Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade OÜ MKS Grupp pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

I PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

27.06.2012 esitas võlgniku esindaja Viru Maakohtule võlgniku nimel pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgniku põhitegevuseks raadiosaadete valmistamine, vahendamine ja edastamine ning raadioringhääling. Võlgniku peamiseks tuluallikaks on reklaamindus. Seoses üldise majanduslangusega on viimastel aastatel reklaamitellimused olulises mastaabis vähenenud. Samas on äriühingul kõik kulutused säilinud. Võlgniku kohustused ületavad püsivalt tema rahalisi võimalusi. Ainuosaniku lootus, et üleüldine turul valitsev seis paraneb ning reklaamitellimuste arv suureneb, ei ole siiani täitunud. Firma juhatuse liige ei leia antud olukorralt muud väljapääsu, kui tunnistada OÜ MKS Grupp maksejõuetuks ja kuulutada välja pankrot. Võlgnikul puudub võimalus äritegevust jätkata. Avalduse kohaselt on firmal kohustusi summas 15 693,29 eurot. Viru Maakohus võttis 05 juulil 2012 määrusega OÜ MKS Grupp pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi.

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on moodustatud 1996 aktsiaseltsina MKS Grupp S. S.i poolt. 1998.a on AS MKS Grupp ümberkujundamisotsuse põhjal kujundatud ümber osaühinguks MKS Grupp. Perioodil 17.10.1996 – 13.07.1999 oli aktsionäriks S. S. ning pärast AS MKS Grupp ümberkujundamist osaühinguks, mis toimus 13.07.1999, oli S. S. ka OÜ MKS Grupp osanikuks perioodil 15.06.2004 – 18.01.2005. Alates 18.01.2005 – 05.05.2008 oli võlgniku osanikuks E. S.. Perioodil 05.05.2008 – 16.04.2009 oli võlgniku osanikuks uuesti S. S.. Perioodil 16.04.2009 – 20.04.2012 on võlgniku osanikuks olnud OÜ I.V.P.KESKUS (r.k.11001959). Alates 20.04.2012 kuni käesoleva ajani on võlgniku osanikuks olnud M. E.. Võlgniku juhatuse liikmeks oli perioodil 17.10.1996 – 22.04.2009 S. S. ning alates 22.04.2009 kuni käesoleva ajani M. E.. Põhiliseks tegevusalaks oli äriregistri andmetel 1996-2001 kaubandus (v.a. litsentseeritav kaup); toitlustamine; reklaam; hotelli- ja puhkemajandus; kasutatud sõidukite sisse- ja väljavedu; jaemüük; tärklise ja siirupi tootmine; juuksuriteenused. Perioodil 2001-2008 oli põhitegevuseks reklaamklippide valmistamine, edastamine ja müümine; raadiosaadete valmistamine, vahendamine ja edastamine; juuksuriteenused; hotelli- ja puhkemajandus; reklaam; toitlustamine ja kaubandus (v.a. litsentseeritavad tegevusalad), alates 2008 kuni käesoleva ajani on äriregistri andmetel põhitegevusalaks raadioringhääling, võlgniku selgituste kohaselt raadiosaadete valmistamine, vahendamine ja edastamine. Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgnik tegevuse lõpetanud ning võlgnik ei oma kehtivaid töölepinguid. Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest ning võlgnikult saadud selgitustest. Maakohtute kinnistusosakondade ja võlgniku andmetel puudub äriühingul kinnisvara. Samuti pole kinnisvara võlgnikule kunagi kuulunud. Äriregistri andmetel on võlgnik registreeritud aadressil Kaasiku 28, Jõhvi küla, Jõhvi vald, 41541, Ida-Virumaa. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt oli äriruumide tasuta kasutamiseks sõlmitud suusõnaline rendileping ning seega üüri tasumise kohustust ei olnud. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid käesoleval ajal ei kuulu ning ei ole ka kuulunud . Võlgniku 2012.a majandusaasta aruande kohaselt peaks võlgnikul seisuga 05.07.2012 olema põhivara summas 901,00 eurot. Võlgniku juhatuse liikme M. E.i selgituse kohaselt võlgnikul tegelikult põhivara nimekirjas olevat vara ei olnud juba ettevõtte soetamisel eelmiselt omanikult, antud vara on jäänud põhivarast maha kandmata. Võlgniku tegevus toimus renditehnikat kasutades, mille eest rendileandja kokkuleppeliselt tasu ei nõudnud. Võlgniku kinnitusel käibevara puudub. Rahalised vahendid Võlgnikul on arvelduskonto SEB Pank: a/k 10502001625008, saldo 97,03 eurot, arvelduskonto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 09.07.2012. Teistes krediidiasutustes võlgnik klient ei ole. Maksu- ja Tolliameti saldoteatise kohaselt on võlgniku maksukohuslase ettemaksukonto saldo seisuga 23.07.2012 13,45 eurot. Kassaraamatu väljavõtet võlgnik ajutisele

haldurile ei esitanud. Ajutisele haldurile esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik omaks sularaha kassas. Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku selgituse kohaselt on võlgnikul nõuded järgmiste kolmandate isikute suhtes;

reklaame ning turustades reklaamklippe, tuua välja finantsilisest madalaseisust. Kuna OÜ MKS Grupp hallatav Raadio Viru levipiirkond ulatus vaid kahe maakonna piires – Ida- ja LääneVirumaa – siis paraku reklaamide müük vastavalt ootustele ei edenenud. Lisaks eelnevale mõjutas võlgniku majanduslikku olukorda 06.09.2011.a Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu sõlmitud koostööleping Eesti Ringhäälingu Liiduga, millega lepiti kokku raadioteenuse osutaja poolt autoriõiguse seaduse § 72 alusel fonogrammitootjatele ja esitajatele tasu maksmise tingimused ja määrad fonogrammide üldsusele edastamise eest tagasiulatuvalt aastast 2001.a. Seoses antud muudatusega esitas Eesti Fonogrammitootjate Ühing arve, millest tulenevad kohustused ületasid võlgniku finantsilisi võimalusi, sh ei olnud võlgnik suuteline tasuma kohustusi ka maksegraafiku alusel. Tegevuskulude suurenemise ning finantsvahendite nappuse tõttu oli võlgnik sunnitud võtma laenu N&V OÜ-lt, lootes, et täiendav finantseering suudab päästa võlgniku raskest majanduslikust olukorras. Kuid kuna olenemata püüdlustest võlgniku majanduslik olukord ei paranenud ning võlgniku makseraskused süvenesid, võttis juhatus vastu otsuse lõpetada äriühingu tegevus, et vältida suuremat kahju. Ajutine haldur on vaadelnud võlgniku majandusaasta aruandeid perioodil 2011 – 2012. Võlgniku 2011 majandusaasta aruandest selgub, et võlgniku majanduslik olukord hakkas halvenema just 2011 aastal – kui 2010 aastal oli võlgniku müügitulu 81 00,00 eurot, siis 2011 aastal vähenes aruandeaasta tulu 54 221,00 euroni. Müügitulu vähenemise tõttu ulatus 2011 aruandeaasta kahjum -17 590,00 euroni. Võlgniku 2012 majandusaasta aruandest seisuga 05.07.2012.a nähtub, et müügitulu praktiliselt puudub, aruandest lähtuvalt on muud äritulud summas 548,00 eurot ning aruande perioodi kahjum -1341,00 eurot. Müügikulusid on kaetud laenuks saadud vahenditest. Raamatupidamislikult ning majandusaasta aruannetest lähtuvalt ei selgu, et võlgnik oleks püsivalt maksejõuetu, kuid kuna võlgniku tegevus on täielikult seiskunud ja võlgniku kohustuste tasumiseks jätkuvalt finantsvahendeid ei laeku, võib võlgniku lugeda püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused Ajutine haldur on seisukohal, et eelnevalt esitatud finantsnäitajaid analüüsides, pole võlgniku viimase kahe aasta jooksul majandustegevus kasumlik olnud. Siiski on ajutine haldur seisukohal, et maksejõuetus oli sisuliselt välja kujunenud 2012.a. jooksul. Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada turusituatsiooni olulist muutumist võlgniku kahjuks, sh fonogrammitootjate tasude olulist suurenemist, millest tulenevalt ei suutnud võlgnik katta jooksvaid kohustusi. Seega puudus võlgnikul perspektiiv edasiseks tegutsemiseks ning otsustati tegevus lõpetada. Võlgnik tegeles reklaamklippide tootmise ning turustamisega, mis on suhteliselt spetsiifiline valdkond. Muid teenuseid, mille arvelt oleks saanud jooksvaid kohustusi täita, võlgnik ei pakkunud. Võlgniku esindaja väidetel oli majandustegevuse languse põhjuseks peamiselt asjaolu, et OÜ MKS Grupp poolt hallatav Raadio Viru levipiirkond hõlmas vaid kahe maakonda– Ida- ja Lääne-Virumaa. Seega ka paraku reklaamide müük vastavalt ootustele ei edenenud. Samuti oluliseks ning ka peamiseks mõjuteguriks oli 06.09.2011.a Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu sõlmitud koostööleping Eesti Ringhäälingu Liiduga, millega lepiti kokku raadioteenuse osutaja poolt autoriõiguse seaduse § 72 alusel fonogrammitootjatele ja esitajatele tasu maksmise tingimused ja määrad fonogrammide üldsusele edastamise eest tagasiulatuvalt aastast 2001.a. Antud muudatusest tulenevalt tekkis võlgnikul Eesti Fonogrammitootjate Ühing ees kohustused, mis ületasid võlgniku finantsilisi

võimalusi, sh ei olnud võlgnik suuteline tasuma kohustusi ka maksegraafiku alusel. Samuti ei aidanud võlgniku majandustegevust elavdada laenudest tulenevad finantseeringud. Tegevuskulude suurenemise, finantsvahendite puudumise ning süveneva majandusraskuse tõttu võttiski juhatus vastu otsuse lõpetada äriühingu tegevus, et vältida suuremat kahju. Juhatuse liikme vastutusest: Ajutise halduri poolt teostatud analüüsi põhjal ei ilme võlgniku juhatuse liikme tegevuses PankrS § 28 sätestatud kuriteotunnuse ega raske juhtumisvea aluseid. Haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on pankrotiavalduse esitanud tähtaegselt. KOHTUISTUNG 17.09.2012 Võlgniku esindaja jäi esitatud avalduse juurde, halduri ettekandega on ta tutvunud. Võlgniku peamised võlausaldajad on Eesti Ringhäälingute Liit, AS N ja V, OÜ Lites LT. Võlgnikul varasid ei ole. Võlgnevusi on kuskil 15 tuhande euro eest. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse pankrotiavaldus läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Haldur jäi oma kirjalikus aruandes esitatud taotluse juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri aruandest, millele võlgnik vastu ei vaielnud, nähtub, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara. Seega on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks. Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja tutvunud ajutise pankrotihalduri ettekandega, nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega, et ei ole tuvastanud asjas tagasivõitmise võimalusi. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus avaldas üleskutse deposiidi maksmiseks pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 29 lg 3 ja § 30 lg 1). Kohtu määratud ajaks keegi deposiiti maksnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus leiab, et võlgnik muutus alaliselt maksejõuetuks 2011 aastal. Võlgnik esitas pankrotiavalduse tähtaegselt. Võlgnik tegeles raadiosaadete valmistamise, vahendamise ja edastamisega, mis on suhteliselt spetsiifiline valdkond. Tegevuskulude suurenemise, finantsvahendite puudumise ning süveneva majandusraskuste tõttu võttis juhatus vastu otsuse lõpetada äriühingu tegevus, et vältida suuremat kahju.

Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Tiia Kalaus ́el likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ MKS Grupp registrist kustutamist tuleb Tiia Kalaus vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule M. E.`ile. PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb tasuna 237 euro ja tehtud kulutuste katteks 159,60 euro, kokku 396,60 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ning halduri kvalifikatsioonile. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda summas 299,57 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis summas 97,03 eurot tuleb välja mõista võlgnikult OÜ-lt MKS Grupp ( pankrotis). Kohus leiab, et OÜ MKS Grupp pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.