Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

30.09.2012- 40,94 eurot; 31.10.2012- 40,94 eurot; 30.11.2012- 40,94 eurot; 31.12.2012- 40,95 eurot.

2) Kostja tasub võlgnevuse KÜ Rahu tn 14 arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank, selgitusega „Kompromiss ts. asjas nr. 2-12-2489“. 3) Kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled vastastikku kõikidest olemasolevatest nõuetest, mis neil on antud tsiviilasja raames üksteise vastu. 4) Pooled on leppinud kokku, et kõik nende käesoleva tsiviilasjaga seotud muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1/3

2-12-2489 5) Juhul, kui kostja viivitab kompromissi nõuetekohase täitmisega rohkem kui 5 päeva, kohustub kostja tasuma hagejale viiviseid 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. 6) Juhul, kui kostja on viivitanud mistahes osamakse tasumisega või kui kostja ei ole mistahes osamakse koos viivisega täielikult tasunud rohkem kui 10 päeva jooksul pärast käesolevas kompromissis märgitud tähtaega, on hagejal õigus pöörata võlgnevus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele täies ulatuses. II.

Lõpetada menetlus Korteriühistu RAHU tn 14 hagis Vladimir Martšišini vastu võlgnevuse nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

III.

Tagastada Korteriühistule RAHU tn 14 pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 57,52 eurot, KÜ Rahu tn 14 arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank.

Saata määrus menetlusosalistele ning riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tuleb tasuda riigilõivu 25 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pärnu Maakohus lõpetas 29.03.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Korteriühistu RAHU tn 14 nõude Vladimir Martšišini vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis 03.04.2012 kohtunõudega hagejale tähtaja oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavaldus esitati kohtule 18.04.2012. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.04.2012. Pooled esitasid 24.09.2012 kohtule poolte vahel 21.09.2012 sõlmitud kompromissi, paludes tsiviilasja menetlus hageja nõudes kostja vastu lõpetada selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Samuti taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Pooled on teadlikud, et TsMS § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõppemise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 661 lg 4 alusel leppisid pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) päevani alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärusest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Juhul, kui kostja täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.

2/3

2-12-2489 Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eelnevast nähtuvalt soovivad pooled lahendada vaidlust kompromissiga. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled menetluskulude kandmise osas kokkuleppele. Seega ei pea kohus menetluskulude jaotust ega selle kindlaksmääramist tegema. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. KÜ Rahu tn 14 tasus 17.01.2012 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumbriga 2900072369) riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 47,93 eurot. Samuti tasus KÜ Rahu tn 14 18.04.2012 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 (viitenumbriga 2900072136) täiendava riigilõivu summas 67,11 eurot. Kokku on hageja tsiviilasjas tasunud riigilõivu 115,04 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega ning hageja taotlusel tuleb KÜ-le Rahu tn 14 tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 57,52 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada KÜ Rahu tn 14 arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.