Asjaõigus › Omandiasjad

Hageja nõue Hageja palub lõpetada korteriomandi, asukohaga Tallinn XXX, kaasomand ja määrata kaasomandi lõpetamise viisiks asja jätmine kostjale kohustades kostjat hüvitama hagejale kuuluva 1⁄4 mõttelise osa turuväärtusest 97 500 krooni. Alternatiivselt palub hageja lõpetada korteriomandi kaasomand ja määrata kaasomandi lõpetamise viisiks asja müümine avalikul enampakkumisel alghinnaga, mis vastab asja turuhinnale ja müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel vastavalt kummagi kaasomandi osa suurusele, st kostjale jääb 75% müügist saadud raha ja hagejale 25% müügist saadud raha (turuväärtus tehakse kindlaks täitemenetluses omandi kaotamise aja seisuga). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista 4 905,61 krooni. Nõuet põhjendab hageja sellega, et 21.11.2005 pärimisõiguse tunnistuse järgi päris hageja 1⁄2 suuruse mõttelise osa poolest Tallinnas, XXX asuvast korteriomandist nr 14. Pärimistunnistuse kohaselt päris ülejäänud poole mõttelisest osast kostja. Teine pool korteriomandist kuulub samuti kostjale kui pärandaja abikaasale. Seega kuulub korteriomandist 3⁄4 kostjale ja 1⁄4 hagejale. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja 77 lg 2 alusel. Poolte kokkuleppel ei ole kaasomandi lõpetamine õnnestunud. Kuivõrd vaidlusalune eluruum on kostja koduks leiab hageja, et mõistlik jagamise viis oleks korteriomandi tervikuna kostjale andmine kohustades maksma hageja osa eest hüvitist 1⁄4 korteriomandi turuväärtusest. Korteriomandi väärtuseks hindab hageja 390 000 krooni. Samas, alternatiivnõudena palub hageja müüa korteriomand avalikul enampakkumisel alghinnaga, mis vastab asja turuväärtusele ja mille selgitab välja kohtutäitur. Vastavalt kohtutäitur Katrin Velleti 22.04.2010 tõendile on pärandaja JZ välja mõistetud võlgnevus summas 8 130,15 krooni. Antud summa tuli pärijatel tasuda arvestades pärandiosa suurust. Hageja kohustuseks oli tasuda 2 032,53 krooni ja kostja kohustuseks 6 097,50 krooni. Hageja on pärandaja võlgnevusest tasunud 7 438,15 krooni ja kostja 962 krooni. Seega on hageja ilma vastava kohustuseta tasunud 5 405,61 krooni. Antud võlgnevusest on kostja hagejale vabatahtlikult tasunud 500 krooni ning seega on kostja võlg hageja ees 4 905,62 krooni. Hageja palub see summa võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel välja mõista.

Kostja vastus Kostja kirjalikult kohtule ei vastanud. Kostja avaldas oma seisukohad suuliselt kohtuistungil. Kohtu seisukoht Tallinna notar Robert Kimmeli 21.11.2005 koostatud pärimisõiguse tunnistuse nr XXXkohaselt on 09.02.2005 surnud JZ pärandvara üle läinud tema abikaasale VZ 1⁄2 suuruses mõttelises osas ning tütrele AZ1⁄2 suuruses mõttelises osas. Pärandvara koosneb 1⁄2 suurusest mõttelisest osast Tallinnas, XXX asuvast korteriomandist nr 14 väärtusega 175 000 krooni (t lk 17-18). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et XXX asuva korteriomandi nr 14 omanikeks on kostja 3⁄4 kaasomanikuna ja hageja 1⁄4 kaasomanikuna (t lk 14). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohtuistungil kinnitas kostja, et tema on pärija ja korteriomandi omanik 75% ja hageja 25% ulatuses. Hageja palub lõpetada kaasomand. Vastavalt AÕS § 76 lg 1 võivad kaasomanikud kaasomandi igal ajal lõpetada. Nimetatud säte tähendab seda, et kaasomandi lõpetamiseks

piisab omaniku tahtest. Seda tahet ei ole vaja kohtule põhjendada ega tõendada. Puudub kaasomanike kokkulepe selle nõudeõiguse välistamiseks. Kohus leiab, et hagejal kaasomanikuna on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See nõue on õiguslikult põhjendatud. AÕS § 77 lg 1 ja 2 järgi kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja pakub välja kaks kaasomandi lõpetamise võimalust alternatiivina. Esmalt pakub hageja välja kaasomandi lõpetamise selliselt, et korteriomand jääb kostjale ning kostja kohustub tasuma hagejale tema osa eest hüvitist. Alternatiivina pakub hageja välja võimaluse müüa korteriomand avalikul enampakkumisel alghinnaga mis vastab turuhinnale. Kostja märkis kohtuistungil, et esimene alternatiiv rahuldab teda rohkem. Kohus lähtub poolte tahtest ning määrab kaasomandi lõpetamise selliselt, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse ning kostja kohustub tasuma hagejale tema kaasomandi osa eest hüvitist. Hageja palub määrata hüvitise suuruseks 97 500 krooni ehk 6 231,38 eurot. Hageja leiab, et korteriomandi turuväärtus on 390 000 krooni ehk 24 925,54 eurot. Kostja ei ole korteriomandi turuväärtust vaidlustanud. Seetõttu leiab kohus, et korteriomandi turuväärtus on 24 925,54 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 1⁄4 korteriomandi turuväärtusest ehk 6 231,38 eurot. Kohus peab hageja seda nõuet põhjendatuks ning nõue kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kohus jagab kaasomandi eelnimetatud viisil, puudub vajadus analüüsida kaasomandi jagamise alternatiivset nõuet. Kohtutäitur Katrin Velleti 22.04.2010 tõendist nähtub, et Tallinna Linnakohtu 26.05.2004 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/21-2301/04 on välja mõistetud JZ EMT AS-i kasuks põhinõue summas 5 931,15 krooni, millele lisandub kohtutäituri tasu 1 800 krooni, täitemenetluse algatamise tasu 300 krooni ja täitekulu 99 krooni, kokku 8 130,15 krooni. Kohtutäitur kinnitab, et kohtutäituri vahendusel maksis hageja võlgnevusest 7 438,15 krooni ja kostja 962 krooni (t lk 19). Kohtuistungil nõustus kostja, et tegemist oli pärandaja võlaga. Kostja ei vaidlustanud ka eeltoodud võla tasumise fakti. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus leiab, et ka pärandaja kohustuste eest tuleb vastutada vastavalt pärandiosa suurusele. Selles osas nõustub kohus hagejaga. Kohus ei nõustu aga hageja arvestusega. Nimelt on pärimisõiguse tunnistuse järgi pooled JZ pärijad võrdsetes osades. Seetõttu tuleb ka kohustuste eest vastutada võrdselt. Tegemist ei ole korteriomandist tuleneva kohustusega, vaid iseseisva pärandaja kohustusega. Pärandaja kohustused olid kokku 8 130,15 krooni. Seetõttu pidi mõlema pärija kanda jääma pool, s.o 4 065,08 krooni. Hageja on tasunud 7 438,15 krooni ehk 3 373,07 krooni nõutust rohkem. Kostja on hagejale tasunud 500 krooni. Seega tuleb kostjal täiendavalt hagejale tasuda 2 873,07 krooni ehk 183,62 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt välja VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus rahuldab selle nõude osaliselt. Kuivõrd kohus valdava enamuse hagist rahuldas, jäävad menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.