Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2012 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-46796
Tsiviilasi
Urmas Mander’i hagi Maimu Reetamm vastu maavalduse vabastamise ja maa kasutamise eest tasu 300 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Urmas Mander (isikukood *, aadress *) Kostja: Maimu Reetamm (isikukood *, *)
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud 30.09.2011 esitas hageja Urmas Mander’i hagi Maimu Reetamm vastu maavalduse vabastamise ja maa kasutamise tasu 300 euro nõudes ning * vastu puuduoleva elamispinna eest 7108 euro nõudes koos kohustutsega korrastada dokumendid ning viia need tegelikkusega vastavusse.
11.10.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega eraldas nõuded erinevatesse menetlustesse. 04.04.2012 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis käiguta Urmas Mander’i hagi Maimu Reetamm vastu maavalduse vabastamise ja maa kasutamise eest tasu 300 euro nõudes ning anda hagejale tähtaeg 20 päeva arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 04.04.2012 on U. Mander isiklikult kätte saanud 04.04.2012 kohtumääruse.
Kohtu seisukoht 04.04.2012 kohtumääruses juhtis kohus hageja tähelepanu Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 340 1 lg 1 ja 2, mis sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 04.04.2012 kohtumääruses oli kohus välja toonud puudusena, et hageja ei ole TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 ning 5 järgi märkinud hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ja hagihinda, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Nimetatud puudused on käsitletavad hagi menetlusse võtmise keeldumise alusena TsMS §8 371 lg 1 p 9 mõttes, mis sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMs § 371 lg 1 p 9 keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 4-6 sätestavad, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni
kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.