Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus lõpetas 02. oktoobri 2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis Era Liisingu Inkassoteenused AS nõude Heino Kuivaneni vastu 1081,57 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus andis 03. oktoobri 2012 kohtunõudega avaldajale tähtaja oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud 1(3)

2-12-29046 vormis. Kohtunõue on avaldaja esindajale kätte toimetatud 10. oktoobril 2012. Avaldaja 14päevase tähtaja jooksul kohtule hagiavaldust ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus andis avaldajale 14-päevase tähtaja esitada oma nõue koos põhjendustega hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda täiendav riigilõiv. Kohtu nõue toimetati avaldajale kätte 10. oktoobril 2012. Avaldaja seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ja kohtu nõuet ei täitnud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest selgub, et avaldaja põhinõude suuruseks on 765 eurot ja kõrvalnõuete suuruseks 3,82 eurot ja edasiulatuv viivis määras 0,5% päevas alates 25. juulist 2012. Avaldaja poolt on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 45 eurot. Vastavalt TsMS § 147 lg 5, maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning vastavalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Lähtuvalt TsMS § § 134 lg 1, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagihind on 765 + 3,82 + 1396,13 = 2164,95 eurot. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 2500 eurot tasuda riigilõivu 250 eurot, kui avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 200 eurot. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot, s.o 155 eurot vähem kui seaduses sätestatud riigilõiv hagiavalduse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel. Kohtu nõuet täiendava riigilõivu tasumiseks avaldaja tähtaegselt ei täitnud. Avaldaja ei esitanud kohtu antud tähtaja jooksul nõuetekohast hagiavaldust. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 ja lg 3, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist 2(3)

2-12-29046 asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsMS § 338 lg 4 p 2 kohaselt, kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses märgitakse tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või vastaspoole väidete ümberlükkamiseks ning lähtuvalt TsMS § 339 lg 1 ja lg 2, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Kohtute infosüsteemis kohtule kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul seda avaldust hagiavaldusena menetlusse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente ning puuduvad hageja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Et avaldaja ei ole tasunud täiendavat riigilõivu ning avaldus ei vasta hagiavalduse vorminõuetele leiab kohus, et avalduse hagimenetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.