Swedbank Liising AS hagi Kristjan Reinoja vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. augusti 2012. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS asukoht Liivalaia 8, Tallinn), esindaja Anneli Arusalu
(10434248, lepinguline
Kostja Kristjan Reinoja (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxx xx, xxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Rainer Kuulme Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2012. a. otsus tsiviilasjas 2-11-7794 Swedbank Liising AS-i hagis Kristjan Reinoja vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
2.Kinnitada alljärgnev kompromiss:
2.1.Kostja kohustub tasuma hagejale liisingulepingust nr. 0144560L tuleneva põhivõlgnevuse summas 2.524, 17 eurot, menetluskulud summas 416, 03 eurot (s. o. maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 117, 65 eurot, pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 271, 62 eurot ja kohtutäituri tasu summas 26, 76 eurot) ja viivise maakohtu otsusega välja mõistetud põhinõudelt 2524, 17 eurot
perioodi eest 25. veebruarist 2011. a. kuni 10. oktoobrini 2012. a. summas 284, 88 eurot (edaspidi kokku kompromissisumma).
2.2.Kostja kohustub tegema hagejale punktis 2. 1 nimetatud kompromissisumma 3.225, 08 eurot (kolm tuhat kakssada kakskümmend viis eurot ja kaheksa senti) osade kaupa tasumiseks iga kuu 30. kuupäeval (edaspidi maksepäev) alates 30. oktoobrist 2012. a. makse vastavalt alltoodud maksegraafikule: Kuupäev 30.09.2012 30.10.2012 30.11.2012 30.12.2012 30.01.2013 28.02.2013 30.03.2013 30.04.2013 30.05.2013 30.06.2013 30.07.2013 30.08.2013 30.09.2013 30.10.2013 30.11.2013 30.12.2013 30.01.2014 28.02.2014 30.03.2014 30.04.2014 30.05.2014 30.06.2014 30.07.2014 30.08.2014 30.09.2014
2.3.Maksed tuleb teha hageja arvelduskontole nr. xxxxxxxxxx, märkides viitenumbriks xxxxxxxx ning selgituseks „xxxxxxxxxx tasumine“.
2.4.Kostjal on õigus kompromissisumma tasuda hagejale ennetähtaegselt.
2.5.Tähtajaks tasumata kompromissisumma osamaksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest viivist vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgse viivise määrale. Viivise arvestamine lõppeb vastava makse tasumise päeval.
2.6.Juhul, kui kostja hilineb punktis 2. 2 sätestatud osamaksete tasumisega rohkem kui 3 päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu kompromissisumma kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.
2.7.Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas kompromissis erikokkulepe puudub (sealhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kõik muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda.
2(5)
3.Tsiviilasja menetlus lõpetada.
4.Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 5 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu 30. augusti 2012. a. otsusega tsiviilasjas 2-11-7794 rahuldati Swedbank Liising AS-i hagi Kristjan Reinoja vastu võla ja viivise saamiseks osaliselt ja kostjalt mõisteti hagejale välja põhivõlgnevus 2.524, 17 eurot ning viivis 7% põhivõlalt aastas alates 25. veebruarist 2011. a. kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jäid 35% ulatuses hageja ja 65% ulatuses kostja kanda.
1.oktoobril 2012. a. esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kuna apellatsioonkaebuselt ei olnud tasutud riigilõivu, jättis ringkonnakohus 3. oktoobri 2012. a. määrusega kaebuse käiguta ja kohustas apellanti tasuma lõivu 200 eurot.
26.oktoobril 2012. a. esitasid Swedbank Liising AS ja Kristjan Reinoja ringkonnakohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada. Pooled soovivad sõlmida kohtuliku kompromissi järgmistel tingimustel.
1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale liisingulepingust nr. 0144560L tuleneva põhivõlgnevuse summas 2.524, 17 eurot, menetluskulud summas 416, 03 eurot (s. o. maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 117, 65 eurot, pool hagimenetluses tasutud riigilõivust summas 271, 62 eurot ja kohtutäituri tasu summas 26, 76 eurot) ja viivise maakohtu otsusega välja mõistetud põhinõudelt perioodi eest 25. veebruar 2011. a. - 10. oktoober 2012. a. ehk 284, 88 eurot (edaspidi kokku kompromissisumma). Kostja kohustub tegema hagejale kokkuleppe punktis 1. 1 nimetatud kompromissisumma 3.225, 08 (kolm tuhat kakssada kakskümmend viis eurot ja kaheksa senti) eurot osade kaupa tasumiseks iga kuu 30. kuupäeval (edaspidi maksepäev) alates 30. oktoobrist 2012. a. makse vastavalt alltoodud maksegraafikule: Kuupäev 30.09.2012 30.10.2012 30.11.2012 30.12.2012 30.01.2013 28.02.2013 30.03.2013 30.04.2013 30.05.2013 30.06.2013 30.07.2013 30.08.2013 30.09.2013 30.10.2013 30.11.2013 30.12.2013 30.01.2014 28.02.2014 30.03.2014 30.04.2014 30.05.2014 30.06.2014
1.3. Maksed tuleb teha hageja arvelduskontole nr. xxxxxxxxxx, märkides viitenumbriks xxxxxxxxxx ning selgituseks „xxxxxxxxxxxx tasumine“.
1.4. Kostjal on õigus kompromissisumma tasuda hagejale ennetähtaegselt.
1.5. Tähtajaks tasumata kompromissisumma osamaksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest viivist vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgse viivise määrale. Viivise arvestamine lõppeb vastava makse tasumise päeval.
1.6. Juhul, kui kostja hilineb käesoleva kompromissi punktis 1. 2 sätestatud osamaksete tasumisega rohkem kui 3 päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu kompromissisumma kohest tasumist ja õigus esitada käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.
1.7. Kõik pooltel tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas kompromissis erikokkulepe puudub (sealhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kõik muud kohtu- ja kohtuvälised menetluskulud), jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitasid kompromissis, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest, palusid selle kinnitada kirjalikus menetluses ja lühendasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigust viiele päevale. Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 431 lg. 2 lause 1 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. TsMS § 4511 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud. Seega saab ringkonnakohus vaidlusaluse kompromissi kinnitamise üle otsustada vaatamata sellele, et apellatsioonkaebust ei ole veel menetlusse võetud. TsMS § 430 lg. 3 lause 1 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kolleegium leiab, et vaidlusaluses asjas ei esine osutatud normis märgitud aluseid, mis õigustaksid poolte poolt sõlmitud kompromissi kinnitamata jätmist. TsMS § 645 lg 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus kompromissi kinnitamisel esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Pooled on kokkuleppel lühendanud kompromissi kinnitava määruse peale kaebuse esitamise tähtaega viiele päevale. TsMS § 668 lg. 2 kohaselt ei saa kassatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on kaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses
4(5)
loobunud. Selles õiguses sisaldub ka õigus kaebuse esitamise tähtaega lühendada. TsMS § 695 kohaselt kohaldatakse Riigikohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kassatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS 67. peatükis sätestatust ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Et ringkonnakohtu poolt kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise kohta ei ole seadustikus sätestatud teisiti, siis tuleneb eespoolosundatud sätete koosmõjust, et pooled võivad ka määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Seega on poolte kokkulepe määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise kohta kooskõlas menetlusseadustiku sätetega.
Margo Klaar
Ele Liiv
Malle Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.