Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. november 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-64319
Tsiviilasi
OÜ GGhagi NKOÜ ja AS H vastu võla saamiseks
Hagi hind
498,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GG(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja PT, lepinguline esindaja Monica M (XXX) Kostja I NKOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja LL(XXX) Kostja II AS H (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja LL (XXX)
Kohtuistung
02.04.2012
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja PT Kostjate seaduslik esindaja LL
Jätta rahuldamata OÜ GG hagi NKOÜ ja AS H vastu võla saamiseks. Kohtukulude jaotus Poolte menetluskulud jätta OÜ GG kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik OÜ GG esitas kohtule avalduse NKOÜ-lt maksekäsu kiirmenetluses 436,51 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 13.05.2011
määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus. 17.05.2011 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 06.06.2011 esitas OÜ GG hagi NKOÜ vastu võla saamiseks. 16.05.2012 kohtumäärusega kaasati hageja taotlusel tsiviilasja menetlusse kostjana II AS H. 04.06.2012 edastas kohus kostjale II menetlusse kaasamise määruse ja hagimaterjalid, millele kohustati kostjat II vastama 15 päeva jooksul. Hageja esitatud asjaolud ja nõue Esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista võlgnevuse 498,51 eurot ning menetluskulud. 2007. aasta augusti lõpus käis hageja juures kontoris kostja II seaduslik esindaja, olles kohtumises kokku leppinud eelnevalt telefoni teel, ning tellis hagejalt XXX, Rakvere geodeetilised tööd. Pooled leppisid kokku hinnas ning kostja II seaduslik esindaja palus esitada arve kostjale I. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud, vaid vastavalt suulisele kokkuleppele esitati arve, mille osas oli algus kokku lepitud tasustamisega seoses. 28.12.2007 edastas hageja valminud tööd ja 28.12.2007 arve nr 162 summas 7 080 krooni kostjale I kostjate seadusliku esindaja poolt antud e-posti aadressile. E-post saadeti aadressile XXX, kostjad I ja II asuvad ühel aadressil. Kostja II poolset tööde tellimist tõendab asjaolu, et kostjate I ja II seaduslik esindaja on taotlenud Rakvere Linnavalitsuselt projekteerimistingimusi XXX asuvale hoonele juurdeehituse tegemiseks, mistõttu tuli ehitusprojekt koostada majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ kohaselt, mille § 2 lg 8 sätestab, et ehitusloa taotlemisel esitatavas ehitusprojektis sisalduvad ehitatava ehitise asukoha maa-ala ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste uurimistööde andmed. Seega oli kostjal II vaja geodeetiliste tööde teostamist, millised tööd kostja hagejalt ka tellis ning hageja nimetatud tööd tegi. XXX, Rakvere asuvad mitmed äriühingud ja on teostatud ka ehitustöid, milliseid ilma ehitusloata ei oleks võimalik teostada, ehitusluba pole väljastatud, kuid on teostatud juba ilma selleta objektil ehitustöid. Kostja I vastuväide, et tema pole tööd tellinud, on asjakohane, sest tööd ei tellitud kostja I nimel, kuid töö telliti kostjate seadusliku esindaja poolt ja antud juhul esindas ta kostjat II. Hageja ei mõtle endale tõid välja. Samas on näha, et XXX asuvad mitmed äriühingud ja on teostatud ka ehitustöid, millised ilma ehitusloata poleks võimalikud. Kostja II on taotlenud ühinemist vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Kostja II on esitanud ka ehitusprojekti, kuid seda pole puudustest tingituna veel kinnitatud. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 635, § 637. Hageja taotleb välja mõista kostjalt I või kostjalt II või mõlemalt solidaarselt võlgnevus 498,51 eurot OÜ GG kasuks ning jätta tsiviilasja menetluskulud kostjate kanda. Kostja I vastuväited Kostja I hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja märgib, et kostjal puudub suusõnaline või kirjalik kokkulepe hageja poolt nimetatud teenuse tellimise kohta, samuti puudub kokkulepe antud teenuse eest tasumiseks. Kostja II vastuväited Kostjale II toimetati hagi materjalid kätte 07.07.2012, kuid kostja II kohtu määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. Poolte vahel on vaidlus, kas pooled on sõlminud töövõtulepingu ning kas hagejal on tulenevalt töövõtulepingust rahaline nõue kostjate vastu. Kohus märgib, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Käesoleval juhul on hageja kohustus tõendada, et hageja ja kostja II vahel sõlmiti suuline töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS 635 lg 1 alusel kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseadusest ei tulene töövõtulepingule kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võis selle VÕS § 11 lg 1 alusel sõlmida ka suulises vormis. Olukorras, kus leping on sõlmitud suulises vormis, s.t puudub taasesitamist võimaldavas vormis dokument lepingu sõlmimise kohta, tuleb hagejal esitada muud tõendid, millest nähtuks, kas ja millistel asjaoludel on poolte vahel tehingu osas kokkuleppele jõutud. Antud juhul on hageja esitanud tõendid selle kohta, et hageja on edastanud kostjale II e-kirja (tlk 24) koos manustega selle kohta, et asi on valmis, samuti on hageja esitanud kostjale I arve geodeetiliste tööde teostamise eest tasumiseks (tlk 26). Hageja on tõendanud ka asjaolu, et kostja II tellis Rakvere Linnavalitsuselt Rakveres XXX asuvale hoonele juurdeehituse tegemiseks projekteerimistingimusi (tlk 66). Kohus märgib, et eeltoodud tõenditest nähtub küll asjaolu, et kostja II on tundnud huvi projekteerimistingimuste kohta, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostjate esindaja oleks andnud oma nõusoleku töövõtulepingu sõlmimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-st 1 tulenevalt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kostjate seaduslik esindaja on andnud vande all ülekuulamisel selgitusi, et ta käis tõepoolest 2007. aastal hageja kontoris, et uurida geodeetiliste tööde teostamise võimalust. Kostjate esindaja sai hageja juurest vastuse, et hetkel on hagejal palju tööd, samuti jäi hageja ja kostjate vahel kooskõlastamata võimaliku töö hind. Kostjate esindaja edastas hageja esindajale kostja II kontaktandmed, kuna soovis saada hagejalt tööde osas hinnapakkumist (tlk 123). Kohus osundab, et olukorras, kus hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjate esindaja oleks väljendanud TsÜS § 67 lg-s 2 nimetatud tahteavaldust töövõtulepingu sõlmimiseks ning kostjate esindaja eitab kõnealuse nõusoleku olemasolu, puudub ka alus lugeda töövõtuleping sõlmituks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et on tõendamata, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, mistõttu puudub kostjatel ka kohustus väidetavast töövõtulepingust tuleneva tasu summas 498,51 euro tasumiseks hagejale, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus kostjate menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS §§-de 122 ja § 133 järgi on 498,51 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.