Võlaõigus › Võõrandamislepingud

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lõike 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja võtnud hagi koheselt õigeks. Samas hagiavalduse kohaselt ja kostja vastusest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus viivise määra üle. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud mingisuguste suuliste kokkulepete olemasolu ning seetõttu tuleks tõendina arvesse võtta siiski hageja poolt hagiavalduses esitatud arvet nr 210, mis on dokumentaalseks tõendiks. Tõele vastab, et hageja esitas 26.03.2012.a. kostjale viivisenõude ning et sellele vastas kostja alles 09.05.2012.a. Lisaks sellele, et kostja poolne pakkumine oli väiksem kui seadusejärgne viivis, ei teinud ka kostja omalt poolt midagi, et võlgnevus kohtuväliselt tasuda. Samuti vastab tõele, et 06.09.2012.a. saatis hageja esindaja kostjale kohtuhoiatuse millega nõudis kostjalt 289,55 euro tasumist. Sellele kirjale palus hageja esindaja vastata hiljemalt 13.09.2012.a. Kuivõrd kirjalikku vastus kostja poolt ei tulnud ning telefoni teel kostja esindaja Tarmo Mahlapuu võlgnevust ei tunnistanud, siis pidas hageja ainukeseks võimalikuks lahenduseks kohtusse hagi esitamist. Hagi esitati 21.09.2012.a. ehk 2 nädalat peale hoiatuskirja esitamist. Kostja ei ole teinud alates 09.05.2012.a. ühtegi endapoolset pakkumist ega esitanud ühtegi võimalikku kompromisslahendust, et asi kohtuväliselt lahendada. Kohus on seisukohal, et kuna kostja võttis hagi koheselt õigeks ning kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei täitnud kostja hageja nõuet enne hageja poolt hagi kohtusse esitamist ning seega andis oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, jätab kohus TsMS 168 lõike 6 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 60 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 60 eurot.

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning antud tsiviilasja menetlust ning hinnates hageja esindaja poolt esitatud hagiavaldust ja lisatud tõendeid, loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulud summas 100 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 160 eurot (60 + 100). Kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.