Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

III III. Menetlus tsiviilasjas nr 22-1111-18803 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. lõpetada. Kinnitatud kompromissileping kuulub viivitamatult täitmisele. IV. IV. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas tsiviilasjas nr. 2-1111-18803 seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega hagi esitamisel tasutud riigilõivust summast 543, 543,24 eurot (hagi esitamisel 21.04.2011 – 543,24 543,24 eurot, viitenumber 2900072136, 2900072136, selgitus: „ 0701115/46kt; RL hagiavalduse esitamisel, S K” K”) 1⁄2 (pool), s.o. summas 271, 271,62 eurot (kakssada seitsekümmend seitsekümmend üks üks eurot ja 62 senti). Tagastatav riigilõiv summas 271, 271,62 eurot kanda BIGBANK ASAS-i arveldusarvele 10102032581003 SEB Pank, märkides selgitusse “lep “lep nr 0701115/46kt, tsiviilasi nr 22-1111-18803, riigilõivu osaline tagastamine". tagastamine".

Edasikaebe kord Kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele kohtumäärusele võib esitada määruskaebus määruskaebuse kaebuse Tartu Ringkon Ringkonnakohtule konnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest sama maakohtu kaudu. Ärakiri määrusest saata pooltele ning jõustumisel koheselt täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 27.04.2011 on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud AS-i BIGBANK hagi S K`i, E N, A S`i ja V Š`i vastu võla nõudes (ts asi nr 2-11-18803). 11.04.2012 on tsiviilasi nr 2-11-18803 edastatud kiiremaks läbivaatamiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele ning hagi on Rakvere kohtumajas menetlusse võetud 15.05.2012.

Menetluse eelnev käik 27.04.2011 väljastas kohus hagiavalduse koos lisadega kostjatele ja kohustas kostjaid 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest esitama kohtule vastuse. V Š (kostja 4) sai materjalid kätte 10.05.2011, A S (kostja 3) sai materjalid kätte 04.05.2011 ning S K (kostja 1) sai materjalid kätte 16.05.2011. Hageja esitas taotluse kostjale 2 (E N) menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus kontrollis kostja 2 võimalikud elu- ja

asukohad, kuid hagimaterjale kostjale kätte toimetada ei olnud võimalik. Kostja 2 ei ela hagiavalduses ega ka rahvastikuregistris märgitud aadressil. Ida Prefektuuri vastuse kohaselt ei ela kostja 2 aadressil xxxx ning võimalik asukoht on xxxx, täpne aadress on teadmata. Kohus rahuldas hageja taotluse 24.11.2011 ning toimetas hagimaterjalid kostjale 2 avalikult kätte. 15.06.2011 vastas kostja 3 kohtule. Kostja märkis, et ta ei nõustu hagiga ning palub hageja nõuded läbi vaadata kohtuistungil. Kostja on seisukohal, et hageja pole esitanud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et on rikutud regulaarsete maksete tasumise kohustust. Samuti leiab kostja, et nõue on aegunud. Samuti jäävat selgusetuks intresside arvestus. Kostja 3 leiab, et teda ei ole kohaselt teavitatud lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmisest, et nõuded on põhjendamata ja hea usu põhimõttega vastuolus. Juhul, kui hagi rahuldatakse, palub kostja vähendada viiviseid vastavalt VÕS § 113 lg 8. 20.07.2011 vastuses kostja 3 vastuväidetele leidis hageja, et hageja nõuded ei ole aegunud, samuti ei ole nõue vastuolus hea usu põhimõttega ning hagi on esitatud kohtusse mõistliku aja jooksul. Hageja on teinud kõik, et sõlmida võla tasumiseks kostjatega kohtuväline kokkulepe. Oma kirjalikus vastuses on hageja kuupäevaliselt märkinud sissenõutavaks muutunud tasumata intressimaksed lepingu ülesütlemise seisuga, samuti andmed tekkinud võlgnevustest teatamisel ja lepingu ülesütlemisel. Viiviste vähendamise taotlus on hageja arvates põhjendamatu. 10.10.2012 kohtuistungil tunnistas kostja 1 (laenusaaja) esialgu üksnes hagiavalduses märgitud põhivõlgnevust. Kostja 1 sõnul võttis ta laenu 100 000 krooni, kuid tagasimakstav summa on palju suurem ning seda olenemata asjaolust, et ta 2,5 aastat on laenu tagasi maksnud. Hageja selgitas kostjatele kõrvalnõuete (intresside ja viiviste) arvestust ja nende seaduslikke aluseid. Täiendavate selgituste saamisel tunnistas Kostja 1 hageja nõudeid ja avaldas, et on tööle asunud ning soovib ise võlgnevust kustutama asuda, kuid seda ositimaksetena ning pikema aja jooksul. Kostja 3 ja kostja 4 tunnistasid samuti võlgnevust ning nõustusid koos kostjaga 1 hagejaga kompromissi sõlmima. Pooled avaldasid, et vormistavad kompromissi kirjaliku lepinguna ja esitavad selle kohtule kinnitamiseks. Seoses kohtuistungil osalenud kostjatega peetud kompromissläbirääkimistega, avaldas hageja kohtule, et ta loobub nõudest kostja E N suhtes, keda oli kohtusse kutsutud kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kes kohtuistungile ei olnud ilmunud. Hageja avaldusele vastuväiteid ei esitatud. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile arusaadavad ning kompromisslepingu allkirjastamisel võib kohus kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses. 17.10.2012 saabus kohtule hageja, kostja 1, kostja 3 ja kostja 4 poolt allkirjastatud kompromissleping. Vastavalt saavutatud kompromissile tunnistavad kostjad hageja nõuet summas 8 688,45 eurot ja hageja kantud menetluskulude hüvitamise nõuet summas 437,80 eurot. Vastavalt kokkulepitule on hageja kostjate poolt kompromissi nõuetekohaselt täitmisel kohustunud vähendama kostjate poolt tunnistatud hageja nõuet (8 688,45 eurot), vähendades selle kuni 7 949,56 euroni. Alates novembrikuus 2012 kohustuvad kostjad kuni märtsikuuni 2013 tasuma igakuuliselt 15.kuupäevaks solidaarselt ositimaksetena 50 eurot. Kompromissi kohaselt on kohustunud kostjad võla jäägi tasuma hiljemalt aprillikuus 2013 ühekordse maksena, kuid kompromisslepingus sätestatud kohustuste korrektse täitmise korral on neil

võimalik enne võlajäägi tasumise tähtpäeva (enne aprillikuud 2013) esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt on hageja esitanud taotluse menetluses tasutud riigilõivust 1⁄2 (pool) osas tagastamiseks riigilt. Kohtu otsustus ja selle õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hageja avalduse ja poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks, samuti ühe kostja osas nõudest loobumisega menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 1 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Samuti on pooled kinnitanud, et on teadlikud kostja poolt kompromissilepingu tingimuste mittenõuetekohasel täitmise korral sundtäitmise võimalusest kohtutäituri kaudu. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Hageja taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud. Hageja on tasunud tsiviilasjas nr 2-11-18803 hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale maksekorralduse nr 93123991, 21.04.2011 alusel riigilõivu 543,24 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega (samuti hagist loobumisel) menetluse lõpetamisel kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 ja 2 tulenevalt hageja taotlusel talle tagastamisele tasutud riigilõivust seega summas (543,24 : 2) = 271,62 eurot. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuigi kompromissi osalised on käesolevas tsiviilasjas kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viiele päevale, ei pea kohus võimalikuks edasikaebe tähtaja lühendamist tulenevalt asjaolust, et ühe kostja vastu kuulub menetlus lõpetamisele nõudest

loobumisega. Kuna nimetatud kostjale – E Nle - on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud avalikult ja ta ei ole kohtuistungil osalenud ega ka hagile vastanud (sisuliselt on tegemist tema suhtes hagi tagasivõtmisega enne hagi kättetoimetamist), siis puuduvad tal ka antud asjas menetluskulud, mille hüvitamist ta hagist loobumise korral võiks hagejalt nõuda (TsMS § 168 lg 4). Eeltoodud põhjusel ei pea ka kohus vajalikuks hagist loobumise osas nimetatud kostjalt nõusoleku küsimist (TsMS § 424 lg 1). E Nl registrijärgse elukoha olemasolul väljastada kohtumäärus talle teadmiseks nimetatud aadressil. Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja 2; 428 lg 1 p 3 ja 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses sätestatule. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 07. detsembril 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.