Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

nr 221023778606 Swedbankis, nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kõigil viitenumber 3100057358). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 20.12.2011 hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid pooled 14.05.2010 üürilepingu Tallinnas Xxx asuvale korterile. Vastavalt üürilepingule oli kostja kohustatud tasuma üüritasu ja kommunaalteenuseid. Kostja jättis tasumata üüritasu alates oktoobrist 2010 kuni veebruar 2011 ning kommunaalteenuste eest oktoobris ja novembris 2010. Vastavalt üürilepingu punktile 5.4 on üürileandjal (hagejal) õigus nõuda tasumise hilinemise korral viivist 10% päevas tasumisele kuulunud summast. Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevuse tasumata üüri eest summas 1 054,54 eurot, tasumata kommunaalteenuste eest summas 175,55 eurot ja viivis perioodi 15.02.201125.02.2011 eest summas 1 230,09 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 255,64 eurot (riigilõiv). Kostja vastuväited Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 19.09.2012 ja kutse kohtuistungile 08.10.2012 TsMS § 314 alusel, mille kohta on toimikus e-kirjad. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Samuti ei ilmunud kostja kohtu poolt määratud kohtuistungile, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 271 ja § 294.

Menetluskulud 2(3)

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Marget Henriksen kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.