Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-8707
Tsiviilasi
TOÜ hagi EHOÜ vastu võla saamiseks
Hagi hind
211,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja HH (XXX) Kostja EHOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, registriaadress XXX), seaduslik esindaja UH (XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus lihtmenetluses
Kohtukulude jaotus Poolte menetluskulud jätta EHOÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik TOÜ esitas kohtule avalduse EHOÜ-lt maksekäsu kiirmenetluses 270,33 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite.
Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 12.04.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus. 16.04.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 19.04.2012 esitas TOÜ hagi EHOÜ vastu võla saamiseks. Esitatud asjaolud Hageja nõuab kostjale teostatud tööde eest põhinõudena lepingujärgset tasu summas 211,33 eurot ja riigilõivule tehtud kulu 63,91 eurot. Täiendavalt nõuab hageja viivist 0,05% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest alates 04.01.2012 kuni 19.04.2012, s.o 11,02 eurot. Samuti nõuab hageja 0,05% viivist iga arve tasumisega viivitatud päeva eest alates 20.04.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Nõude aluseks on H OÜ ja EHOÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr 10/04/2008 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) toetuse taotlemiseks, millest tulenev nõudeõigus on edasi loovutatud TOÜ-le 15.11.2009 nõudeloovutuslepinguga nr 15/11/2009. Töövõtuleping alusel koostati kostjale PRIA meetmest 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ toetuse taotlemiseks vaie. Tööd on teostatud, kostja on saanud positiivse rahastamise otsuse ja ettevõttele on eraldatud 1 564 660 Eesti krooni toetust. Lepingujärgsest tasust on ELM T ära tasunud enamiku ja jätnud tasumata viimase osamakse arve nr 1112010 summas 211,33 eurot. Arve väljastati vastavalt töövõtulepingu punktile 3.2 (taotlejale on makstud kogu toetus välja). Hageja nõuab arve nr 1112010 tasumist summas 211,33 eurot ja viivist alates 04.01.2012 kuni 19.04.2012. Nimetatud perioodis on 106 päeva. Viivis 0,05% 106 päeva eest on 0,05% X 106 X 211,33 = 11,02 eurot. Hageja nõuab viivist 0,05% iga arve tasumisega viivitatud päeva eest alates 20.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja väited on valed seoses sellega, et ta ei ole arvet kätte saanud. Arve on saadetud kostjale 3 korda. Lisaks on ta arve kätte saanud ka hagiavaldusega. Lepingujärgne tasu on vastavalt lepingu punktile 3.1. 10% taotletavast toetusest, millele lisandub käibemaks. EHOÜ sai positiivse otsuse summale 1 564 660 krooni, millest 10% on 156 466 eurot. EHOÜ on tasunud TOÜ-le ära ilma käibemaksuta 153 710, 47 krooni, tasumata jääk on 2 755,53 krooni ilma käibemaksuta. Hetkel nõuab TOÜ viimase osamakse tasumist 2 755,53 krooni ehk 176,11 euro, millele lisandub käibemaks, tasumist. 153 710, 46 krooni on tasunud EHOÜ sularahas ilma arvet esitamata. Lisaks nõuab hageja riigilõivudele tehtud kulu 63,91 eurot. Hageja palub Harju Maakohtul hagi rahuldada.
Kostja vastuväited Kostja kinnitusel ei ole EHOÜ-le TOÜ poolt arvet nr 1112010 esitatud, millest lähtuvalt ei ole TOÜl alust hagi esitamiseks. Arusaamatuks jääb asjaolu, mille kohaselt väidab hageja oma asjaolude ja tõendite osas, et lepingujärgsest tasust on ELM T ära tasunud enamiku ja jätnud tasumata arve nr 1112010 summas 211,33 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ei saa TOÜ-l olla nõuet EHOÜ vastu. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, asjas menetlus lõpetada ja jätta kohtukulud hageja kanda.
Maakohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on õigustatud kostja vastu hagi esitama, kuna hageja ei ole kostjale edastanud hagi aluseks olevat arvet. Kohus märgib, et nähtuvalt esitatud tõenditest on kostja ja OÜ H vahel 10.04.2008 sõlmitud töövõtuleping (tlk 31-35), millega OÜ H kohustus valmistama kostjale taotlustoimiku ning kostja kohustus tasuma OÜ-le H 10% toetuseks taotletavast summast. Nähtuvalt töövõtulepingu lisast 1 (tlk 36) on OÜ H töövõtulepingus nimetatud kohustuse täitnud ning kostja on seda tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastades kinnitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS § 164) kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Käesoleval juhul on 15.11.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepingu (tlk 37), mille kohaselt on OÜ H talle 10.04.2008 töövõtulepingust tuleneva nõudeõiguse loovutanud hagejale. Arve nr 1112010 kohaselt võlgneb kostja hagejale 211,33 eurot (tlk 39). Nõude loovutamise leping ja kinnitus nõude loovutamise kohta on kostjale edastatud (tlk 75-77). Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole nimetatud arvet kostjale edastanud. Kohus leiab, et kostja vastavasisuline väide on ümber lükatud hageja esitatud tõenditega. Nimelt nähtub hageja e-kirjade väljavõtetest, et hageja on kõnealust arvet kostjale esitanud vähemalt kolmel korral 28.12.2011 (tlk 61), 02.02.2012 (tlk 62) ja 17.02.2012 (tlk 63). Seega on tõendamist leidnud, et hagi aluseks olev arve on kostjale edastatud. Kohus osundab, et VÕS § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesoleval juhul on kostja ja OÜ H 10.04.2008 sõlmitud töövõtuleping ning OÜ H täitis talle lepingust tuleneva kohustuse. Vastavalt töölepingu punktile 3.1. kohustus kostja tasuma töö tegemise eest 10% makstavast toetusest. Nähtuvalt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti peadirektori 07.05.2009 käskkirjast on kostjale väljastatud toetuse summa 1 564 660 krooni, s.t 10% makstavast toetusest on 156 466 krooni. Hageja kinnitusel on kostja tasunud 153 710 krooni, tasumata osa on 2755,53 krooni, millele lisandub käibemaks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja esitatud arve on kostja poolt tasutud. Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul on kostja jätnud hagejale tasumata töövõtulepingust tuleneva tasu 211,33 euro ulatuses, seega on kostja rikkunud kohustust VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab võlgnetavalt summalt viivist töövõtulepingu punktis 3.5 fikseeritud määras, mis on 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest (tlk 32).
Kostja jäi lepingust tulenevate kohustuste täitmisel võlgnevusse alates 04.01.2012, s.o arve maksetähtaja möödumisele järgneval päeval (tlk 60). 19.04.2012 seisuga taotleb hageja viivise väljamõistmist summas 11,02 eurot. Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS §-st 113 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 11,02 eurot. Samuti tuleb hageja taotlusel kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viiviseid lepingu punktis 3.5 sätestatud suuruses, mis on 0,05% päevas kostja poolt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 211,33 eurot hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viiviseid summas 11,02 eurot. Kokku 222,35 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja taotlusel välja mõista ka viiviseid protsendina põhinõudelt (211,33 eurot) töövõtulepingu punktis 3.5 sätestatud suuruses, mis on 0,05% päevas kostja poolt tasumata summast iga viivitatud päeva eest alates 20.04.2012. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 oli hagi hind 211,33 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 65 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.