Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik S R pöördus 13.08.2010 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni (edaspidi: TVK) poole avaldusega tuvastada OÜ K GT S R töölepingu (edaspidi: TLS) ülesütlemise avalduse tühisus ning lõpetada tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista välja OÜ-lt K GT S R kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 14160 krooni. Töövaidluskomisjon jättis oma 05.10.2010 otsusega avalduse rahuldamata. Otsus tehti S R teatavaks 12.10.2010. 02.11.2010 pöördus S R hagiavaldusega kohtusse töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise nõudes. Harju Maakohtu 26.01.2011 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse (kohtunik Peeter Pällin). Kohtuistung määrati 31.05.2011, 28.03.2011 teatati menetlusosalistele, et kohtuistungit ei toimu kohtuniku äraoleku tõttu. 06.aprillist 2011 on tsiviilasi kohtunik Geete Lahi menetluses. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt asus S R ametikohale.

(hageja) OÜ-s K GT (kostja) tööle 02.07.2010 valvetöötaja

15.07.2010 tuli hagejat kontrollima tänava Comarketi kauplusesse kostja esindaja V , kes käskis hagejal kirjutada seletuskiri. Hageja küsimuse peale, mille kohta seletuskiri kirjutada, ei vastatud midagi. Lisaks tehti kohapeal alkotest, mis ei näidanud joovet. Seejärel võttis V telefoni teel ühendust kostjaga ning teatas, et hageja on ebaadekvaatne. Hagejale teatati, et töösuhe lõpetatakse ning töölepingu punkt 6.2 kohaselt tagastas hageja koheselt kostja vara, sealjuures paluti kirjutada avaldus omal soovil lahkumise kohta. Hageja pöördus personaliosakonda, kus pakuti töösuhe lõpetada poolte kokkuleppel, kuid hageja ei olnud nõus, kuna ühtegi põhjust selleks ei olnud. Hageja sai samal päeval personaliosakonnast Ettekande, mis olulisel määral ei vasta tõele. Samuti ei ole hageja saanud üheski töötatud kaupluses noomitusi ega kaebusi. Kostja ei ole eelnevalt kordagi pöördunud hageja poole töökohustuste rikkumise või täitmata jätmise osas. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, st hageja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused vastasid nõutavale tasemele, mistõttu on ülesütlemine tühine. Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse postiga 19.07.2010. Hageja palus hagiavalduses tuvastada OÜ K GT S R töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus ning lõpetada OÜ K GT ja S R vaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; mõista välja OÜ-lt K GT S R kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 14 160 krooni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja tõenditena poolte vahel sõlmitud töölepingu (TVK toimiku lk 8-9), turvatöötaja/valvetöötaja ametijuhendi (TVK toimiku lk 10-11), ülesütlemise avalduse (TVK toimiku lk 12), töölepingu lisa nr 2 (TVK toimiku lk 13). Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja ei tunnista hageja nõuet. Hageja asus kostja juurde tööle 02.07.2010 valvetöötaja ametikohale, tööülesanneteks korra ja turvalisuse tagamine kaubandusobjektidel. Tööle asumisel tutvustati hagejale ettevõttes kehtivaid reegleid ja kaubandusobjektide tööjuhendeid ning nende hulgas ka Vormiriietuse kirjeldust ja kandmise korda. Eeskirjade ja juhenditega tutvumise kohta on hageja andnud ka allkirja Töötaja töötervishoiu-ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardile. 15.07.2010 oli hageja esimest korda tööl Comarketis. Juba uksest sisenedes alustas hageja oma vestlust kaupluse personaliga väljakutsuvalt ja jämedalt. Vaatamata hageja ülbitsevale käitumisele proovis vahetusevanem tutvustada hagejale Comarketi tööspetsiifikat, kuid juhendamine hagejat ei huvitanud. Kogu kaupluses viibitud aja rääkis ja käitus hageja kaupluse personaliga väga ebaviisakalt ja jämedalt. Hageja ülbest käitumisest häirituna helistas kaupluse juhataja kell 9.15 turvajuht-teenistusjuhi assistendile JV`ile ja teatas, et hageja käitumine on ebaadekvaatne, välimus ja vormiriietus korratu ning palus ta välja vahetada. JV saatis kauplusesse patrullteenistuse turvatöötaja VV olukorda kontrollima. Jõudes kauplusesse nägi patrullteenistuse turvatöötaja, et hageja istub pakkelaual vormisärk pükstest väljas, särk eest kinni vaid ühe nööbiga. VV palus hagejal end korda teha ja tööle asuda. Hageja reageeris palvele ropu sõimuga. VV otsustas kontrollida hageja käitumisest ajendatult ka tema võimalikku alkoholijoovet. Alkomeeter näitas 0,00%. V näitas alkomeetri tulemust ka hagejale, mille peale hakkas viimane sõnadega „ei läinud läbi“ kohapeal tantsima. V üritas hagejale selgeks teha, et ebaviisakas käitumine töökohal on sobimatu ja kahjustab tööandja mainet, niisuguse suhtumisega hageja tööd jätkata ei saa ja seetõttu kutsutakse tema asemele kauplust turvama teine töötaja. Selle peale viskas hageja vormisärgi lauale ja lahkus poest palja ülakehaga. Kuna kauplus avati 9.00, siis olid ka hommikused Comarketi külastajad paratamatult sunnitud kuulama ja pealt nägema korratu välimusega hageja räuskamist ja turvatöötaja jaoks lubamatut ja ettevõtte mainet kahjustavat käitumist. Eeltoodud sündmuse kohta kirjutasid 15.07.2010 patrullteenistuse turvatöötaja VV ja turvajuhtteenistusjuhi assistent JV ettekanded. Hageja käitumise kohta Comarketis 15.07.2010 esitas kaupluse vahetusevanem kostja esindajale kaebuse. Samal päeval, 15.07.2010 tuli hageja kostja kontorisse personaliosakonda, kus personalijuht Irina Lepp pööras hageja tähelepanu tema väljakutsuvale, ebaviisakale ja jämedale käitumisele töökohal ( Comarketis), mis on turvatöötaja/valvetöötaja jaoks lubamatu. Hagejale tehti teatavaks, et erinevaid märkusi kostja esindajale turvajuht-teenistusjuhi assistendile JV on hageja jämeda ja üleoleva käitumise kohta eelnevalt tulnud ka teistest kauplusest. Hagejale selgitati, et töötajale kehtestatava katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel ning kostja leidis, et hageja teadmised, võimed ja isikuomadused turvatöötaja/valvetöötaja nõuetele ei vasta. Samas tegi personalijuht Irina Lepp hagejale teatavaks, et ei näe võimalust antud töösuhet jätkata kuna hageja käitumine kahjustab oluliselt tööandja mainet. Hagejale tehti ettepanek lõpetada tööleping koheselt poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, mis ei nõua eelnevat etteteatamist. Hageja oli taas kostja esindajaga jäme ning keeldus ettepanekust. 19.07.2010 saatis kostja hagejale postiga Töötaja katseaja hindamise vormi koos töölepingu ülesütlemise avaldusega katseaja jooksul seadusest tuleneva 15 päevase etteteatamisega.

20.07.2010 tuli hageja uuesti personaliosakonda. Hagejale näidati patrullteenistuse turvatöötaja V. V i ettekannet ja tutvustati allkirja vastu Töötaja katseaja hindamise vormi. 02.08.2010 tuli hageja uuesti personaliosakonda ja allkirjastas töölepingu lisa lepingu lõpetamise kohta TLS § 86 lg 1 alusel. Kostja leiab, et hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine oli põhjendatud kuna hageja teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused ei vastanud tasemele, mis on nõutavad turvatöö tegemisel. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja tõenditena töötaja katseaja hindamise vormi (TVK toimiku lk 16, toimiku lk 24), töölepingu ülesütlemise avalduse (TVK toimiku lk 17, toimiku lk 23), töölepingu nr XXX lisa nr 2 (TVK toimiku lk 18, toimiku lk 25), käskkirja nr 187 (TVK toimiku lk 19), JV ettekande (TVK toimiku lk 20, toimiku lk 20), VV ettekande (TVK toimiku lk 21, toimiku lk 19, tõlge tl 38), Comarketi kaebuse (TVK toimiku lk 22, toimiku lk 21, tõlge tl 39), kaupluse OG E , Ehitajate tee 41 kaebuse (TVK toimiku lk 23, toimiku lk 22, tõlge tl 40), palgatõendi (TVK toimiku lk 24), vormiriietuse kirjelduse ja kandmise korra (toimiku lk 16-17), töötaja töötervishoiuja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardi (toimiku lk 18). Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja leiab, et tööleping öeldi üles põhjusel, millised ei vasta tegelikkusele ning on tõendamata. Kostja jäi oma vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja tõendas oma käitumisega, et ta ei sobi turvatöötaja ametikohale ja tööandjal oli põhjendatud õigus hagejaga tööleping katseajal lõpetada. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajatena üle LE, S R , J Z ja V V . Kohtuotsuse põhjendused Töölepinguga on tõendatud, et S R ja OÜ K GT (äriregistri andmetel osaühing kujundati ümber aktsiaseltsiks 01.06.2011 ümberkujundamisotsuse alusel; alates 27.10.2011 USS SEAS) vahel on sõlmitud tööleping, mille kohaselt hageja S R asus alates 02. juulist 2010 tööle valvetöötaja ametikohale. Töölepingu p 1.2 kohaselt rakendati hageja suhtes neljakuulist katseaega. Katseaeg oli kehtestatud töötaja kutsesobivuse selgitamiseks katseaja lõpul. Töölepingu p-s 2.2 ja 2.3 leppisid pooled kokku, et töötaja töö sisuks on valveteenuse vahetu teostamine, töötaja tööülesannete kirjeldus on esitatud töötaja ametijuhendis ja valvatava objekti tööjuhendis. Turvatöötaja/valvetöötaja ametijuhendi kohaselt on töötaja otsene ülemus turvajuht või muu juhatuse liikme poolt määratud isik. Töötaja töökohustused on nimetatud punktis 4: töötaja töökohustuseks on tunda ning täita ettevõttesisestes aktides ja teenistust puudutavates seadustes kajastatud regulatsioone (p 4.4); täita tegevjuhi ja teenistusjuhi poolt kirjalikult või suuliselt antud seaduslikke ülesandeid ja korraldusi (p 4.6). Tööle asumisel tutvustati hagejale ettevõttes kehtivaid reegleid ja kaubandusobjektide tööjuhendeid, nende hulgas ka Vormiriietuse kirjeldust ja kandmise korda. Eeskirjade ja juhenditega tutvumise kohta on hageja andnud allkirja Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardile. Töötaja katseaja hindamise vormi (valvetöötaja S R hindamise kuupäev 16.07.2010) kohaselt: suhtlemisoskus- suhtlemine kolleegidega, klientidega ja personaliga väga halb; teadmised4

tööjuhendi rikkumine (vormi kandmine); tööalased oskused- ei sobi antud töökohale, ei oska suhelda klientidega, ei täida käske, ei täida tööülesandeid; initsiatiivikus ja organiseerimisvõime- töötajal puudub vastutustunne, kuna talle tehtud mitu märkust vormi kandmise ja klientidega suhtlemise kohta; tehtud märkused: 05.07-10.07 Ehitajate 41 juhataja poolt kaebus – kannab kortsus vormi, 12.07 Nõmme Comarket – vorm ebakorrektselt seljas, 15.07 Comarket – ei täida oma otseseid töökohustusi, ebaviisakalt käitus klientidega; hinnang ja otsus: ei sobi kaupluste turvatöötajaks, ettepanek lõpetada tööleping. Otsusega tutvumise kohta on S R andnud allkirja 20.07.2010. Kostja ütles 19.07.2010 ülesütlemisavaldusega töölepingu üles 02. augustil 2010 TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. Töölepingu ülesütlemise põhjus oli töökohustuste rikkumine ning tööjuhendi mittetäitmine. 02.08.2010 käskkirja nr 187 hagejaga töölepingu ülesütlemise alus oli hageja katseaja kokkuvõte. 02.08.2010 allkirjastas hageja töölepingu lisa lepingu lõpetamise kohta TLS § 86 lg 1 alusel. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas esines alus töölepingu ülesütlemiseks. TLS § 83 kohaselt on tööandjal ja töötajal õigus tööleping üles öelda üksnes töölepingu seaduses sätestatud alustel. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 86 lg 1 kohaselt võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepingu ülesütlemisele katseajal seab ainsa piirangu TLS § 86 lg 4, so, et tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Seega peab tööandja töölepingu ülesütlemisel katseajal üksnes järgima, et ülesütlemine ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärgiks on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Töötaja teadmisi, oskusi, võimeid ja isikuomadusi kokkulepitud töö tegemiseks katseajal hindab tööandja. Kohtu arvates on kostja põhjendanud hagejaga töölepingu ülesütlemist TLS § 86 lg 1 alusel. Töölepingu ülesütlemisavalduses on kostja viidanud, et töölepingu ülesütlemine on ajendatud töötaja järgmistest rikkumistest: töökohustuste rikkumine ning tööjuhendi mittetäitmine. Asjaolude tõendamiseks, et hagejal oli probleeme töökohustuste ja tööjuhendi täitmisega ja et hageja oma käitumisega ei sobinud valvetöötajaks, esitas kostja turvajuht-teenistusjuhi assistent JV ja patrullteenistuse turvatöötaja VV ttekanded, Comarketi ja kaupluse OG E kaebused. Hageja taotlusel kuulati tunnistajatena üle J Z , V V , L E ja S R . Tunnistaja LE, kes töötas juulis 2010 Comarketis juhatajana, ütlused, et hageja peale riiete vahetamist seisis sissepääsu juures kella üheksast kümneni, saalis ei liikunud, küsimusele miks seal seisab, vastas jämedalt, et ei tea kuhu peab minema ja mida tegema, kinnitavad hageja töökohustuste rikkumist ja hageja ebaviisakat käitumist. Tunnistaja JZ, kes töötas OG E XXX kaupluses teenindajana, ütlustel oli hageja väga agressiivne. Tunnistaja V V ütlused, et kauplusse jõudes nägi ta, et hageja liikus ringi särk eest lahti, märkusele ennast korda seada hakkas särki seljast ära kiskuma, seletuskirja kirjutamisest keeldus, firma kontoris käitus hageja halvasti näidates keskmist sõrme, kinnitavad hageja ebaviisakat käitumist ja tööjuhendi mittetäitmist. Täpset kauplusesse jõudmise aega tunnistaja praegu ei mäleta, patrulli väljakutsele reageerimise aeg ei ole määratletud. Tunnistaja S R ütlused, et sai hagejaga kokku kella 10 paiku Viru Keskuse terminalis, hageja oli ilma vormisärgita, ülakeha paljas, seljas maika. Hageja oli väga erutatud, et kaotas töö.

Hageja sõnul muutis kaupluse juhataja oma ütlusi kellaaegade osas. Kohus nõustub kostja esindajaga, et antud asjas pole olulised kellaajad, sest inimesed ei pruugi kellaaegu täpselt mäletada. Oluline on see, mis toimus ja selles osas on tunnistajate ütlused sarnased. Eeltoodust nähtuvalt on hageja käitunud viisil, mis annab alust arvata, et ta ei sobinud valvetöötajaks. Kohus asub seisukohale, et TVK-s töövaidluse menetlemise käigus ja kohtus hagimenetluses töövaidlust läbi vaadates on kostja veenvalt tõendanud, et esinesid asjaolud mille alusel oli tal õigus tööleping hagejale katseajal üles öelda. Arvestades eeltoodud asjaolusid, leiab kohus, et põhjendatud oli kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine katseajal. Kuna kostja poolt töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata, s.t puudub alus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks ning hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 1 ja 3 alusel suurema varalise nõude järgi 904,99 eurot.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.