Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 01.08.2012. a esitas OÜBE juhatuse liige avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad äriühingu kohustused tema vara, majandustegevus on seiskunud. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 05.09.2012.a. määrusega võttis kohus OÜBE pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi vanemabi Andrias Palmits’a. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused (18 736,51 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on vara 3 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus saabus 2009. aastal ehitusturul toimunud muudatuste tõttu ning võlgniku maksejõuetuse on seega põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku omakapital oli 2009. aastal negatiivne summas -139 898 eurot ning 2010. aastal negatiivne summas -256 348 eurot. Võlgniku endised juhatuse liikmed AK ja HK pankrotiavaldust ei esitanud. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku endised juhatuse liikmed AK ja HK on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 01.08.2012. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Võlgniku endiste juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid perioodist 01.08.2009. a kuni 01.08.2012. a, s.o. ajutise halduri nimetamisele eelnenud viie (5) aasta jooksul. Võlgniku 2(4)

arvelduskontode väljavõtete kohaselt on võlgniku arvelduskontolt välja võetud 1 770 475 krooni, mis vastab 113 153,98 eurole. Täiendavalt on juhatuse liikme A K poolt võetud arvelduskontolt välja sularahas 610 000 krooni, s.o. 38 986,11 eurot. Ajutisele haldurile ei ole selgitatud, kuidas eelnimetatud sularaha on kasutatud ega esitatud võlgniku kassaraamatut. Seetõttu võib võlgnikul olla nõue aruandva isiku (endiste juhatuse liikmete AK ja HK) vastu summas 152 140,09 eurot. Puutuvalt võlgniku omandis olnud EI OÜ osa omandi üleminekusse, toob ajutine haldur esile, et äriühingu osa on omandanud 02.12.2009. a võlgniku lähikondne AK. PankrS § 110 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. PankrS § 110 lg 3 kohaselt tuleb võlgniku lähikondse puhul eeldada, et ta teadis võlausaldajate huvide kahjustamisest juhul, kui võlausaldajate kahjustamine on aset leidnud. EIOÜ enne osa omandi üleminekut ei tegutsenud, mistõttu ei pruugi tagasivõitmise nõude esitamine olla majanduslikult otstarbekas. Halduril puuduvad andmed selle kohta, et AK oleks eelnimetatud äriühingu osa eest võlgnikule tasunud, mistõttu võib võlgnikul olla AK’i vastu täiendav nõue summas 1 303,80 eurot, mis vastab võlgniku omandis olnud EIOÜ osa nimiväärtusele. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ja 25 minutit ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 288,32 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23, TsMS § 146 lg 1 p 2 ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liige MP solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 891,32 eurot ja halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 137,58 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul on vara 3 eurot, seega kuulub riigi arvelt Andrias Palmitsale hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule MP . Karin Sonntak 3(4)

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.