Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

dokumendid dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahenlahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 31.05.2012 esitas OK Debt Collect OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse M P vastu, kokku summas 1689,94 eurot saamiseks. Makseettepanekule võlgniku poolt tähtaegselt esitatud vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning TsMS § 486 lg 1 alusel anti nõue kostja elukohast tulenevalt üle edasiseks lahendamiseks hagimenetluses Viru Maakohtule. Põhjendatud nõudega hagiavaldus laekus kohtule 24.07.2012.

Hagiavalduses esitatud asjaolud OK Debt Collect OÜ omandas 08.06.2010 MCB Finance Estonia OÜ ja kostja vahel 11.12.2008 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude. Laenulepingu lisaks olnud üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 7000 krooni. Laenusaaja kohustus laenu tagastama koos intressidega laenulepingu üldtingimustes toodud tingimustel. 14.06.2010 saatis hageja kostjale laenutaotlemisel märgitud postiaadressile teate nõude müümise kohta. Laenusumma 7000 krooni anti kostja kasutusse ja käsutusse 11.12.2008. Pooled leppisid kokku laenu kasutamise eest intressi tasumises, samuti laenu tähtaegselt tasumata jätmisel viiviste tasumise kohustuses ja lepingu lisas nr 1 laenu tagastamise graafikus. Kostja ei ole tasunud laenu tagastamiseks ühtegi makset. 26.01.2009, 04.02.2009 ja 20.02.2009 väljastas laenuandja võlateated, millele kostja ei ole reageerinud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.1 on kohustunud kostja tasuma laenutasu taotluses märgitud summa ulatuses - 350 krooni (22,37 eurot). Vastavalt üldtingimuste punktile 8.3 on laenuandjal õigus kostjalt nõuda iga kirjaliku teatise väljastamise eest teenustasu 150 krooni (9.59 eurot). Kokku on kostja kohustatud tasuma 300 krooni (19,17 eurot) seoses kohustuse rikkumisega temale kirjalike teadete esitamise eest. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud, samuti ei ole kostja võlgnevust tasunud inkassomenetluse raames. Vastavalt üldtingimuste punktile 8.1 kohustub laenusaaja maksma laenuandjale viivist määras, mis on võrdne lepingus toodud intressimäärale. Hageja arvestab viiviseid alates 13.06.2009 ning maksegraafikule vastavalt kuni 24.07.2012. Vastavalt üldtingimuste viivisemäärale on viivisearvutus järgmine: laenujääk x viivitatud päevade arv x 0,38% päevas. Kuna viivisesumma on ületanud laenu põhisummat, siis arvestab hageja viivised summas 226,89 eurot ja loobub seda summat ületavatest viivistest.

Laenulepingu p 6,2 leppisid pooled kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest intressi arvestusega 137,08% aastas. Intressi arvutatakse tagastamata laenusummalt alates 13.01.2009 kuni 12.06.2009. Hagiavalduse esitamisel palub hageja kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 447,38 eurot, intress - 201,32 eurot, viivised summas 226,89 eurot, kirjalike teadete saatmise tasu -19,17 eurot. Hagihinnaks on 447,38 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 89,47 eurot, sellest maksekäsu kiirmenetluses summas 47.93 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 41,54 eurot. Hageja on hagiavalduse koostamisel juhindunud võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1; 82; 100; 101 lg 1 p 1 ja p 6; 396 lg 1 ̧ 397 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 146; 367; 407. Hageja on hagiavaldusele lisanud nõuet tõendavad dokumendid: laenutaotlus, laenulepingu üldtingimused, teatis nõude müügist, Swedbangast kontoväljavõtte 11.12.2008, hageja väljastatud meeldetuletused 26.01.2009, 04.05.2009, riigilõivu tasumist tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale isiklikult kätte antud 10.10.2012. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 30.10.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seaduses sätestatud tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostja hagile vastust esitanud ei ole, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 ja 82 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingutingimustele või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Hagiavalduses esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole kostja täitnud kohaselt laenulepingu tingimusi ega tasunud laenumakseid ettenähtud ulatuses ja tähtajaks.

VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagiavalduses esitatud võlanõudele kohtu määratud tähtajaks vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja poolt asjas kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega ka välja mõista. Avalduses on märgitud hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47.93 eurot (maksekorraldus selgitusega: „Riigilõiv OK Debt Collect OÜ avalduse eest M P vastu“, 31.05.2012) ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 41,54 eurot (maksekorraldus nr 457, 24.07.2012). Kokku on hageja riigilõivu 89,47 eurot. TsMS § 174-1 tulenevalt kuulub seega kostjalt väljamõistmisele kokku menetluskulu summas 89,47 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 11. detsembril 2012. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.