Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-34448

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Võlgnik esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnik palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on tööde mahu vähenemine, tellijate tasumisega hilinemine ja tasumata jätmine, mistõttu tekkisid äriühingul võlgnevused tarnijate ees. Alates 2009 ei ole võlgnikul uusi tellimusi. Viru Maakohus võttis 10. septembril 2012 pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villman, kes esitas 02. oktoobril 2012 kohtule aruande. 2(9)

2-12-34448 Ajutise halduri aruanne Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhtorganite ja omanike kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 22.jaanuaril 2003. Võlgniku endiseks ärinimeks Osaühing Kwartons Arvuti (kuni 04. augustini 2005). Osakapitali suuruseks 2556 eurot. Osaühingu asutajaks Juri Adlers (isikukood 36004082215). Osaühingu osanikuks alates 22. jaanuarist 2003 kuni 26. juulini 2005 Juri Adlers. Alates 26. juulist 2005 osaühingu osanikus Jelena Zabegajeva. Alates 22. jaanuarist 2003 kuni 04. augustini 2005 oli võlgniku juhatuse liikmeks Juri Adlers ning alates 04. augustist 2005 juhatuse liikmeks Jelena Zabegajeva. Võlgniku majandusaasta ühtis kalendriaastaga (01.01-31.12). Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitanud 14. juulil 2011 juhatuse liige Jelena Zabegajeva. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku tegevusalaks oli registriandmete kohaselt elamute ja mitteeluhoonete ehitus. 2006 aastal tegutses võlgnik registriandmete kohaselt kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldusega ning 2003 aastal arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüügiga. Võlgniku majandustegevus sisuliselt peatus 2009. aastal (2010. aasta netokäive oli ainult 24869 krooni). Võlgnik on pankrotiavaldusele lisanud võlanimekirja, mille kohaselt võlgniku vastu nõudeid summas 8409 eurot ning debitoorseteks nõueteks nimetab võlgnik nõuded summas 7338 eurot ja 4175 eurot, mida võlgnik ise nimetab kahjumiks/ebatõenäoliseks laekuvateks arveteks. Vastuseks ajutise halduri päringule on võlgnik esitanud bilansi 27. september 2012 seisuga, millest nähtub, et võlgnikul kohustusi summas 8609 eurot ning aktiva 0 eurot. Võlgniku omakapital on 27. september 2012 seisuga miinuses, summas -8609 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik oli ajutise halduri nimetamise seisuga maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses. Võlgnik ei suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning sellekohane seisund ei ole ajutine võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele haldurile esitatud info kohaselt ning äriregistrist saadud info kohaselt on võlgniku aruandlust korraldanud korrektselt. Võlgnik on korrektselt esitanud registriosakonnale majandusaasta aruandeid. Võimaluse korral võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses märgitu kohta Pankrotiavalduse esitas kohtule võlgniku juhatuse liige Jelena Zabegajeva. Võlgniku juhatuse liige märkis, kuna ettevõtte tegutses ehitussektoris, kus tellijad tasuvad tööde eest peamiselt peale tellimuse täitmist, siis 2009. keerulise üldise majandusliku olukorra tõttu tekkis ettevõttel keeruline situatsioon, kus AS Facio Ehitus jättis tasumata teostatud tööde eest. Nimetatud olukorras tekkisid makseraskused ka võlgnikul. Võlgnik koostas maksegraafikuid ning kokkuleppeid, et tasuda oma võlgnevusi. Võlgniku väitel oli prioriteediks, et ei tekiks maksevõlgnevusi riigi ees. Perioodil 2009 kuni 2011 lootis võlgnik saada tellimusi, kuid tellimusi juurde ei saadud ega tulnud. Analüüsides ettevõtte majandustegevust otsustati esitada pankrotiavaldus. 3(9)

2-12-34448 Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud info kohaselt kehtivad lepingulised suhted puuduvad, seega pole võimalik hinnata töötajate kvalifikatsiooni ja töötajate jätmise võimalusi. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades asjaolu, et ettevõtte tegevus oli lõpetatud juba 2009. aastal, siis pole ka reaalne, et endised töötajad ootaksid töötamise jätkamise võimalust senini, vaid on kindlasti endale juba leidnud uued töökohad. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Pankrotiavalduse menetluses ajutisel pankrotihalduril puudub võimalus tuvastada täpne maksejõuetuse tekkimise moment, kuna nimetatu eeldab kogu raamatupidamise ja äritegevusega seonduva dokumentatsiooni kontrollimist ja selle analüüsi. Tuginevalt võlgniku esitatule võib lugeda püsiva maksejõuetuse saabumise momendiks siiski 2009. aastat, kuna nimetatud perioodist lakkas ettevõtte majandustegevus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul juhatuse liikme tegevuses võib olla tegemist äriseadustikust tulenevate kohustuste rikkumisega, mis seisneb pankrotiavalduse tähtaegses esitamata jätmises. Ajutise halduri hinnangul juhatuse liikme tegevuses võivad olla hoolsuskohustuse täitmata jätmise või isegi raske hooletuse tunnused tehingus, kus toimus võlgniku rahaliste vahendite käsutamisel summas 4000 eurot. Võlgniku esitatu kohaselt on äriühing andnud 15. detsembril 2010 laenu Vene FV residendile Tatiana Tretyak summas 4000 eurot, seda olukorras kus võlgnikul olid makseraskused (täitmata rahalise kohustused) ning võlgniku majandustegevus oli lõppenud. Samas juhatuse liikme vastu majanduslikult põhjendatud kahjuhüvitamise nõude esitamine võib olla kaheldava iseloomuga, kuna nõude reaalne sissenõudmine oleks eeldatavalt problemaatiline. Ajutine haldur samuti märgib, et nimetatud tehingust ei ole võlgnik muutunud maksejõuetuks, kuna võlgnik oli juba nimetatud tehingu toimumise hetkel maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri esmahinnangu kohaselt juhatuse liikme tegevuses puuduvad selged karistusseadustiku sätestatud teo tunnused. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku eelmiste majandusaastate maksejõuetuse tekkimise põhjustega

aruannete

finantsanalüüs

ja

andmete

seos

Võlgnik on esitanud registriosakonnale korrektselt majandusaasta aruandeid alates 2003 kuni 2011 majandusaasta kohta. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile 2012. majandusaasta osas majandusnäitajad seisuga 27. september 2012. Nimetatud aruannetest nähtub, et võlgniku omakapitali oli seisuga 31. detsember 2010 veel positiivne summas 2903 eurot. Positiivne omakapital tulenes asjaolust, et võlgnik oli bilansis kajastanud nõuet Facio Ehitus AS vastu summas 155161 krooni, samas nähtuvalt esitatud dokumentidest Facio Ehitus AS ei tunnistanud nimetatud nõuet ning võlgnik ei võtnud ka ette ühtegi sammu nimetatud nõude sisse nõudmiseks. Ajutisele halduri esitatust ei nähtu, et 31. detsember 2010 seisuga oleks olnud tellimusi uute objektide osas. 31. detsember 2011 seisuga oli võlgnik omakapital juba negatiivne seda summas 8609 eurot. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks, kuna tunnistati lootusetuks ja kanti maha nõuded Facio Ehitus AS vastu summas 7338 EUR ja Vene FV residendi Tatiana Treyak vastu summas 4175 eurot. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ei võimalda välja selgitada maksejõuetuse põhjusi, kuna maksejõuetuse põhjused tulenevad Võlgniku välistest teguritest. 4(9)

2-12-34448 Vastavateks välisteks teguriteks kiired negatiivsed muutused ehitusturul ja Facio Ehitus AS suhtumise muutumine oma lepinguparteritesse (kõikvõimalike võimaluste otsimine ja kasutamine, et hoiduda oma kohustuste täitmisest või viivitada siis vastavate kohustuste täitmisega). Ajutine haldur on seisukohal, et puudub võimalus välja tuua selget maksujõuetuse hetke, kuna võlgniku dokumentatsioon ei võimalda seda tuvastada. Kokkuvõtvalt ajutine haldur asub seisukohale, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2009. aastal. Võlgnik on nimetanud makseraskuste tekkimiseks AS Facio Ehitus poolt arvete tasumata jätmist. Ajutine haldur nõustub võlgniku seisukohaga. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnik omab arveldusarvet ainult AS-is SEB Pank. Konto nr XXX (arvelduskonto), rahaliste vahendite jääk 0.01 euro ning arvelduskonto arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 10. septembril 2012. Õigusi arve käsutamiseks omab Jelena Zabegajeva. Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt võlgnikul raha kassas 0 eurot. Maanteeameti andmetel kuulus OÜ-le Sabberg haagis RESPO registrimärgiga XXX. 24. jaanuaril 2009 registris vormistatud omaniku vahetus ning omanikuks Nikolai Zabegajev. Samuti kuulus OÜ-le Sabberg Wolkswagen Transporter Combi registrimärgiga XXX. 10.detsembril 2008 toimunud registris omaniku vahetus ning uueks omanikuks Aleksandr Sazonov. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei ole kuulunud. Võlgniku vara koosneb debitoorsest nõudest AS Facio Ehitus vastu 7338 eurot ja Vene FV residendi Tatiana Treyak vastu summas 4175 eurot, mille võlgnik on ka ise hinnanud mittesissenõutavaks. Võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 8409 eurot, mis on kohustus HalverToru OÜ-le (lisanduvad veel intressid). Ajutise halduri tuvastatud andemete kohaselt on võlgnikul vara summas 0,01 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata isegi pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur pöördus võlgniku varade ning kohustuste kindlakstegemiseks ka erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Eelpool lisatule märgib ajutine haldur, et:

5(9)

2-12-34448 Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks veel täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgniku enda esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on selgelt maksejõuetu. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise pankrotihalduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte majandustegevus on lõppenud juba 2009. aastal. Võlgnikul puudub vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevus kreeditorile. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgnikul puudus sisuliselt majandustegevus juba 2010. aastast. Maksujõuetus muutus võlgnik 2009.aastal, mil võlgnikul puudusid rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks ja puudusid võimalused oma nõuete sisse nõudmiseks. Võlgniku peamiseks varaks oli nõudeõigus AS Facio Ehitus vastu, kuid nimetatud nõudeõiguse realiseerimise/sissenõudmise võimalused puudusid, kuna võlgnikul puudusid piisavad teadmised ja rahalised võimalused oma õiguste realiseerimiseks. Võlgniku makseraskused tulenevad tehingust AS-ga Facio Ehitus ajahetkel, mil AS-l Facio Ehitus tekkisid endal makseraskused. Võlgniku maksejõuetuse põhjused ei tulenenud juhatuse tahtlikust ega raske hooletusena käsitletavast tegevusest. Püsiva maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole ajutine haldur tuvastanud tehinguid, millega oleks selgelt ja teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve ja mis oleks tagasivõidetavad. Ajutine haldur ei ole tuvastatud tagasinõudmise võimalusi. Kokkuvõte Ajutise halduri hinnangul võlgniku varad ei võimalda võlgniku kohustuste täitmist, mistõttu püsiv maksejõuetus on saabunud ning selline suutmatus kohustusi täita ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleks lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub selge võimalus saavutada mingigi nõude rahuldamine juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur avaldab: võlgnik on püsivalt maksejõuetu; juhul kui, kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis nimetada dokumentide hoidjaks juhatuse liige Jelena Zabegajeva; palub mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, 6(9)

2-12-34448 millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruandes. Ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruanne võlgniku OÜ Sabberg pankrotimenetluses Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid. Menetluse töö ja kulude arvestus: Ajutise halduri tööaja arvestus

KOKKU

15 tundi Ajutine haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks (vastavalt PankrS § 23 lg 3 tunnitasu ülemmäär 96 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks). KOKKU ajutise halduri tasu – 1050 eurot (lisandub sotsiaalmaks) Ajutine haldur on teinud alljärgnevaid kulutusi seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega: Nr. Kogus Ühik Hind, eur Kauba/teenuse nimetus Summa, EUR

1,0 kogum 6,40 telefonikulud 6,40

150 tk 0,31 paljundus, tükikulud 46,5

200 km 0,25 transport Kiviõli-Narva-Kiviõli 50,00

tk 1,53 päringud äriregistrist 9,18

1,0 tk 2,30 päringud kinnistusraamust 2,30

tund 5,00 töökoha, arvuti, internet kasutus 70,00 Kokku kulutused seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega summas 184,38 eurot (sisaldab kõiki makse). Pankrotihaldur palub: 1) Mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu 1050 eurot (koos sotsiaalmaksuga 1396,50 eurot) ja kulutuste hüvitis 184,38 eurot; 2) sh juhul, kui tasutakse menetluskulude katteks deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahenditest; 3) sh juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 eurot (koos sotsiaalmaksuga 528,01 eurot), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXXSwedbank.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 7(9)

2-12-34448 Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt on võlgniku teadaolevate varade väärtuseks on vähemalt 0,01 eurot ning kohustusi on võlgnikul kokku 8409 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku kohustused ületavad märkimisväärselt võlgniku varasid ja võlgnik on kestvalt maksejõuetu. Ajutise halduri esitatud finantsanalüüsist selgub, et võlgniku maksejõuetuse saabumise hetkeks saab lugeda 2009. aasta. Kohtuistungil selgitas võlgniku esindaja pankrotiavalduse esitamisega hilinemist sellega, et ta töötab Kutseõppekeskuses õpetajana ning ei olnud tal aega tegeleda äriga. Samas ta arvas, et on võimalus jätkata firma tegevus Venemaal. Et tegevus on lõppenud sai aru juunis 2011. aasta, kui tegi aasta aruande. Võlgnik ka andis selgitused 15. detsembril 2010 sõlmitud laenulepingu kohta. Kohtuistungil ajutine haldur muutis oma seisukoha pankrotimenetluse raugemisega lõpetamiseks. Palub kuulutada välja pankrot. Pankrotihalduri arvamusel, lähtuvalt laenulepingu sõlmimise asjaolusidest, on leping võltsitud, raha ei ole välja makstud. Leiab, et antud juhul esinevad raske juhtimisvea ja kuriteo tunnused. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus on arvamusel, et kuigi hetkel ei ole võlgnikul vara, mille arvelt saaks tasuda pankrotihalduri tasu ja kulud, et ole alust lõpetada pankrotimenetlus raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pankrotihaldur tuvastas, et on alus esitada nõue äriühingu juhtorgani liikme vastu ning kinnitas, et esitab nõude juhatuse liikme vastu kahju hüvitamiseks. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 12. oktoobril 2012 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Tarmo Villman, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 31. oktoobril 2012 kell 12.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. 8(9)

2-12-34448 Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 15 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 70 eurot. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 15 töötunni eest 1050 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, töökoha kasutamise kulu, päringud, transport) suuruseks märgib ajutine haldur 184,38 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 1050 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) ja kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 184,38 eurot pankrotivara arvelt. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.