Pankrotiõigus

ASJAOLUD

Võlgnik esitas 15.12.2025 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 19.12.2025. Ajutine pankrotihaldur esitas 22.01.2026 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 6 000 eurot, kuid kohustusi summas 182 518,09 eurot. Võlgniku makserasused on alalised, majandustegevus on lõppenud ja puuduvad töötajad, osanik äriregistrist kustutatud ja juhatuse liikmel puudub tahe ettevõtte majandustegevust jätkata. Võlgnikul puudub likviidne väärtust omav vara. Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 6 000 eurot. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 04.02.2026. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on 182 518,09 euro, kuid vara on 6000 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

2

Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8). Kohus määrab dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme E. L.. Menetluskulud PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1519 eurot (käibemaksuga). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,75 tundi, sh teabenõuete esitamine võlgnikule ja asjaomastele isikutele vara koosseisu kohta, vastuste analüüs ja sellega seotud suhtlus – 2,5 tundi; 2) kuna võlgniku juhatuse liige ei täitnud nõuetekohaselt teabeandmise kohustust, siis ajutise halduri poolt teabe kogumine avalikult kättesaadavatest andmetest võlgniku varalise seisu kohta ja kogutud teabe analüüs – 0,75 tundi. 3) ajutise halduri aruande koostamine, lisadega komplekteerimine – 5,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 140 eurot (lisandub käibemaks) mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu hüvitamist menetlusabi korras kuivõrd pankrotiavalduse menetluse lõppemise korral pankroti välja kuulutamata jäämisel raugemise tõttu jätkub täitemenetlus (langeb ära täitemenetluse peatumise alus) ning võlgnikule kuuluv vara müüakse täitemenetluses. Võttes arvesse vara võimalikku väärtust (ca 6000 eurot, viimane vara enampakkumine nurjus hinnaga 8500 eurot) ja sissenõudjaks oleva hüpoteegipidaja nõude suurust 172 166,85 eurot (hüpoteek 195 000 eurot), siis ajutise halduri tasu kandmiseks vahendeid ei jätku võlgnikule kuuluva vara arvelt. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete 3

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 sätestatust. Vabariigi Valituse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 alusel on 2026 kuutasu alamäär 946 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. Pankrotihaldur palub tasu hüvitada riigi vahenditest. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid halduri tasu hüvitamiseks, kuid halduril on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava halduri tasu suurus on 577,50 (8,75 x 2 x 33) eurot, millele lisandub käibemaks 138,60 eurot, kokku 716,10 eurot. Ülejäänud ulatuses tuleb tasu tasuda võlgnikul. Kuigi tõusnud on riigipoolse tasuhüvitise maksimumpiir (PankrS § 23 lg 4), ei ole tõusnud riigi poolt hüvitatava tasu tunnitasu määr (PankrS § 23 lg 51). PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.