Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
19.10.2012.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-08-65579
Tsiviilasi
R K hagi N O vastu
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: R K, ik: xxxx, elukoht: xxxx Hageja esindaja: Monica Meristo Kostja: N O, ik: xxxx, elukoht: xxxx
Kohtuistungite toimumise ajad
05.03.2009.a., 05.05.2009.a., 24.04.2012.a.
Hagi hind
7000 krooni (477,38 eurot)
Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174). Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule.
Menetluse käik ja asjaolud: 07.10.2008.a. saabus Viru Maakohtule R K (edaspidi: hageja) hagi N O (edaspidi: kostja) vastu 7000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja kostjale vastavalt poolte vahel 03.05.2008.a. sõlmitud üürilepingule tagatisraha summas 7000 krooni. Üürileping lõpetati 27.07.2008.a. ning korter anti üle. Üürileandjal polnud hageja suhtes pretensioone. Tagatisraha kostja ei tagastanud. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 7000 krooni. Hagile oli lisatud eluruumi üürileping. Kostja 07.11.2008.a. vastuse kohaselt ei ole kostja hagejalt tagatisraha kunagi saanud. Kostja on saanud hagejalt 7000 krooni, kuid tegemist oli ettemaksuga kahe kuu üüri ulatuses. Hageja kasutas eluruumi koos abikaasaga 03.05.2008 kuni 27.07.2008, korteri üleandmise akti ei koostatud ning pretensioone kostja hagejale ei esitanud. Samuti ei ole hageja kostjale enne hagi esitamist tagatisraha tagastamise nõuet esitanud. Kostja esitas kohtule koopia üürilepingu temale kuuluvast eksemplarist, koopiad korteriühistu arvetest ning arvete tasumise kviitungitest, koopiad näitudest, Eesti Energia arvetest ning sularaha maksekviitungitest ASile STV. Hageja poolt 24.11.2008.a. kohtule esitatud seisukoha kohaselt ei nõustu hageja kostja vastuväidetega. Hageja poolt kostjale tasutud ettemaks kuulub tagastamisele vastavalt seadusele. Kostja poolt kohtule esitatud üürileping on soditud ning erineb hageja omast. Hageja poolt esitatud üürilepingust on näha, et kostja on saanud ettemaksu summas 7000 krooni. Kuna kostja ei ole korteri vabastamisel esitanud hagejale pretensioone, kuulub hageja poolt tasutud ettemaks tagastamisele. 05.03.2009.a. ja 05.05.2009.a. toimunud kohtuistungitel jäid pooled oma seisukohtade juurde. 24.04.2012.a. toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et sai hagejalt 7000 krooni ja rohkem hageja talle midagi ei maksnud. Hageja esitas taotluse tunnistaja T U vande all üle kuulamiseks. 14.05.2012.a. kohtule saadetud seisukohas jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja märkis, et kostja poolt esitatud üürileping on soditud ning et soditud osad on väga kasulikud just kostjale. Kohtule esitatud seisukohas palus hageja esindaja lahendada asi kirjalikus menetluses. 01.06.2012.a. esitas kostja vastuhagi, mis jäi puuduste mitte kõrvaldamise tõttu Viru Maakohtu 13.08.2012.a. määrusega menetlusse võtmata. Viru Maakohtu 26.09.2012.a. määrusega, lähtuvalt hageja taotlusest ja kostja nõusolekust, määrati asi lahendada kirjalikus menetluses ning kohtulahendi teatavaks tegemise aeg. Kohtu seisukoht ja põhjendused: Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: -
03.05.2008.a. sõlmisid hageja ja kostja kehtiva üürilepingu, millega kostja andis hagejale üürile korteri aadressil xxxx;
-
27.07.2008.a. üürileping lõpetati ja hageja andis korteri kostjale üle;
-
vastavalt lepingule oli ühe kuu üür 3500 krooni;
-
hageja on kostjale üürilepingu alusel maksnud 7000 krooni.
Poolte vahel on vaidlus selle üle, millena saab hageja poolt kostjale tasunud 7000 krooni käsitleda ning kas kostjal on kohustus nimetatud summa hagejale tagastada. Hageja leiab, et tegemist on tagatisrahaga poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu p 4.1 mõttes ning vastavalt VÕS § 308 lg 2 kuulub tagatisraha tagastamisele, kuna kostja ei ole hagejale mingeid pretensioone esitanud. Kostja leiab, et 7000 krooni on käsitletav ettemaksuna kahe kuu üüri ulatuses selle eest, et hageja sai võtmed kohe kätte ja sisse kolida. Tagatisraha pole kostja kunagi saanud ning 7000 krooni hagejale tagastamisele ei kuulu. Kostja väitel on see 7000 krooni ainuke raha, mille ta hagejalt korteri eest saanud on. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kohtule esitanud enda eksemplari poolte vahel sõlmitud üürilepingust, millest nähtub, et hageja on 03.05.2008.a. tasunud kostjale ettemaksu summas 7000 krooni. Kohus leiab, et kuivõrd ainsaks hageja poolt esitatud tõendiks on üürileping, ei ole hageja nõue tõendatud. Hageja ei ole tõendanud väidet tema poolt kostjale üle antud summade kohta. Kohtu hinnangul on antud juhul tõendatud vaid 7000 krooni üleandmine hagejalt kostjale. Nimetatud summat on kostja käsitlenud ettemaksuna kahe kuu üüri katteks, millest tulenevalt puudub hagejal alus nõuda kostjalt tagatisraha summas 7000 krooni tagastamist. Kohus märgib täiendavalt, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktist 4.1 nähtub, et üürileandja võis tasutud üüri ning tagatisraha arvestada lepingu lõpetamisel tehtavatel arveldustel. Seega tuleneb sellest lepingu punktist üürileandja õigus tasaarvestada tagatisraha üürniku poolt tasumata jäänud summade katteks. Järelikult isegi juhul, kui käsitleda vaidlusalust summat – 7000 krooni – tagatisrahana, võis kostja selle vastavalt üürilepingu punktile 4.1 tasaarvestada tasumata jäänud kahe kuu üüriga. Seda tulenevalt asjaolust, et muude summade tasumine hageja poolt ei ole tõendamist leidnud. Seega kohus möönab, et hageja poolt kostjale tasutud summat 7000 krooni võib käsitleda ka tagatisrahana, kuid kuna muude summade tasumine hageja poolt kostjale ei ole tõendatud, võis kostja nimetatud summa tasaarvestada ka tasumata üüri katteks ning seetõttu puudub hagejal alus nõuda kostjalt 7000 krooni ehk 447,38 euro tagastamist VÕS § 308 alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Maido Roots Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 20. novembril 2012. a. Nooremreferent Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.