10.oktoobril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-4047
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
1 906, 43 eurot Swedbank Liising AS hagi H. L. vastu 1 910, 84 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja Swedbank Liising AS, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, esindaja Kerly Küünemäe (Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja H. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank Liising AS hagi H. L. `i vastu.
2.Välja mõista H. L. `ilt Swedbank Liising AS kasuks 1 910 (üks tuhat üheksasada kümme) eurot ja 84 senti.
3.Välja mõista H. L. `ilt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt, so 1906, 43 eurolt, alates 27.jaanuarist 2012 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras, so 7% aastas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 4,41 eurot) ei või ületada põhinõuet
Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta H. L. `i kanda.
6.Välja mõista H. L. `ilt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulu 440 (nelisada nelikümmend) eurot ja 91 senti.
7.Välja mõista H. L. `ilt Swedbank Liising AS kasuks viivis menetluskulult 440, 91 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 440, 91 euro) nõuet.
Edasikaebamise kord Swedbank Liising AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. H. L. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 69-71), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 19. juunil 2012 (tl 80). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut
2 (4)
arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.Swedbank Liising AS esitas Tartu Maakohtusse hagi H. L. i vastu 1 910, 84 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 04.10.2006 sõlmitud liisingulepingu nr xxxxxxxx rikkumisest. Lepingu esemeks oli kaubik Citroen Berlingo VAN,1.9 ea 2006. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 4 744, 17 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 3 573, 60 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 689, 25 eurot; vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 383, 47 eurot (käibemaksuta); kindlustusmaksete võlgnevus 93, 44 eurot; viivismaksete võlgnevusest summas 4,41 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas ( lepingu p 5.1). Vara realiseeriti hinnaga 2 833, 33 eurot (käibemaksuta). Seega on kostjal kohustus hüvitada 1 910, 84 eurot. Neil asjaoludel esitas Swedbank Liising AS hagi H. L. `i vastu 1 910, 84 euro nõudes ja viivise protsendina põhinõudest (1 906, 43 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxx punktis 5.1. sätestatud määras (7% aastas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 4 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 455 lg 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Lõike 2 esimese lause kohaselt kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1 910, 84 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 1906, 43 eurolt, alates hagi esitamisest, so 27.jaanuraist 2012 kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxx 3 (4)
punktis 5.1 sätestatud määras, so 7% aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning sissenõutavaks muutunud viivis (so 4,41 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 383, 46 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 57,45 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 9,61). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv ning tulenevalt TsMS § 144 p 7 on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Pärnu Maakohtu 27.12.2011 määrusega jäeti rahuldamata Swedbank Liising AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus H. L. i vastu. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskuluna kostjalt väljamõistmiseks vastavalt tsiviilasja hinnale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 383, 46 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 57,45 eurot (riigilõiv avalduse esitamisel). Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174
lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu kokku 440,91 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 440,91 euro) nõuet.
Heiki Kolk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.