Tööõigus › Muud tööõigusasjad

väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni 20.02.2012 otsusega rahuldati tööandja avaldus osaliselt. R. Korenevskilt mõisteti välja kahjuhüvitis 352.38 euro ulatuses. Ülejäänud nõude osas kohaldas töövaidluskomisjon aegumist ja jättis selle 1 012.87 euro ulatuses rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise tõttu pöördus hagiga kohtusse ainult AS Janvemar, vaidlustades töövaidluskomisjoni otsuse nõude rahuldamata osas. R. Korenevski ei vaidlustanud temalt 352.38 euro väljamõistmist. Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud. R. Korenevski põhiülesanded ja kohustused ning vastutus tulenes ametijuhendist, mille p 2.11 kohaselt töötaja kohustus kasutama sihipäraselt ettevõtte poolt väljastatud raha, kusjuures kulud tuli tõestada kuludokumentidega, mis tuli esitada tööandjale järgmisel päeval pärast reisilt saabumist. Sama ametijuhendi punktide 4.8, 4.9 ja 4.10 kohaselt vastutas kostja puudulikult esitatud ja lohakalt vormistatud ning autojuhi poolt võltsitud dokumentidega tekitatud kahju eest, töötaja käsutusse antud ettevõtte varade mittesäilimise eest ning väljastatud rahade ebasihipärase ja kuritahtliku kasutamise eest. R. Korenevski on töökohustuste rikkumises süüdi, ta ei kasutanud tööandja poolt temale tööülesannete täitmiseks usaldatud rahalisi vahendeid sihipäraselt. Kostja oli teadlik, et ilma kuludokumentideta tehtud kulud loeti raha ebasihipäraseks kasutamiseks ja võrdsustati töötaja poolt raha omastamisega. Hageja sai R. Korenevski poolt tekitatud kahjust teada 08.07.2011 pärast seda, kui viimane oli esitanud tööandjale viimase töölähetuse kohta koostatud lähetusaruande koos kuludokumentidega ja keeldus tema käes olevat nö katteta majandusraha tagastamast. Hageja palub kostjalt TLS § 74 lg 4 alusel välja mõista 1 012.87 eurot, sest tööandjal on õigus esitada töötaja vastu kahju hüvitamise nõue mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja sai järgmisel päeval pärast kostja poolt lähetusaruande ja kuludokumentide edastamist teada, kui kostjal ei olnud mõne kulutuse kohta dokumenti esitada. Kui hageja väidab, et mingite kulutuste kohta dokumendid puuduvad, oleks ta saanud dokumente või raha tagastamist koheselt nõuda. Hageja seda teinud ei ole. Hageja nõudeõigus tekkis kohe pärast igat reisi, kui kostja lähetusaruandes märgitud kulutused ei kattunud tema käes olnud või temale enne reisi täiendavalt antud rahasummadega. Kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg kehtib ainult siis, kui hageja ei teadnud, et ta on saanud kahju ning ei teadnud, kes selle kahju tekitas. Kui kahju tekkimine ja kahju tekitaja isik on teada, siis on tööandja nõude aegumistähtaeg 12 kuud. Kui hagi ei ole aegunud, esitab kostja ka sisulised vastuväited. Kostja ei ole süüdi kahju tekkimises. Kostjal oli kulutusi, mille kohta ta ei saanud kuludokumenti, eriti Venemaa suunal sõites. Raamatupidamise arvestuse pidamine saadud ja kulutatud raha üle oli eelkõige tööandja ülesanne. Tööandja andis töötajale lisaraha isegi siis, kui raamatupidamise kohaselt ei olnud kõik saadud summad kuludokumentidega kaetud. Hageja ei ole kostja vastu enne töölepingu lõppemist mingeid rahalisi nõudeid esitanud. Sellega tunnistas tööandja ka neid kulutusi, mille kohta töötajal kuludokumente esitatud ei ole. Kostja ei ole töölepingut rikkunud ka hooletuse tõttu. Töötaja esitas lähetusaruanded, mis on hiljem mahakriipsutustega parandatud. Hageja esindaja on väitnud, et parandused tegi raamatupidaja. Kinnitamata mahakriipsutustega aruandeid ei saa käsitleda usaldusväärsete tõenditena saadud raha ja kulutuste kohta. Hageja ei ole näidanud, millised kulutused on hageja arvates tõendatud ja millised mitte. Mahakriipsutuste osas pretensioonide esitamist tööandja poolt ei ole hageja samuti tõendanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 449 lg 3 3. lause kohaselt kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, mistõttu see tuleb jätta rahuldamata. Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 4 kohaselt tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul, arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 1 lause ja lg 2 kohaselt Aegumistähtaeg algab nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TVK tl 8 on hageja esitatud töölähetuse aruanne nr 1, mille koostas autojuht Roman Korenevski. Selles on maha kriipsutatud 500 rubla suurune kulutus ja vastavalt on suurendatud autojuhil alles olevat rublade jääki. R. Korenevski saabus aruande kohaselt Eestisse 22.06.2009. Hageja ei ole väitnud, et autojuht hilines aruande esitamisega. Tööandja sai lähetusaruande ja kuludokumendid rahvusvaheliste vedude autojuhi ametijuhendi (TVK tl 6-7) p 2.11 kohaselt järgmisel päeval pärast reisilt saabumist, so 23.06.2009. Kui R. Korenevski ei esitanud tööandjale kuludokumenti aruandes nr 1 märgitud 500 rubla kohta, oli tegemist ametijuhendi p 4.10 rikkumisega, mille kohaselt autojuht vastutab väljastatud rahade ebasihipärase kasutamise eest. Töölähetuse aruandes nr 1 märgitud rahaliste vahendite ebasihipärane kasutamine ning sellest hagejale tekkinud kahju ilmnes juunis 2009. Kahju tekitaja oli tööandjale samuti teada. Rakendub TLS §-s 74 lg 4 sätestatud 12-kuuline aegumistähtaeg. Kui tööandja ei esitanud töötajale nõuet töölähetuse aruandes nr 1 märgitud 500 rubla suuruse dokumentaalselt tõendamata kulutuse hüvitamiseks hiljemalt 22.06.2010, nõudeõigus aegus. Sama kehtib kõikide hageja nõuete kohta, mis põhinevad R. Korenevskile üleantud summadel ja tema koostatud töölähetuse aruannetel kuni 03.01.2011 (TVK tl 8-85, tl 29-31, 45-47, 49-51, 53-55 ja 57-59). AS Janvemar on dateerinud R. Korenevski vastu esitatud kahju hüvitamise avalduse 22.12.2011. Töövaidluskomisjon on AS-i Janvemar avalduse registreerinud 02.01.2012. Kohus on seisukohal, et nõude esitamise tähtaeg on avalduse registreerimise aeg töövaidluskomisjonis, vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-le 14 lg 5 Töövaidluskomisjoni saabunud avaldus registreeritakse. Selleks tähtajaks oli aegumata hageja nõue R. Korenevski poolt lähetusaruannetes märgitud, kuid kuludokumentidega tõendamata kulutuste hüvitamiseks alates 03.01.2011. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on hageja kasuks kostjalt välja mõistetud selle perioodi eest 352.38 eurot. 3. jaanuarist 2011 tagasiulatuvalt on tööandja nõue töötaja vastu aegunud. Kohus peab vajalikuks märkida, et R. Korenevski poolt koostatud töölähetuse aruanded on süstemaatiliselt parandatud, kusjuures parandustest ei nähtu ei nende tegemise aeg ega paranduste tegija ning ühed ja samad parandatud numbrid kanduvad ühest aruandest teise. Kui autojuht täitis pidevalt valesti ca 100 järjestikust aruannet, mis esitati tööandja raamatupidajale peale igakordset reisi, ning ei lisanud makstud summade kohta aastate kestel mõningaid kuludokumente, siis ei vastanud tööandja raamatupidamisandmed enam tegelikkusele. Tööandja oleks pidanud maksimaalselt 12-kuulise perioodi/kalendriaasta kaupa korrastama valuutade aruandluse ning viima selle vastavusse tegelikkusega, kas siis töötajale kahjuhüvitusnõude esitamisega või dokumendi koostamisega, millega tööandja aktsepteerib ka töötaja poolt dokumentaalsete tõenditeta tehtud kulutusi. Ühtegi sellekohast tõendit esitatud ei ole. Hageja tugineb ebaõigesti TLS §-s 74 lg 4 märgitud erandjuhtumile, mis toob kaasa tööandja nõudeõiguse aegumise alles 3-aastase tähtaja jooksul. Kolmeaastane aegumistähtaeg kohaldub ainult sellistele nõuetele, kus tööandja sai teada kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust hiljem kui 12 kuu möödumisel kahju tekkimisest. Ainult sellisel juhul kohaldub kolmeaastane nõudeõiguse aegumise tähtaeg. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise taotlust ja kulude suurist tõendavaid dokumente. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.