Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2012.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-30761
Tsiviilasi
AS V hagi OÜ AL vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
39 996,35 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS V (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viive Kaur (AB Borenius, e-post: [email protected]);
esindajad
Kostja: OÜ AL (registrikood xxx, asukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev
10.10.2012.a, kohtuistungil
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ AL kanda. Välja mõista OÜ-lt AL menetluskulu summas 1 200 EUR (üks tuhat kakssada eurot) AS V kasuks. Välja mõista OÜ-lt AL menetluskulu summas 400 EUR (nelisada eurot) Eesti Vabariigi kasuks. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda 15 päeva käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ühekordse maksena Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Menetluskuludelt (400 eurolt) tuleb tasuda Eesti Vabariigi kasuks viivist alates kohtulahendi jõustumi-
sest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasumata arved summas 11 334,83 eurot ja viivised 5 440,71 eurot. 28.09.2012.a esitas hageja täpsustatud nõude, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlg 11 219,17 eurot, viivised seisuga 27.09.2012 summas 8 302,19 eurot ja viivised arvates 28.09.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,5% tasumata põhivõlalt iga viivitatud päeva eest ning viivised arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni arvestusega 0,5% tasumata põhivõlalt iga viivitatud päeva eest. Menetluse käik 10.10.2012.a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning ei ole teatanud ka ilmumist takistavate asjaolude olemasolust. Hageja esitas taotluse, milles palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kohtu määratud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 1 760 eurot (600 eurot riigilõiv ja õigusabikulu ilma käibemaksuta summas 1 160 eurot). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 1 160 eurot käesolevas tsiviilasjas vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid seisukoha koostamise, kohtuistungil osalemise ning menetluskulude avalduse koostamise eest. Kohus leiab, et esitatud arvestus kulunud ajale ei ole mõistlik ja vasta tehtud tööde mahule. Kohtu hinnangul ei ole esitatud seisukoha koostamine ning muud antud asjas hageja esindaja poolt tehtud toimingud sedavõrd keerukad ja ajamahukad, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 160 eurot. Samuti ei ole õigusabi tunnihind 160 eurot, millele lisandub käibemaks, tavapärane, mõistlik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 600 euro ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 1 200 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja suurendas 28.09.2012 esitatud nõuet kostja vastu, kuid täiendavalt riigilõivu tasunud ei ole. TsMS § 133 alusel on käesoleva asjas hagihinnaks 39 996,35 eurot. TsMS § 147 lg 4 alusel oleks hageja pidanud täiendavalt tasuma riigilõivu summas 400 eurot. Eeltoodust lähtudes mõistab kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu summas 400 eurot.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.