AS-i ELMET RAKVERE hagi AS-i Porsa Est vastu 2 971.86 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 2 394.45 eurot
Menetlusosalised
Hageja: AS ELMET RAKVERE (registrikood 10293049, asukoht Vase 6, 44311 rakvere, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja Tiit Kabonen ja lepinguline esindaja Igor Sumarok (e-post: [email protected], [email protected]); Kostja: AS Porsa Est (registrikood 10228365, asukoht Aia 13A, 44309 Rakvere, e-post [email protected]) lepinguline esindaja Monica Meristo (e-post; [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
01. oktoober 2012
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Tiit Kabonen ja lepinguline esindaja Igor Sumarok; Kostja lepinguline esindaja Monica Meristo
Resolutsioon
1.Kohaldada aegumist ja jätta rahuldamata AS-i ELMET RAKVERE hagi AS-i Porsa Est vastu 2 971.86 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja AS-i ELMET RAKVERE kanda.
Saata kohtuotsus menetlusosaliste esindajatele teadmiseks.
1 (4)
2-12-22558 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.08. juunil 2012 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte vahel 2009. aasta mai kuus sõlmisid töövõtulepingu alusel tellis kostja hagejalt katteplekkide komplekti valmistamise. Hageja tegi kokkulepitud tööd ja andis 18.05.2009 valmistatud metalltooted kostjale üle. Toodete maksumuseks koos käibemaksuga oli 37 465 krooni (2 394.45 eurot). Kostja võttis tooteid vastu ning ei omanud pretensioone.
2.Tehtud tööde eest esitas hageja kostjale arve nr. 2-3608 summas 37 465 krooni, maksetähtpäevaga 08.06.2009. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Hageja meeldetuletusi võlgnevuse kustutamise kohta kostja ignoreeris. Hageja pöördus inkassofirmale poole kohtuväliselt võlgnevuse sissenõudmiseks. Telefonikõnes teatas kostja juhatuse liige Riho Jaaksaar inkassofirma esindajale, et tunnistab võlga, kuid vaidleb võla suuruse üle. Vaatamata võla tunnistamisele, ei ole kostja midagi maksnud.
3.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 635 lg 1, § 36 lg 1, lg 3 välja mõista kostjalt võlgnevus põhisummas 2 394.45 eurot, seisuga 07.06.2012 arvestatud viivis 577.41 eurot ning viivis alates 08.06.2012 kuni põhinõude taieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
4.18. juulil 2012 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt hageja esitas kostjale hinnapakkumise toodetele tavalisel paberil pastapliiatsiga kirjutatult 85 ühikule ja 52.31 m2-le kogumaksumusega 24 435 krooni. Tegelikkuses saadi 67 eset ja 42.33 m2 ulatuses. Seega arve esitatud on summas, milles pole kokku lepitud. Peale selle ei vasta arve RPS § 7, sest on märkimata õige kogus. Arve osas suheldi omaahel telefoni teel ja kostja pole olnud nõus tasuma sellise summaga arvet.
5.Hagist ei nähtu, millal siis ja milles kokku lepiti ning hagile pole lisatud ühtegi hagi tõendavat dokumenti peale arve. Hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid selgelt välja toonud. Hagile lisatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks hagejalt tellinud arvel toodud koguses ja summas esemeid.
6.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest Hagiavaldusest nähtub, et tööd anti üle 18.05.2009 ja sellest päevast alates muutus nõue ka sissenõutavaks. Sellest tulenevalt lõppes hageja nõude aegumistähtaeg 18.05.2012. Hagi aga on esitatud 07.06.2012 ja hageja nõue on aegunud. Kostja taotles TsÜS § 143 alusel nõudele aegumise kohaldamist ja TsMS § 449 lg 1, lg 3 alusel vaheotsuse tegemist.
HAGEJA SEISUKOHT
7.30. augustil 2012 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja väidetega nõude aegumise kohta, leides, et hageja on käbemaksukohustuslane ja KMS § 37 lg 1 oli tal arve väljastamise kohustus. Arve nr 2-3608 on kostjale esitatud ja tema poolt vastuvõetud kaba üleandmisel, s.o
2 (4)
2-12-22558 18.05.2009. VÕS § 82 lg 1, lg 7 esimese ja teise lause alusel oli rahalise kohustuse täitmise tähtpäev 08.06.2009. TsÜS § 147 lg 3 teise lause järgi, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega hageja nõude aegumistähtaja kulgemine algas 01.01.2010 kell 00.00 ning lõppeb TsÜS § 146 lg 1 arvestades, 31. detsembril 2012 kell 24.00. Hageja palus jätta kostja taotlus aegumise kohaldamisest rahuldamata.
KOHTUISTUNG
8.Kohtuistungil hageja esindajad toetasid hagi.
9.Kostja esindaja jäi varem esitatud taotluse juurde ja palus jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi tuleb rahuldamata jätta.
11.Hagiavalduse kohaselt poolte vahel 2009. aasta mai kuus sõlmitud töövõtulepingu alusel valmistas hageja kostja tellimisel katteplekkide komplekti. Hageja väidab, et pooled on sõlminud töövõtulepingu. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud. Lepingu sõlmimise tegelik kuupäev on teadmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 4 alusel, kui omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole vaidlustanud hagejalt katteplekkide ettevalmistamise tellimise ja tellitud materjali kätte saamise fakti, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et pooltel ei ole vaidlust töövõtulepingu sõlmise üle. Kuna kostja vaidleb nõudele vastu, põhjusel, et nõue on aegunud ja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist, siis analüüsib kohus, kas nõue on aegunud ning kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Eeltooduga on tuvastatud, et hageja nõue kostja vastu on tekkinud 2009. aastal ja nõue tuleneb tehingust, s.o töövõtulepingust. Töövõtulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
13.Aegumise mõiste on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142, mille 1. lõike kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimesest lausest tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus ei nõustu hageja väitega käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 1 sätestatud arve esitamise kohustusest tulenevalt nõue arve esitamisest või arvel toodud tasumise kuupäevast sissenõutavaks muutumise kohta, sest KMS reguleerib lisandunud väärtuse rakendamist maksuna (käibemaksuna, vt § 1 lg 2), mitte aga nõude sissenõutavaks muutumist
3 (4)
2-12-22558
14.VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 637 lg 3 alusel töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest, mitte arve esitamisest. Et pooled on kokku leppinud tellija kohustuse arvel toodud kuupäevast sissenõutavaks muutumises, ei ole hageja tõendanud. Seega muutus kostja kohustus sisenõutavaks vastavalt VÕS § 637 lg 3 töö valmimisest alates. Põhjendamatu on hagiavalduses toodud väide kostja poolt võla tunnistamise kohta. Hageja ei ole seda tõendanud. Ei ole ka hageja tuginenud TsÜS § 158 lg 1 alusel aegumise katkemisele.
15.Hagiavalduse järgi andis hageja kauba tellija üle 18.05.2009, mida tuleb ka lugeda töö valmimise ajaks. Seega aegus hageja nõue kostja vastu kell 24.00 18.05.2012. Hagiavalduse esitas hageja 08.06.2012, s.o pärast nõude aegumist. TsÜS § 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist. Kohus rahuldab kostja taotluse, kohaldab aegumist hageja nõudele ja jätab hagi rahuldamata TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause alusel lõppotsusega. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis vastavalt TsMS § 162 lg 1, lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
17.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg1 sätete kohaselt.