Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-11-6471

XXXXXXXXXXX.

2-11-6471

Ajutisele haldurile teadaolevalt on filiaali reaalseks varaks raha arvelduskontol summas 859,56 eurot. Aruandest nähtuvalt on filiaalil nõue emaettevõtte POY vastu summas 129 45,07 eurot, kuid ajutisel halduril puudub ülevaade nõude laekumise tõenäolisuse kohta kuivõrd POY suhtes on käimas saneerimismenetlus. Võimalikud nõuded kolmandate isikute vastu on käsitletavad nii filiaali kui emaettevõtte POY varana. Võlgniku võlad Teadaolevaid kohustusi on ajutise halduri aruande andmetel juhul, kui POY täidab saneerimiskava, ca 370 000 eurot. Juhul kui POY saneerimiskava ei täida, on filiaali kohustuste maht ca 750 000 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on filiaali suhtes käimas 25.11.2011 algatatud täiteasja nr 022/2011/8644 täitemenetlus (kohtutäitur Elin Vilippus). Lõpetatud on täiteasja nr 025/2011/1060 täitemenetlus (kohtutäitur Kaire Põlts). Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on ajutine haldur seostanud küsimusega, kas filiaal saab pankrotiseaduse mõistes olla isik, kes saab esitada nõude emaettevõtte vastu või on mõlemad pooled käsitletavad ühe isikuna. Samuti vajab väljaselgitamist võlausaldajate kahjustamise võimalikkuses, kuna võlausaldajad on samad nii filiaalil kui emaettevõttel. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur ei ole aruandes lükanud ümber filiaali esindaja selgitustes antud seisukohta, et filiaali maksejõuetuse põhjustas kahjumlikuks osutunud projekt AS-ile Kuressaare Veevärk. Maksejõuetuse püsivaks muutumisele on kaasa aidanud emafirma maksuraskused aga ka pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja tegevus nii seoses kahjumliku projektiga kui hilisema taotlusega arestida filiaali vara. Selgituste kohaselt oli filiaali maksejõuetus välja kujunenud 2010.a lõpuks. Ajutine haldur märgib aruandes, et filiaali varaks on raha (859 eurot) arvelduskontol, nõue emaettevõtte vastu ning võimalikud nõudeõigused kolmandate isikute vastu, muud filiaali vara Eestis (kinnisvara, registritesse kantud vallasvara, muud vallasvara) ajutine haldur tuvastanud ei ole. Kuna nõudeid on samaväärselt võimalik sisse nõuda ka Soomes toimuva esmase maksejõuetusmenetluse (saneerimismenetluse) käigus, kusjuures võlausaldajad on nii esmase kui teisese menetluse korral ühed ja samad, jätab ajutine haldur lisakulusid nõudva ning sellest tulenevalt võlausaldajatele väljamakstavat summat eelduslikult vähendava Eestis toimuva teisese pankrotimenetluse võimaliku jätkumise otstarbekuse hinnata kohtule. Ajutine haldur on lõppkokkuvõttes seisukohal, et filiaalil puuduvad tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated. Oliver Ennok on taotlenud määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, halduri tasu 21 töötunni eest summas 1 680 eurot, millele lisandub käibemaks 336 eurot, samuti ajutise halduri kulud summas 74 eurot. Kohtumääruse põhjendused

2-11-6471 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 18 lg 2 alusel, kui hagi tagamise abinõusid kohaldati enne ajutise halduri nimetamise otsustamist ja kohus ei otsusta teisiti, jäävad need ajutise halduri nimetamisel kehtima. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 30 lg 4 sätestab, et kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Äriseadustiku § 390 lg 2 ja lg 3 sätestavad, et filiaal kustutatakse äriregistrist kohtumääruse alusel selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel, kui filiaali tegevuse eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega või võlausaldaja taotlusel, kes tõendab, et ei saa oma nõuet, mis tuleneb äriühingu tegutsemisest Eestis, rahuldada äriühingu Eestis oleva vara arvel, samuti muul seaduses sätestatud alusel. Pärast filiaali registrist kustutamist võib välismaa äriühing Eestis ettevõtjana tegevust jätkata ainult siis, kui ta laseb registrisse kanda uue filiaali. Filiaali kustutamisel registrist võlausaldaja taotlusel võib uue filiaali registrisse kanda ainult siis, kui võlausaldaja nõue on rahuldatud või kui esitatakse võlausaldaja kirjalik nõusolek filiaal registrisse kanda. Ajutise halduri poolt väljaselgitatud andmetel on POY Eestis olevaks varaks 859 eurot arvelduskontol ja filiaali küsitav nõue POY enda (emaettevõtte) vastu. Kohustusi on juhul, kui POY täidab saneerimiskava, ca 370 000 eurot ning juhul kui POY saneerimiskava ei täida, on filiaali kohustuste maht ca 750 000 eurot. Ajutise halduri arvates filiaalil puuduvad tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on ajutine haldur seostanud küsimusega, kas filiaal saab pankrotiseaduse mõistes olla isik, kes saab esitada nõude emaettevõtte vastu või on mõlemad pooled käsitletavad ühe isikuna. Samuti jääb üles küsimus võlausaldajate kahjustamise võimalikkuses, kuna võlausaldajad on samad nii filiaalil kui emaettevõttel ja nõudeid on samaväärselt võimalik sisse nõuda ka Soomes toimuva esmase maksejõuetusmenetluse (saneerimismenetluse) käigus. Menetlusosalised on ka ise erinevates kohtuastmetes kohtule esitatud menetlusdokumentides, samuti 07.05.2012 kohtuistungil esitanud erinevaid teoreetilisi seisukohti nii võlgniku isiku,

2-11-6471 pankrotivara kui ka Euroopa Liidu 29. mai 2000.a määruse nr 1346/2000 ning Eesti pankrotiseaduse kohaldumise, samuti Eesti filiaali vara suhtes Eestis läbiviidava pankrotimenetluse ning Soomes asuva emaettevõtte suhtes Soomes läbiviidava pankrotimenetluse ja saneerimismenetluse puutepunktide ja kattumise teemadel. Pooled on esitanud kohtule oma seisukohad pankrotiavalduse rahuldamata jätmise, pankroti väljakuulutamise ja pankrotimenetluse raugemise võimalikkuse küsimuses. 25.05.2012 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 25.05.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.05.2012. Seisuga 11.10.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus lähtub pankroti väljakuulutamise otsustamisel Riigikohtu 21.11.2011 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-114-11, millega riigikohus on leidnud, et POY suhtes saab Eestis läbi viia teisese maksejõuetusmenetluse, kusjuures POY-d ja tema Eesti filiaali ei saa käsitleda eraldi isikutena, vaid menetluse saab läbi viia POY Eestis oleva vara suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et POY omab Eestis reaalset vara rahana pangakontol 859 eurot, rahalisi kohustusi on vähemalt summas 370 000 eurot ning filiaalil puuduvad tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated. Seega on POY Eestis olev vara kohtu hinnangul püsivalt maksejõuetu. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus kohustab pankrotihaldur Oliver Ennok’it likvideerima POY Eesti filiaali (registrikood XXX) äriseadustiku § 390 alusel, esitama äriregistrile avalduse filiaali registrist kustutamiseks ning vabastab Oliver Ennok’i pankrotihalduri kohustustest pärast filiaali registrist kustutamist. Seoses pankrotimenetluse lõpetamisega ja filiaali registrist kustutamisega leiab kohus, et Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-6471 kohaldatud pankrotiavalduse tagamine, millega arestiti POY Eesti filiaali arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX AS-is Nordea Pank ja teistes Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste filiaalides ning millega keelati kolmandatel isikutel POY suhtes täita rahalisi kohustusi mujale kui üksnes POY Eesti filiaali arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Nordea Pangas, tuleb tühistada. Oliver Ennok on taotlenud määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, halduri tasu 21 töötunni eest, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega, teabenõude ja järelepäringute esitamine, vastuste töötlemine ja analüüs, filiaali raamatupidamise ja pangakontode kontrollimine, ajutise halduri aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Taotletav tasu (21 x 80 eurot/tund), summas 1 680 eurot, millele lisandub käibemaks 336 eurot, samuti ajutise halduri kulud summas 74 eurot (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine). 07.05.2012 kohtuistungil osalenud võlgniku ja võlausaldaja esindajad ei ole ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud.

2-11-6471 Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) on alates 27.05.2011 registreeritud käibemaksukohuslasena – registreerimisnumber EE101452094. Kohus leiab, et taotletav ajutise halduri tasu ja kulude summa on mõistlik ning vastab Oliver Ennok’i poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasuks tuleb määrata 1 680 eurot, millele lisandub käibemaks 336 eurot, kokku 2 016 eurot. Kulud tuleb hüvitada taotletud summas, s.o 74 eurot. Kohtu poolt määratud ajutise halduri tasust ja kuludest, kokku 2 090 eurot, tuleb 859 eurot mõista välja Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks POY Eesti filiaali arvelduskontol oleva raha jäägi arvelt ja ülejäänud 1 231 eurot PR OÜ poolt 21.02.2011 maksekorraldusega nr 1898 kohtu deposiitkontole tehtud ettemaksu arvelt. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb deposiidi arvelt 1 231 eurot kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX ning deposiidi jääk võlausaldajale tagastada.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.