2-12-40518
Kohus
Tartu Maakohus, Võru kohtumaja
Kohtunikuabi
Hele Olli
Määruse tegemise aeg ja koht
22.10.2012, Võru
Tsiviilasja number Tsiviilasi, avaldaja nõue
2-12-40518 K. K. taotlus riigi õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Riigi õigusabi K. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxx
Menetlustoiming Riigi õigusabi taotleja
Keelduda K. K. ile riigi õigusabi andmisest. Kohtumäärus saata avaldajale.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Avalduse sisu ja selle põhjendused
on vormistanud taotluse riigi õigusabi saamiseks 24.09.2012 mis on menetlemiseks Võru kohtumajja saabunud 09.10.2012. Avaldaja taotleb riigi õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Taotleja on probleemi kirjelduses, mille lahendamiseks õigusabi taotletakse märkinud, et kahekümne aasta jooksul ei ole ta saanud tasemel õigusabi ja selle tõttu on jäänud ilma oma kodust, samas puuduvad tal rahalised vahendid õigusabi saamiseks. Taotleja väidete
kohaselt on tema õigusi kahjustatud ja rahaliste vahendite puudumisel jäävad tema õigused kaitseta, millega rikutakse tema kui eesti kodaniku õigusi. Asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna näeb avaldaja võimalust tagada inimõigused Eesti riigis ja ta saasks oma kaotatud kodu tagasi. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Riigi õigusabi seaduse § 6 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigi õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. K. K. poolt esitatud õigusabi taotluses palub ta õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Riigi õigusabi seaduse § 37 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 nõuetele, võib käesolevas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Maakohus keeldub riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt märgitud kriteeriumide järgi Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis a) on anonüümne; või b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi. Kohus võib seda teha menetluse igas järgus. Asja lahendamise käigus on kohtunikuabi tutvunud K. K. i poolt kohtusse pöördutud taotluste ja hagidega. K. K. i poolt on esitatud kohtusse hagi , tsiviilasi 2-11-43537, milles K. K. hageb K. P. vastu eksimuse ja pettuse alusel sõlmitud tehingu tühistamist. Nimetatud hagi hõlmab probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks osaliselt ka riigi õigusabi taotletakse ja see vaidlus on praegu esimese astme kohtus menetluses. Arvestades asjaolu, et kohtumenetlus käib, ei saa otstarbekaks pidada taotlust isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Kui on vajadus riigi õigusabi
saamiseks konkreetses tsiviilasjas, tuleb esitada õigusabi taotlus vastavalt Riigi Õigusabi seaduse §-le 10 lg 1 vastavale kohtule, kelle pädevuses on asja menetlemine.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunikuabi, et riigi õigusabi andmisest pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse tuleb keelduda, sest esitatav taotlus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav.
Hele Olli kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.