Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Tsiviilasi nr 2-10-54346 Hagiavalduse asjaolud ja nõue S. R töötas alates 02.07.2010 OÜ-s K-Grupp Turvateenused (praegune nimi USS Security AS) valvetöötajana. Töölepinguga lepiti kokku katseajas pikkusega 4 kuud. 19.07.2010 teatas tööandja töölepingu ülesütlemisest alates 02.08.2010 töölepinguseaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. S. R esitas 13.08.2010 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tunnistada töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjoni 05.10.2010 otsusega jäeti töötaja avaldus rahuldamata. 02.11.2010 esitas S. R Harju Maakohtule hagi, milles taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise tühiseks tunnistamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagiavalduse kohaselt öeldi hageja tööleping üles põhjusel, mis ei vasta tegelikkusele ning on tõendamata. Hageja väitel tuli tööandja esindaja 15.07.2010 töötajat Telliskivi tänava Comarketisse kontrollima. Hagejal kästi kirjutada seletuskiri, kuid ei selgitatud, millega seoses. Hagejale tehtud alkotest näitas negatiivset tulemust. Hageja sai samal päeval personaliosakonnast ettekande, mille sisu ei vasta tõele, kuna hageja ei ole saanud noomitusi ega kaebusi. Hageja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused vastavad nõutavale tasemele. Hageja oli seisukohal, et kostja ei tõendanud töövaidluskomisjonis hageja konflikte ostjatega. Kostja on esitanud kaks käsikirjalist selgitust oma klientidelt, keda ei saa pidada kostjast sõltumatuks. Kostja väidete selgitamiseks tuleb välja nõuda videosalvestused. Kostja seisukoht Kostja vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu. Tööle asumisel tutvustati hagejale ettevõttes kehtivaid reegleid, s.h vormiriietuse kandmise korda. 15.07.2010 käitus hageja kaupluse personaliga jämedalt, ei huvitunud juhendamisest ning oli korratu välimusega. Kaupluse juhataja väljakutse peale kontrolliti hageja käitumist. Hagejat kontrollinud turvatöötaja nägi, et hageja vormisärk oli pükstest väljas ja kinni vaid ühe nööbiga, korraldustele vastas hageja ropendamisega ning alkomeetri näidu peale hakkas hageja tantsima. Kui turvatöötaja proovis hagejale selgitada ebaviisaka käitumise sobimatust ja seda, et hageja ei saa sel viisil tööd jätkata, viskas hageja vormisärgi lauale ja lahkus poest palja ülakehaga. Hageja ebasobivale käitumisele on varem juhtinud tähelepanu turvajuht-teenistusjuhi assistent ja intsidendiga samal päeval ka personalijuht. Hagejale tehti ettepanek lõpetada töösuhe TLS § 79 alusel poolte kokkuleppel, kuid hageja keeldus. 19.07.2010 saatis kostja kui tööandja hagejale postiga katseaja hindamise vormi koos ülesütlemise avaldusega katseaja jooksul seadusest tuleneva 15 päevase etteteatamisajaga. 20.07.2010 pöördus hageja personaliosakonda, kus talle tutvustati turvatöötaja V. V ettekannet ning tutvustati allkirja vastu töötaja katseaja hindamise tulemust. 02.08.2010 tuli hageja uuesti personaliosakonda ja allkirjastas töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 lg 1 alusel. Kostja on esitanud kõik hageja töölepingu lõpetamisega seotud ja seda põhjendavad dokumendid juba töövaidluskomisjonile. Comarketis puuduvad videovalveseadmed ja seega ei ole võimalik salvestusi välja nõuda. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejaga töölepingu lõpetamine oli põhjendatud, kuna hageja teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused ei vastanud tasemele, mis on turvatöö tegemiseks nõutav. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingus lepiti kokku neljakuulise katseaja rakendamises, mis kehtestati töötaja kutsesobivuse selgitamiseks. Töötaja töö sisuks oli

Tsiviilasi nr 2-10-54346 valveteenuse vahetu teostamine, töötaja tööülesannete kirjeldus oli esitatud töötaja ametijuhendis ja valvatava objekti tööjuhendis. Turvatöötaja/valvetöötaja ametijuhendi kohaselt on töötaja otsene ülemus turvajuht või muu juhatuse liikme poolt määratud isik. Töötaja töökohustused olid nimetatud punktis 4: töötaja töökohustuseks on tunda ning täita ettevõttesisestes aktides ja teenistust puudutavates seadustes kajastatud regulatsioone (p 4.4); täita tegevjuhi ja teenistusjuhi poolt kirjalikult või suuliselt antud seaduslikke ülesandeid ja korraldusi (p 4.6). Tööle asumisel tutvustati hagejale ettevõttes kehtivaid reegleid ja kaubandusobjektide tööjuhendeid, s.h ka vormiriietuse kirjeldust ja kandmise korda. Eeskirjade ja juhenditega tutvumise kohta on hageja andnud allkirja töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardile. Töötaja katseaja hindamise vormi kohaselt hageja suhtlemisoskus - suhtlemine kolleegidega, klientidega ja personaliga - väga halb; teadmised - tööjuhendi rikkumine (vormi kandmine) halvad; tööalased oskused - ei oska suhelda klientidega, ei täida käske ja tööülesandeid, vastutustunne puudub (talle on tehtud mitu märkust vormi kandmise ja klientidega suhtlemise kohta). 05.07.-10.07.2010 Ehitajate tee 41 juhataja kaebus (kannab kortsus vormi), 12.07.2010 Nõmme Comarket - vorm ebakorrektselt seljas, 15.07.2010 Telliskivi Comarket - ei täida oma otseseid töökohustusi, käitus klientidega ebaviisakalt. Hinnangu kohaselt ei sobi hageja kaupluse turvatöötajaks, ettepanek töölepingu lõpetamiseks. S. R on otsusega tutvunud. Kostja ütles 19.07.2010 ülesütlemisavaldusega töölepingu üles 02.08.2010 TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. 02.08.2010 käskkirja nr 187 kohaselt oli hageja töölepingu ülesütlemise aluseks hageja katseaja kokkuvõte. 20.08.2010 allkirjastas hageja töölepingu lisa lepingu lõpetamise kohta TLS § 86 lg 1 alusel. Poolte vahel on vaidlus, kas esines alus töölepingu ülesütlemiseks. TLS § 83 kohaselt on tööandjal ja töötajal õigus tööleping üles öelda üksnes töölepingu seaduses sätestatud alustel. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 86 lg 1 kohaselt võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepingu ülesütlemisele katseajal seab ainsa piirangu TLS § 86 lg 4: tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Seega peab tööandja töölepingu ülesütlemisel katseajal üksnes järgima, et ülesütlemine ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärgiks on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tööd tegema või mitte. Töötaja teadmisi, oskusi, võimeid ja isikuomadusi kokkulepitud töö tegemiseks katseajal hindab tööandja. Kostja esitas tema poolt esiletoodud asjaolude tõendamiseks turvajuht-teenistusjuhi assistendi J. V ja patrullteenistuse turvatöötaja V. V ettekanded, Telliskivi Comarketi ja kaupluse OG Elektra kaebused. Hageja taotlusel kuulas kohus tunnistajatena üle J. Z, V. V, L. E ja S. R. Menetluses esitatud tõenditest järeldas kohus, et hageja on käitunud viisil, millest nähtuvalt ei sobi ta valvetöötajaks (rikkus töökohustusi, käitus ebaviisakalt, oli agressiivne). Maakohus leidis, et kostja on veenvalt tõendanud, et esinesid asjaolud, millest nähtuvalt võis kostja tööandjana töötajaga töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda. Kohus ei pidanud oluliseks tunnistajate ütlustes sisalduvaid erinevusi kellaaegades, samas on tunnistajate ütlused toimunu sisu osas sarnased. Kuna kostjapoolne töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, jättis kohus hagi tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada. Apellandi väitel on tunnistajate ütlused ebausaldusväärsed, kuna hageja kauplusest lahkumise aeg ei lange kokku tunnistaja ütlustega. Hagejat kontrollinud turvatöötaja ütluste kohaselt istus hageja

Tsiviilasi nr 2-10-54346 laual, särk eest lahti, ja hakkas hiljem tantsima, kuid sellel intsidendil puuduvad tunnistajad. Sama kaupluse juhataja ei märganud rikkumisi vormiriietuse osas ega hageja ebaadekvaatset käitumist. Hagejat kontrollinud turvatöötaja nõudis hagejalt selgitust ostjate sõimamise kohta, kuid ei võtnud seletuskirju ostjatelt või müüjatelt. Kuna tegemist oli hageja viimase tööpäevaga, tagastas hageja viivitamatult vormiriietuse ja tööloa. Telliskivi Comarketi kaupluse juhataja väidab, et hageja ei olnud samal hommikul kell 9 kaupluses, kuid hilinemist ei ole fikseeritud: sel ajal helistas hageja valvekeskusesse, sest kauplus oli valve all. OG Elektra Ehitajate tee 41a kaupluse teenindaja väitis, et toimus skandaal, kuid seda ei ole tööandja juures fikseeritud. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta maakohtu otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei võimalda Harju Maakohtu otsust tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium alljärgmist. TLS § 86 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul. Seadusest tulenevalt on töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste nõutavale (töö tegemiseks vajalikule) tasemele vastavuse hindamiseks ette nähtud katseaeg. Antud juhul ongi kostja tööandjana katseajal leidnud ja kohtule põhjendanud, et hageja isikuomadused ei sobi valvetöötaja töökohustuste täitmiseks (turvatöö tegemiseks). Tööandja ei öelnud töölepingut erakorraliselt üles töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu või muul töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 88 lg 1 p-d 3 ja 4), mis oleksid võinud tingida vajaduse töötajat eelnevalt hoiatada. Seetõttu ei vajanud töötajale süüks pandud rikkumine (s.o milles konkreetne rikkumine seisnes) töövaidlusorganis tõendamist, vaid tõendada tuli neid asjaolusid, mis võimaldavad teha järeldust, et hageja ei ole sobiv vaidlusalusel töökohal töötama. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tõendatud on need asjaolud, millest võib järeldada, et kostja on hageja töölepingu üles öelnud seadusega vastavuses ja põhjendatult. Kohus on hinnanud tõendeid (s.h tunnistajate ütlusi) õigesti ja leidnud põhjendatult, et kostja poolt viidatud asjaolud on tõendatud. Tunnistajate ütlustes sisalduvad ajalised ebatäpsused ei vähenda antud ütluste tõenduslikku jõudu. Asja kohta seletusi andnud isikute seotus kostjaga ei võimalda teha apellandi soovitud järeldust. Kohtul ei olnud alust kahelda dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütluste tõesuses. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.