Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-114-11 Tartu, 21. november 2011. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Osaühingu Primus PR avaldus Preseco OY vastu teisese maksejõuetusmenetluse alustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-6471, millega jäeti läbi vaatamata osaühingu Primus PR määruskaebus Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a määruse peale Osaühingu Primus PR määruskaebus Võlausaldaja osaühing Primus PR (registrikood 10315934), esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Võlgnik Preseco OY (Soome registrikood 1587721-9, asukoht Espoo, Soome) (Eestis registreeritud ka Preseco OY Eesti filiaal, registrikood 11626553), esindajad vandeadvokaadid Veikko Puolakainen ja Carri Ginter 24. oktoober 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-6471, millega jäeti läbi vaatamata osaühingu Primus PR määruskaebus Harju Maakohtu 30. märtsi 2011. a määruse peale. Saata asi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Kersti Põld (konto nr 10022032119005, AS SEB Pank) osaühingu Primus PR eest 7. juunil 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Primus PR (võlausaldaja) esitas 17. veebruaril 2011 Harju Maakohtule avalduse, milles palus nimetada Preseco OY Eesti filiaalile (Preseco filiaal) ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Preseco OY (Preseco) pankrot teisese maksejõuetusmenetlusena Euroopa Liidu Nõukogu 29. mai 2000. a määruse nr 1346/2000 (EL määrus) tähenduses. Avalduse järgi on võlausaldajal Preseco filiaaliga sõlmitud alltöövõtulepingu järgi Preseco vastu 230 152 euro 43 sendi suurune nõue. Pankrotihoiatusele ei ole Preseco reageerinud. Võlausaldajal ei ole andmeid Preseco Soomes asuva vara kohta, filiaalil on varana töövõtulepingust tulenev tasunõue.
24.jaanuaril 2011 saatis Preseco võlausaldajale kirja, mille järgi on Preseco esitanud Soome kohtule saneerimisavalduse. EL määruse art 3 p 1 mõttes on võlgniku põhihuvide kese Soomes, Eestis saab alustada teisest maksejõuetusmenetlust.
2.Preseco palus jätta avalduse läbi vaatamata ja lõpetada asja menetlus kohtu pädevuse puudumise tõttu, kuna Soomes on algatatud Preseco esmane maksejõuetusmenetlus. Menetluse jätkamisel palus Preseco lükata ajutise halduri määramine edasi saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni. Alternatiivselt palus Preseco jätta haldur nimetamata pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 ja § 15 lg 3
p 4 alusel või menetluse jätkamise korral peatada asja menetlus esmase maksejõuetusmenetluse toimumise tõttu Soomes. Preseco ei vaidlustanud võlausaldaja nõuet. Ta leidis, et pankrotiavaldus filiaali vastu on võetud menetlusse ebaõigesti, menetlus saab puudutada üksnes Presecot. Preseco vastu on Soomes juba alustatud saneerimismenetlust, mis välistab EL määruse art 3 lg 4 järgi Eestis teisese maksejõuetusmenetluse läbiviimise. Võlausaldaja võib esitada oma nõude Soomes saneerimismenetluses. Lisaks ei ole alust ajutist haldurit määrata, kuna võlausaldaja ei ole põhistanud Preseco püsivat maksejõuetust. Alternatiivselt on alus teisese maksejõuetusmenetluse peatamiseks EL määruse art 33 lg 1 alusel likvideerija taotlusel.
3.Harju Maakohus lükkas 30. märtsi 2011. a määrusega Presecole ajutise pankrotihalduri nimetamise edasi kuni Soome Espoo esimese astme kohtus (Espoon Käräjaoikeus) saneerimiskava kinnitamise üle otsuse tegemiseni. Määruse põhjenduste järgi on Espoo esimese astme kohus teinud 7. märtsil 2011 otsuse Preseco saneerimismenetluse alustamise kohta Soomes ja algatanud põhimaksejõuetusmenetluse EL määruse art 3 lg 1 tähenduses. Pooled ei vaidle, et Preseco tegutseb Eestis filiaali kaudu ja tema põhihuvide kese on Soomes. Seega tuleb Espoo kohtu otsust saneerimismenetluse alustamise kohta Eestis EL määruse art 16 järgi automaatselt tunnustada. Puudub alus keelduda teisese maksejõuetusmenetluse algatamisest, kuna on tuvastatud, et Preseco vastu on alustatud põhimaksejõuetusmenetlust, põhimaksejõuetusmenetluse algatamise otsust tuleb automaatselt tunnustada ja Presecol on EL määruse art 2 lit-s h sätestatule vastav tegevuskoht liikmesriigis, kus teisese maksejõuetusmenetluse algatamist taotleti. Tulenevalt EL määruse art-st 27 ei ole teisese maksejõuetusmenetluse algatamisel vaja kontrollida võlgniku maksejõuetust. Algatatav menetlus peab kuuluma EL määruse lisas B toodud loetelusse. Lisa B järgi loetakse art 2 lit-s c osutatud likvideerimismenetluste hulka pankrotimenetlus. Kuna Soome kohus on algatanud saneerimismenetluse, tuleb ajutise halduri nimetamine tulenevalt PankrS § 15 lg-st 4 edasi lükata kuni saneerimiskava kinnitamise üle otsustamiseni.
4.Võlausaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse järgi kohaldas maakohus ekslikult eelkõige PankrS § 15 lg-t 4 ja jättis kohaldamata EL määruse asjassepuutuvad sätted.
5.Preseco palus määruskaebust mitte menetleda või jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
6.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. mai 2011. a määrusega määruskaebuse läbi vaatamata. Määruse põhjenduste järgi ei võimalda pankrotiseadus esitada määruskaebust PankrS § 15 lg-s 4 sätestatud juhul. Kuivõrd maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse, ei ole
ringkonnakohtul alust seda läbi vaadata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Võlausaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Võlausaldaja arvates lahendas ringkonnakohus asja valesti PankrS § 15 lg 4 alusel, jättes kohaldamata EL määruse. EL määruse art 16 lg 2 järgi on välistatud teise saneerimismenetluse alustamine Eesti saneerimisseaduse tähenduses. See välistab Eestis teiseses menetluses PankrS § 15 lg 4 kohaldamise. Lähim säte, mis tekkinud olukorda reguleerib, on PankrS § 15 lg 5, mis annab pankrotiavalduse esitanud isikule kaebeõiguse. Lükates ajutise halduri määramise edasi, rikkus maakohus EL määruse art 33 nõudeid, korraldamata asjakohaste meetmete rakendamist teisese menetluse võlausaldaja huvide kaitseks.
9.Preseco palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja asi tuleb saata tagasi samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
11.Asjas on olulised järgmised asjaolud: Preseco võlgneb võlausaldajale 230 152 eurot 43 senti; Preseco on Soomes registreeritud äriühing, kellel on Eestis äriregistrisse kantud filiaal; Soomes on Preseco suhtes alustatud saneerimismenetlust.
12.Võlausaldajal on õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata tema määruskaebuse maakohtu määruse peale TsMS § 638 lg 9 ja § 659 alusel nende koostoimes.
13.Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib PankrS § 5 lg 1 järgi esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust PankrS § 15 lg-s 4 nimetatud määruse peale. Kolleegiumi arvates viitas maakohus asja lahendamisel aga valesti PankrS § 15 lg-le 4, mis EL määruse järgses teiseses maksejõuetusmenetluses ei kohaldu.
14.EL määruse järgse üldpõhimõttena viiakse võlgniku suhtes, kel on vara mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, maksejõuetusmenetlust EL määruse art 3 lg 1 järgi läbi esmajärjekorras nn põhimaksejõuetusmenetlusena riigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese (centre of main ineterests, COMI). Põhimaksejõuetusmenetlust tuleb määruse art-te 16 ja 17 järgi täiendavate formaalsusteta tunnustada kõigis liikmesriikides. Maksejõuetusmenetluseks EL määruse art 2 lit a ja määruse lisa A järgi on Eestis pankrotimenetlus ning Soomes pankrotimenetlus (konkurssi/konkurs) ja saneerimismenetlus (yrityssaneeraus/företagssanering). Pooled ei vaidle, et Soomes on alustatud Preseco saneerimismenetlust, mis on maksejõuetusmenetlus EL määruse lisa A mõttes, ja et Preseco põhihuvide kese on Soomes. Seetõttu tuleb Preseco saneerimismenetlust Soomes tunnustada Eestis kui Preseco põhimaksejõuetusmenetlust.
15.Juriidilisele isikule kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 14 lg 1 ja § 15 järgi selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Seega kohaldub Presecole Soome õigus. Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 1 järgi äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole ÄS § 384 lg 2 järgi juriidiline isik ning äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Selliselt on äriregistrisse kantud ka Preseco Eesti filiaal. Kuigi Eestis tegutsemisel võib äriühing kasutada filiaali ärinime, sh kohtumenetluses osalemisel (vt ka Riigikohtu 21. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-10, p 13), tulenevad filiaali tegutsemisest õigused ja kohustused välismaa äriühingule, kelle filiaaliga on tegu. Sisuliselt väljendab filiaali registrikanne välismaise äriühingu püsivat majandustegevust Eestis ja teavitab Eestis isikuid välismaa äriühinguga seotud olulistest asjaoludest, lihtsustades nii eelduslikult ka tsiviilkäivet.
16.EL määruse art 3 lg 2 ja art 27 järgi on aga ka võimalik, et teises liikmesriigis viiakse läbi nn teisene maksejõuetusmenetlus võlgniku selle liikmesriigi territooriumil asuva vara suhtes, kui võlgnikul on seal tegevuskoht (establishment). Tegevuskoht on EL määruse art 2 lit h järgi tegutsemiskoht (place of operations), kus toimub võlgniku alaline majandustegevus, mis hõlmab tööjõudu ja materiaalseid vahendeid. Euroopa Kohus on mõistet "tegevuskoht" EL määruse art 3 lg 2 tähenduses tõlgendanud nii, et selle puhul on vajalik struktuuri olemasolu, mis hõlmab majandustegevusega tegelemiseks vajalikku minimaalset töökorraldust ja stabiilsust ning ainuüksi eraldiseisva vara või pangakontode olemasolu ei vasta põhimõtteliselt sellele määratlusele (vt Euroopa Kohtu 20. oktoobri 2011. a otsus asjas nr C-396/09, Interedil Srl (likvideerimisel) vs Fallimento Interedil Srl ja Intesa Gestione Crediti SpA). Maakohus on leidnud, et Presecol on Eestis tegevuskoht EL määruse art 3 lg 2 mõttes, ja kolleegiumil ei ole alust selles kahelda.
17.Teisene maksejõuetusmenetlus peab EL määruse art 3 lg 3 teise lause järgi olema likvideerimismenetlus (winding-up proceeding), mis tähendab EL määruse art 2 lit c järgi maksejõuetusmenetlust, mis hõlmab võlgniku varade müüki ja on loetletud määruse lisas B. Eesti kohta on EL määruse lisas B märgitud ainsa menetlusena pankrotimenetlus. Teisese maksejõuetusmenetluse eesmärk on kaitsta eelkõige kohalike (väike)võlausaldajate huve, kes võiksid muidu olla koormatud teises liikmesriigis, teise liikmesriigi õiguse järgi ja teises keeles toimuvas maksejõuetusmenetluses nõuete esitamisega. Samas lubab EL määruse art 32 lg 1 igal võlausaldajal esitada oma nõue nii põhimaksejõuetusmenetluses kui ka teiseses menetluses.
18.Eelneva põhjal saab Preseco suhtes Eestis läbi viia teisese maksejõuetusmenetlusena pankrotimenetluse. Läbi ei saa viia n-ö tegevuskoha saneerimist saneerimisseaduse alusel, mida ei ole EL määruse lisas B likvideeriva menetlusena nimetatud. Seejuures ei saa käsitada Presecot ja tema Eesti filiaali eraldi isikutena, vaid menetluse saab läbi viia Preseco Eestis oleva vara suhtes. Seega on ebatäpne ka võlausaldaja avaldus, milles palutakse nimetada ajutine pankrotihaldur Preseco filiaalile, kuid kuulutada välja Preseco pankrot teisese maksejõuetusmenetlusena.
19.Maksejõuetusmenetlust reguleerib EL määruse art 4 lg-te 1 ja 2 ja art 28 järgi selle riigi seadus, kus menetlustoiminguid tehakse, kui määrusest ei tulene teisiti. Seega tuleb üldpõhimõttena Eestis teisese maksejõuetusmenetluse toimingute tegemisel juhinduda pankrotiseaduse sätetest, kuivõrd need ei ole vastuolus EL määrusega. Kolleegium märgib, et Eesti seadusandja ei ole kehtestanud menetlust sisuliselt toetavaid erinorme teisese maksejõuetusmenetluse kohta, mis muudab EL määruse kohaldamise raskemaks.
20.Kolleegium märkis (vt määruse p 18), et teisene maksejõuetusmenetlus ei saa Eestis toimuda saneerimismenetlusena. Seega ei ole kohaldatav ka PankrS § 15 lg 4, mille järgi lükkab kohus saneerimiskava esitamisel ajutise halduri määramise üle otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise üle otsustamiseni. See norm kohaldub üksnes juhul, kui Eestis on korraga esitatud nii pankrotiavaldus kui ka saneerimisavaldus, kuna mõlemat menetlust paralleelselt toimuda ei saa. Sel juhul peab kohus ajutise halduri määramise edasi lükkama ja ootama saneerimisavalduse lahendamist. Kui selgub, et saneerimiskava ei kinnitata, võib kohus pankrotiavaldust edasi menetleda. Praeguses asjas esitas võlausaldaja maakohtule taotluse teisese maksejõuetusmenetluse alustamiseks EL määruse alusel. Sel juhtumil ei takista Soome saneerimismenetlus Eestis Preseco suhtes teisese maksejõuetusmenetluse läbiviimist ning PankrS § 15 lg 4 ei ole asjakohane. EL määrus ei näe ette võimalust peatada teisene menetlus põhjusel, et põhimaksejõuetusmenetlus on saneerimismenetlus ja seetõttu on vaja oodata saneerimiskava kinnitamiseni.
21.Eelneva põhjal tuleb maakohtu määrust lugeda määruseks, millega maakohus tegelikult keeldus, olgugi, et ajutiselt, alustamast teisest maksejõuetusmenetlust ja nimetamast ajutist haldurit. Sellise määruse peale saab PankrS § 15 lg 5 järgi esitada määruskaebuse. Seetõttu jättis ringkonnakohus määruskaebuse ekslikult läbi vaatamata.
22.Preseco on maakohtule teatanud, et Soome saneerimisnõustaja (likvideerija) on esitanud maakohtule menetluse peatamise taotluse (I kd, tl 179). Siiski ei ole toimikus väidetava taotluse (I kd, tl 184-188) tõlget eesti keelde ega ole väidetava taotluse ja selle esitamise kohta seisukohta võetud. EL määruse art 33 ei näe ette, et taotluse võiks teisese menetluse toimumiskoha järgsele kohtule esitada võlgnik või et avalduse võiks esitada teisese maksejõuetusmenetluse toimumiskohas kasutatavast keelest erinevas keeles. Võõrkeelse dokumendi esitamisel tuleb lähtuda TsMS §-dest 32 ja 33 ning taotlused esitada eesti keeles või eestikeelse tõlkega.
23.Kolleegium märgib, et kohtud ei ole määrustes märkinud menetluskulude jaotust, kuigi tegemist on menetlust lõpetava määrusega (vähemalt ringkonnakohtu määruse puhul) TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Kuna hagita menetluses osaleb mitu isikut, tuleb kulude jaotamisel juhinduda TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust. Esindajakulude hüvitamisel tuleb juhinduda ka TsMS § 172 lg-st 8 (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p-d 10-14; 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 20). Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
24.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel
tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.