustas oma tegevusega raudteeintsidendi raudteeseaduse (edaspidi RdtS) § 40 lg 5l ja raudtee tehnokasutuseeskirja (edaspidi TKE) p-i 59 tähenduses. Hageja märgib: vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri määrusele nr 64 „Raudteeliiklusõnnetuste ja raudteeintsidentide jaotus, ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord „ § 5 p-le 1 raudteeintsident on juhtum, millega kaasneb raudteeveo möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud
otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 64 „Raudteeliiklusõnnetuste ja raudteeintsidentide jaotus, ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord„ ja kostja avaldusest ülesütlemiseks tulenevalt raudteeintsidendiga ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga. Seda kinnitas ka kostja tunnistades, et tegemist on raudteeintsidendiga. Kui ohtu varale ei olnud, järelikult töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 7 alusel ei ole võimalik (välistatud). Seega antud juhtumis on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Hageja pole varasemalt töötajapoolseid kohustusi rikkunud ega hagejale pole tööandja poolt hoiatusi tehtud. Arvestades, et hageja on kostja juures töötanud alates 1997 aastast ning eelnevad töökohustuse rikkumised puuduvad, siis juhul kui ka töötaja rikkus töökohustusi polnud siiski temaga töölepingu ülesütlemine mõistlik. Juhul kui hageja rikkus töötajapoolseid kohustusi, siis tulenevalt hea usu põhimõttest lasus kostjal kohustus teha hagejale hoiatus. Vedurijuht NA, kes kostja arvates on samuti töökohustusi rikkunud, töötab endiselt edasi. See tähendab ainult seda, et olukorras, kus hagejaga lõpetatakse tööleping erakorraliselt ja teine juhtumi vahetu osaleja vedurijuht NA jääb tööle, on vastuolus hea usu põhimõttega. Mõlemad töötajad pidid tööle jääma. Aga asjaolu, et vedurijuht NA töötab senini kostja juures ega kostja temaga töölepingut erakorraliselt üles ei öelnud, mistõttu ka võimaliku töökohustuse rikkumise olemasolul pole kostja seda käsitlenud olulise rikkumisena. Ei ole tõendatud ja ei ole aset leidnud eriti raske töökohustuse rikkumine, mille tõttu hageja ei saa kohustuse rikkumisele erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Lisaks TLS § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Põhiseaduse § 12 kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Juhtumi asjaoludest tulenevalt hagejaga tööleping lõpetati sest tema varaline seis ei ole nii hea kui tema ülemusel vedurijuhil NA'il ja tema tööalane positsioon on kõrgem kui hagejal. Võrdse kohtlemise põhimõte jäi tööandja poolt järgimata. Seega töölepingu lõpetamine on vastuolus seadustega, see tähendab, et vastuolu hea usu põhimõttega on aset leidnud. Kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses märkinud, et killustusrongi 3901/3902 kirjalikul sõiduloal LA-64 oli lubatud sõita kuni Võhma jaama sissesõiduni. Vastavalt Raudtee Rongiliikluse ja Manöövritöö juhendile peab aga kirjalikul sõiduloal LA64 olema märgitud täpne kilomeeter ja piket, tööde sisu ja tööjuhi või tema volitatud töötaja nimi. Nõutud andmed kirjalikul sõiduloal nr LA-64 puuduvad. See tähendab seda, et kui tööandjal jääb mingi nõue täitmata, siis tema võtab riski ja peab vastutama toimunud raudteeintsidenti eest ise. Antud vaidluses tööandja süüdistas juhtumis töötajat vaatamata sellele, et sündmus juhtus tööandja tegemata tööde tõttu. Töö ei olnud piisavalt korraldatud. Töötingimused olid puudulikud. Hageja kutsestandard vedurijuhi abi II kätkeb endas spetsialiseerumist diiselrongi vedurijuhi abi kohuste täitmisele, samuti omab ta õigust juhtida manöövritöid. Remonttööde teostamisel juhib piirkonnas tehnika liikumist ainult selleks määratud töödejuht või tema poolt volitatud isik, hageja täitis diiselvedurijuhi abi kohuseid ega ei olnud manöövritööde juht. Luba Võhma jaama sisenemiseks küsis hageja vedurijuht NA korraldusel. Loa küsimise tingis asjaolu, et eelnevalt oli saadud tosaatorvagunitega manöövrit teostanud GT töötajalt korraldus liikuda 3
kuni 4 vagunit tagasi Võhma jaama suunas ja tekkis reaalne oht, et see toob kaasa Võhma jaama kustunud sissesõidu foori loata läbimise sest tosaatorvagunitega manöövreid teostanud GO T töötaja andis korralduse peatumiseks enne kui läbiti Võhma jaama kustunud sissesõidufoor ega ei toimunud töörongi sisenemist Võhma jaama. Korraldust teavitada Võhma jaamakorraldajat, et ei sisenetud Võhma jaama, vedurijuht hagejale ei andnud. Hageja töötas kõne all oleval päeval diiselvedurijuhi abi kohustes ning allus otseselt vedurijuhi korraldustele ja juhtimisele. Oma tööülesannete täitmisel juhindub vedurijuhi abi vedurijuhi korraldustest ja raudteeliiklust korraldavate dokumentide nõuetest, millede tundmine (ettenähtud mahus) on vedurijuhi abile kohustuslikud. E AS-i vedurijuhi ametijuhendi p-i 2.1.3 kohaselt on vedurijuhi põhitööülesandeks vedurijuhile alluvate meeskonnaliikmete (vedurijuhi abi I, vedurijuhi või vedurijuhi abi stažööri, tööülesannete jaotuse piires vedurijuhi abi II) juhtimine, juhendamine ja nende tööde koordineerimine. Lepingu lõpetamisel kostja poolt arusaamatul põhjustel jäi arvestamata väga oluline ja märkimisväärne asjaolu, et 90 % tööajast täidab hageja diiselrongi vedurijuhi abi kohuseid reisirongliikluses. Eelnev kõne all olevates tingimustes töörongi teenindamise kogemus hagejal puudus. 26.07.2011.a tuli hageja tööandja soovile vastu ja nõustus tööajakava muudatusega. Nimelt pidi hageja tööajakava järgselt sel päeval teenindama reisirongi. 26.07.2011.a oli hageja jaoks esimene töövahetus, peale pikka aega töövõimetuslehel viibimist. Hageja oli töökohustuste täitmisest eemal alates 15.04.2011.a kuni 24.07.2011.a. Peale pikka töökohustuste täitmisest eemal viibimist ei viidud hagejaga läbi instrueerimist, kuigi hageja taotles tööandjalt täiendavat informatsiooni töörongiga töötamise kohta TüriViljandi remontlõigul. Kostja ei arvestanud E VAarvamusega, kes oma vastuses tööandjale teatas, et hagejaga pole töölepingu erakorraline ülesütlemine õigustatud ja mõistlik. Hageja on töötajate esindaja ning E VA juhatuse liige ja läbirääkija tööandjaga kollektiivlepingu tingimuste üle. Hageja leiab, et E AS-i poolt osundatud asjaolud hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on pigem otsitud kuna käesoleval ajal käivad E AS-i ja E VA vahelised palgaläbirääkimised. TLS § 92 lg 1 p 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Kollektiivlepingu seadus (edaspidi KLS) § 9 kohaselt läbirääkimistes osalevate poolte esindajatega ei või töölepingut üles öelda töölepingu seaduse § 92 lõike 1 punktist 4 tuleneval põhjusel. TLS § 92 lg 3 sätestab, et kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Juhin tähelepanu asjaolule, et TLS § 92 lg-st 3 tulenevalt tõendamiskoormus pööratud töötaja esindajaga töölepingu ülesütlemisel tööandja kahjuks, kes peab tõendama, et tööleping ei öeldud üles viidatud alusel, vaid muul seaduses lubatud alusel. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega hagiavalduse rahuldamisel lepingu ülesütlemise tuvastamise osas, siis tuleb lugeda leping mitte lõppenuks. Sel juhul tuginedes TLS § 108 hagejal on õigus kahju hüvitamisele. TLS § 108 järgi töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest
võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Seega hüvitamisele kuulub tasumata töötasu alates 23.08.2011 kuni otsuse jõustumiseni v.a. TLS § 107 lg 2 sätestatud juhtudel. Kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda TLS § 107 lõikes 2 sätestatud tööandja taotlust, kui töötaja on ülesütlemise ajal töötaja on valitud töötajate esindajaks, välja arvatud juhul, kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik. Juhul kui kohus tuvastab, et oli töölepingu ülesütlemine õiguspärane ega tuvasta E AS-i poolt 17.08.2011.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisust siis leiab hageja, et töötaja võimalik kohustuse rikkumine ei olnud eriliselt raske ning tööleping öeldi üles etteteatamistähtaegu järgimata. Sel juhul kostja pidanuks järgima töölepingu erakorralisel ülesütlemisel TLS § 97 Ig-s 2 sätestatud tähtaegu ning teavitama hagejat sama sätte p-i 3 kohaselt töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 100 Ig-s 5 on sätestatud, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna tööandja pidanuks teavitama hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette 60 kalendripäeva siis on hagejal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Väidetav töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olev asjaolu toimus 26.07.2011.a. Avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esitati 17.08.2011.a ja avalduse kohaselt oli hageja viimaseks tööpäevaks 22.08.2011 .a. Seega teavitas kostja hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette 6 kalendripäeva millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda hüvitist 54 kalendripäeva eest. Hageja palub tuvastada E AS-i polt 17.08.2011 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata töötasu alates 23.08.2011 kuni kohtotsuse jõustumiseni, välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul ja alternatiivselt välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 54 kalendripäeva eest seoses töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest.
kirjalikku sõiduluba; ei täitnud TKE punkti 59 nõuet - lähenedes keelusignaalile ei võtnud tarvitusele abinõusid v peatamises; ei täitnud TKE punkti 216 nõuet - lähenedes keelusignaalile ei korranud vedurijuhile signaali näitu. Kõnealuse sündmuse osas alustas Tehnilise järelevalve amet (TJA) väärteoasja 998211000006 menetlemist. Käesolevaks ajaks ei ole TJA väärteoasjas veel lahendit teinud, kuid kostja eeldab, et see tehakse enne lahendit käesolevas tsiviilasjas. Kostja on seisukohal, et pärast kõigi asjaolude selgitamist, ja hageja enda raudteeintsidendis süüd eitava positsiooni arvestamist, oli töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 punktide 3 ja 7 alusel vältimatu. TLS § 88 lg 3 kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja 17.08.2011 töölepingu ülesütlemisavalduses on põhjalikult loetletud kõik õigusaktid ja dokumendid, mis tõendavad hageja süüd raudteeintsidendi põhjustamises. Kostja tööandjana küsis 01.08.2011 avaldusega seaduses ettenähtud korras E VA(EVA) arvamust töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta hagejaga. Oma 11.08.2011 vastuses ei nõustunud assotsiatsioon töölepingu erakorralise ülesütlemisega, korrates hageja ennastõigustavaid seisukohti. Lõpetuseks märkis E Vedurimeeste Assotsiatsioon, et on sunnitud pöörduma hageja kui töötajate esindaja õiguste kaitseks Tööinspektsiooni poole. EVA selline arvamusavaldus on selgelt erapoolik, kuivõrd tööandjat hoiatati Tööinspektsiooni pöördumisega, mis on siiski ainult töötaja õigus. Sellel põhjusel jättis E AS kõnealuse vastuses toodud seisukohad arvestamata, Hagiavalduses keskendub hageja oma tegevusele töötajate esindajana. Kostja kinnitab, et kõik hageja väited selles, et tööandja otsis võimalust temaga töösuhte lõpetamiseks seoses eelpool nimetatud tegevusega, on paljasõnalised. E AS kinnitab veelkord, et mingit põhjust selleks ei olnud. Hageja ei pea läbirääkimisi tööandjaga ainuisikuliselt, seega tema osa läbirääkimistes ei ole põhjust ületähtsustada. Raudteeliikluse ohutus on E AS prioriteet. Seega ei saa ei saanud kostja jätkata töösuhet töötajaga, kes pani toime ühe võimaliku raskematest raudteeliikluse alase rikkumise (keelava fooritule eiramine) ning asus enda rikkumist eitama ja oma tegevusetust õigustama. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 4.4-2/2163 olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töösuhe E AS-ga algas 09.12.1997 (enne äriühingute ühinemist oli hageja tööandjaks E V OÜ ) ning 02.05.2007 sõlmitud töölepingu muudatuse kohaselt täitis hageja diiselrongi vedurijuhi abi töökohustusi. Samuti puudub vaidlus, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 07.09.2011 TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel ilma etteteatamistähtajata. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja on rikkunud oma töökohustusi ning kas töölepingu erakorraliseks üleütlemiseks oli mõjuv põhjus. Samuti on pooltel erimeelsused, kas töölepingu ülesütlemine oli õigustatud ilma ette teatamata. Vastavalt kostja poolt hagejale 17.08.2011 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusele on pooltevaheline tööleping alates 22.08.2011 üles öeldud TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel (TVK tlk 30-34). Seega vastab ülesütlemise avaldus TLS 95 lg 1 toodud kirjalikule vorminõudele.
17.08.2011 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles seoses sellega, et hageja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi järgnevalt: vedurijuhiabina juhtis hageja koos vedurijuht NA’ga 26. juulil 2001.a. killustikurongi 3901/3902 vedurit M-62 Türi-Võhma jaama vahel. Eirates raudtee tehnokasutuseeskirjade punkti 59 nõudeid sisenes killustikurong Võhma jaama sissesõidufoori kustutatud tuledele vaatamata ilma jaamakorraldaja loata jaama teel. Killustikurongi 3901/3902 kirjalikul sõiduloal LA-64 oli lubatud sõita kuni Võhma jaama sissesõiduni. Oma sellise tegevusega põhjustas hageja raudteeintsidendi Raudteeseaduse § 40 lg 5 ja Raudtee tehnokasutuseeskirja punkti 59 tähenduses (TVK tlk 30-34). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on põhjendanud töölepingu lõpetamist TLS § 95 lg 2 alusel. TLS § 88 lg 1 p 3 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 1 p 7 lubab tööandjal töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. TLS § 88 lg 3 lubab töölepingu üles öelda töötaja kohustuste rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus ning teha seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 lubab töölepingut eelnimetatud alusel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Süü mõiste sisustamise osas tuleb pöörduda VÕS § 104 lõigete 2-5 poole. Nimetatud sätete kohaselt on võlaõiguslikes suhetes süü vormideks hooletus ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. TLS § 72 teise lause kohaselt tuleks töötaja hoolsuse määra (VÕS-i mõttes käibes vajalik hool) hindamisel lähtuda TLS § 16 sätetest. TLS § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega eeldab erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel mõjuva põhjuse olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise lepingu rikkumisega. Rikkumisele hinnangu andmisel tuleb muu hulgas arvestada seda, et selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 17.08.2011 ülesütlemisavalduses märgitud asjaolud tegelikult esinesid. Hageja tunnistab, et rikkus oma töökohustusi, küll on aga hageja seisukohal, et eelnimetatud töökohustuse rikkumisel ei ole tõendatud eriti raske töökohustuse rikkumine. Hageja väidab, et 26.07.2011 väidetava raudteeintsidendi toimumise päeval tegutses ta vahetu juhi juhtimisel, hageja täidab 90% oma tööajast diiselrongi vedurijuhi abi kohuseid reisirongiliikluses ning remonttööde toestamisel töörongi teenindamise kogemus
hagejal puudus. Samuti ei viidud peale hageja poolt pikka töökohustuste täitmisest eemal viibimist läbi hageja instrueerimist, kuigi hageja taotles tööandjalt täiendavat informatsiooni töörongiga töötamise kohta Türi-Viljandi rongilõigus. Hageja töötas vaidlusalusel päeval diiselvedurjuhi abi kohustes ja allus otseselt vedurijuhi korraldustele ja juhtimisele. Hageja on seisukohal, et kuigi 26.07.2011 toimus raudteeintsident Raudteeseaduse § 40 lg 5 ja raudtee tehnokasutuseeskirja § 59 tähenduses, siis kuna raudteeintsidendiga ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongiga või muu raudteeveeremiga, siis töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 7 alusel on ebaseaduslik ja juhul kui hageja rikkus töökohustusi, siis hea usu põhimõttest tulenevalt lasus kostjal kohustus teha hagejale hoiatus.
Võhma jaama peatee moodustab ühe lõigu oletuslikust Türi-Viljandi jaama vahe peateest, kus justkui puuduks ma liikluskorraldus. Võhma jaamale lähenemisel ei pööranud hageja ise tähelepanu ega suunanud vedurijuhi tähelepanu kustunud sisseõidufoorile ja sõitis Võhma jaama ilma jaamakorraldaja loata. E AS juurdluskokkuvõtte kohaselt hageja ei täitnud „Raudtee rongiliikluse ja manöövrid“ juhendi punkti 4 nõudeid, st ei kontrollinud väljastatud kirjalikku sõiduluba, ei täitnud Tehnokasutuseeskirjade punkti 59 nõuet, st lähenedes keelusignaalile ei võtnud tarvitusele abinõusid v peatamiseks, ei täitnud Tehnokasutuseeskirjade punktis 216 sätestatut, st lähenedes keelusignaalile ei korranud vedurijuhile signaali näitu, kui juhtis koos vedurijuhiga killustikurongi 3901/2902 vedurit M-62 Türi –Võhma jaama vahel, sisenedes killustikurongiga Võhma jaama sissesõidufoori kustutatud tuledele, ilma jaamakorraldaja loata, jaama teel, sest kirjalik sõiduluba LA-64 luba sõita kuni Võhma jaama sissesõiduni (TVK tlk 93-94). Teede-ja Sideministri 07.09.1999 määrusega nr 39 kinnitatud Raudtee tehnokasutuseeskirjade kinnitamine punkt 59 sätestab, et signaalide ülesanne on tagada liiklusohutus ning rongiliikluse ja manöövritöö täpne korraldamine. Signaal on käsk ja seda tuleb täita vastuvaidlematult. Iga raudteetöötaja peab tegema endast oleneva signaali nõuete täitmiseks. Möödasõit keelava näiduga fooris on keelatud. Kustunud foorituled (välja arvatud hoiatusfoorituled automaatblokeeringuta liinidel ning tõkke- ja kordusfoorid), foori ebaõige või arusaamatu näit või muude signaalivahenditega ebaõige või arusaamatu signaali andmine nõuavad peatamist. Sama määruse punkt 216 sätestab, et raudteeveeremi juht ja tema abi on rongi juhtimisel kohustatud jälgima, kas tee on vaba, signaale, signaalnäidikuid ja -märke, täitma nende nõudeid ja kordama teineteisele kõiki foorisignaale ning teelt või rongilt antavaid peatust ja kiiruse vähendamist nõudvaid signaale. Raudtee tehnoeeskirjadest nähtuvalt foor vaatamata oma kustunud signaaltuledele omab tähendust ja temast möödasõit ilma asjakohase loata või lubava näiduta on keelatud. E AS-i vedurimeeskonna infovahetuse tüüpreglemendi punkti 23.6. kohaselt lähenemisel punasele läbisõidufoorile korratakse seda (s.t. foori näitu) omavahel kuni rongi peatumiseni selle eest ja punkt 2.3.25 kohaselt punase väljasõidu (matka) foori või kustunud kordajafoori korral korratakse 2-3 korda kuni rongi peatumiseni ( TVK tlk 124-128). Kohus leiab, et hageja poolt AS-le E 27. juuli 2011 esitatud seletuskirjaga, E AS raudteeinspektor TP poolt 29.07.201 koostatud raportiga ja E AS juurdluskokkuvõttega on leidnud tõendamist, et hageja 26.07.2011 rikkus süüliselt (raske hooletusega) oma töökohustusi, so. ei täitnud „Raudtee rongiliikluse ja manöövrid“ juhendi punkti 4 nõudeid, st ei kontrollinud väljastatud kirjalikku sõiduluba, ei täitnud Tehnokasutuseeskirjade punkti 59 nõuet, st lähenedes keelusignaalile ei võtnud tarvitusele abinõusid v peatamiseks, ei täitnud Tehnokasutuseeskirjade punktis 216 sätestatut, st lähenedes keelusignaalile ei korranud vedurijuhile signaali näitu, kui juhtis koos vedurijuhiga killustikurongi 3901/2902 vedurit M62 Türi –Võhma jaama vahel, sisenedes killustikurongiga Võhma jaama sissesõidufoori kustutatud tuledele ilma jaamakorraldaja loata jaama teele, sest kirjalik sõiduluba LA-64 lubab sõita kuni Võhma jaama sissesõiduni. Raudteeseaduse § 40 lg 5 kohaselt on raudteeintsident tegevuse katkemine, puudus, viga või muu mittetavapärane asjaolu, mis mõjutas või oleks võinud mõjutada raudteeohutust, kuid mille tagajärjel ei toimunud sündmust, mida saab määratleda esimese või teise astme raudteeõnnetusena või avariina. Seoses hageja poolt 26.07.2011 töökohustuste rikkumisega põhjustas hageja raudteeintsidendi. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja poolt raudteeintsidendi põhjustamise näol ei ole tegemist olulise töökohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul pani hageja keelava fooritule eiramisega toime ühe võimaliku raskematest
raudteeliikluse alastest rikkumistest. Hageja poolse keelava fooritule eiramise tulemusel oleks võinud aset leida ka raudteeõnnetus, mis võib põhjustada inimeste tervisekahjustuse või surma, ulatusliku tulekahju, raudteeliikluse katkemise või raudteeinfrastruktuuri olulisi kahjustusi. Kohus leiab, et asjakohatu on hageja väide, et hageja täidab 90% oma tööajast diiselrongi vedurijuhi abi kohuseid reisirongiliikluses ning remontööde teostamisel töörongi teenindamise kogemus hagejal puudus. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et hageja taotles tööandjalt täiendavat informatsiooni töörongiga töötamise kohta Türi-Viljandi rongilõigus. Raudtee tehnokasutuseeskirjade kohaselt punase fooritule ja kustunud fooritule alt läbisõit on keelatud. Seega kustunud foorituli tähendab, et vedur peab seisma jääma. Sama põhimõte kehtib nii reisirongiliikluses kui töörongi teenindamisel. Tegemist on niivõrd elementaarse reegliga, mida peab teadma ja täitma iga vedurijuht ja vedurijuhi abi ning nimetatud reegli järgimata jätmisel hageja poolt ei saa teha etteheiteid tööandjale seoses koolituse andmata jätmisega. Samuti on asjakohatu hageja põhjendus, et ta töötas vaidlusalusel päeval diiselvedurijuhi abi kohustustes ja allus otseselt vedurijuhi korraldustele ja juhtimisele. E AS-i vedurimeeskonna infovahetuse tüüpreglemendi punkti 23.6. kohaselt lähenemisel punasele läbisõidufoorile korratakse seda (s.t. foori näitu) omavahel kuni rongi peatumiseni selle eest ja punkt 2.3.25 kohaselt punase väljasõidu (matka) foori või kustunud kordajafoori korral korratakse 2-3 korda kuni rongi peatumiseni. Seega oli just hageja kohustuseks kustunud foori korral korrata signaalinäitu ja hageja ei saa oma kohustuse rikkumist vabandada sellega, et ta töötas vedurijuhi juhtimisel. Seadusandja on jätnud tööandja otsustada mõjuva põhjuse kaalukuse üle ja selle mõjust töösuhtele TLS § 88 lg 1 alusel, mis tingiks töösuhte ülesütlemise, st peab olema mõjuv põhjus, mille puhul ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul AS E on kasutanud õigesti töölepingu ülesütlemise põhimõtet ning E AS Veeremiteenistuse töökorralduse reeglite punkt 2.7.16 kohaselt on pidanud töökohustuse oluliseks rikkumiseks, mille puhul ei saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist, süülist töökohustuste mittenõuetekohast täitmist või täitmata jätmist, mille tagajärjel toimus või oleks võinud toimuda raskete tagajärgedega õnnetus ja /või tekitati varaline kahju või loodi sellise kahju tekkimise oht tööandjale ja/või kolmandatele isikutele. Kostja on pidanud oluliseks seda, et hageja eitas oma süüd tema poolt 26.07.2011 raudteeintsidenti põhjustamises ja võttis temapoolse töökohustuse rikkumise omaks alles Töövaidluskomisjonis. On ilmselge, et vedur, mis veab 25 vaguniga kaubarongi on suurema ohu allikas ning hageja poolt süüline töökohustuste rikkumine lõi kahju tekkimise ohu TLS § 88 lg 1 p 7 tähenduses. Hageja poolt 26.07.2011 süüliselt toime pandud töökohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu ei saa eeldada, et kostja oleks pidanud kohaldama hagejale hoiatust ja jätkama hagejaga töösuhet. Kuivõrd raudteeliikluse ohutus on kostja prioriteet, siis ei saa eeldada, et kostja jätkaks töösuhet töötajaga, kes pani toime ühe võimaliku raskematest raudteeliikluse alastest rikkumistest ning asus enda rikkumist eitama ja oma tegevust õigustama. Kohtu arvates oli kostjal võimalik hinnata hageja käitumist sellise erilise raskusena, mille tõttu ei pidanud ta järgima lepingu ülesütlemisel TLS § 97 lg 2 etteteatamise tähtaega. Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on tingitud hageja kui usaldusisiku kohustuste täitmisest. Samuti leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks rikkunud hagejaga töölepingu erakorralisel ülesütlemisel võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja on selgitanud, et vedurijuht N. A ’iga jätkati töösuhet seoses
sellega, et N. A tunnistas oma eksimust, hageja aga mitte. Tänaseks on vedurijuht N. A ’iga töösuhe lõppenud. Ülatoodut arvestades, leiab kohus, et kostja on tõendanud, et hageja rikkus 26.07.2011 töökohustusi ulatuses, mis võimaldas tööandjal leping üles öelda 18.08.2011 eelnevaid hoiatusi tegemata, etteteatamise tähtaegu järgimata ja et lepingu üleütlemine on tehtud mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teadasaamist. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine 18.08.2011 avalduse alusel 22.08.2011 vastab seaduses sätestatule ega ole TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Seega on tööleping ehk võlasuhe nende vahel VÕS § VÕS § 186 p 6 alusel lõppenud. Sellest tulenevalt puudub vajadus anda hinnang hageja keskmise töötasu suurusele ja vastavatele tõenditele. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tuginedes TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 on tsiviilasja hind 6504,80 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.