2-11-55714/22 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-11-55714 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või 28 päeva jooksul kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 42. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või AS Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057277. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik

10.Maakohus märgib, et kui menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta TsMS § 345 järgi sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8.10.2012.a. esitas kostja elukaaslane 9.10.2012.a. kohtuistungi edasilükkamiseks telefoni teel suulise taotluse ning palus seoses kostja haigestumisega kohtuistung edasi lükata. Arstikirja ega muud tõendit haiguse põhistamiseks kostja vaatamata kohtusekretäri vastavatele selgitustele kohtule ei esitanud. TsMS § 352 lg 1 järgi mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Asja lõpuni arutamata jätmine kohtuistungil on lubatud üksnes põhjusel, mis takistab asja istungil lõpuni arutamist. TsMS § 422 lg 2 sätestab, et oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega ( § 422 lg 3). Kuna kostja ei esitanud kohtule arstitõendit, millest nähtuks, et tema haigust saab lugeda takistuseks 9.10.2012 toimuvale kohtuistungile ilmumast, jättis kohus 9.10.2012.a. toimunud kohtuistungil taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata. 9.10.2012.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja oli esitanud kirjaliku taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kui kostja kohtuistungile või eelistungile ei ilmu, teeb kohus TsMS § 410 järgi kohaleilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja kohtule põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu kohtuistungilt puudumiseks ega esitanud selleks ühtegi (arsti)tõendit nagu sätestab TsMS § 422 lg 2 ja 3. Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul antud juhul täidetud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus antud tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.