Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate ja välja mõista mõista Fotolabor OÜOÜ-lt ja I T’ilt solidaarselt Swedbank Liisin Liising ASAS-i (reg.(reg.-kood 10434248) kasuks menetluskulude menetluskulude katteks summas summas 878,79 878,79 eurot (1/2 hagi esitamise tasutud riigilõivust). riigilõivust).

Välja mõista Fotolabor OÜOÜ-lt ja I T’ilt T’ilt solidaarselt solidaarselt Swedbank Liisig ASAS-i kasuks väljaväljamõistetud menetluskuludelt (878,79 (878,79 eurol eurolt) alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni täitmiseni viivis viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjate Kostjate menetluskulud jätta kostjate kostjate endi kanda. Tagastada hagejale Swedbank Swedbank Liising ASAS-ile TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tsiviilasjas nr. nr 21212-12936 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 878.79 eurot (riigilõiv tasutud 28.03.2012 viitenumbriga 2900072136, selgituses selgituses: „hagi, Fotolabor, I T“). T“). Tagastatav riigilõiv AS--i arveldusarvele riigilõiv 878.79 eurot tuleb kanda Swedbank Liising AS nr 221012021568 Swedbank, Swedbank, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 22-1212-12936, pooles ulatuses riigilõivu tagastamine hagis Fotolabor OÜ vastu“. vastu“. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu maakohtu kantselei kaudu 01.10.2012 01.10.2012 kell

Edasikaebe kord Pooled on teatanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest, mistõttu ei või apellatsioonkaebust käesolevas asjas esitada (TsMS § 630 lg 2) ning otsus jõustub pooltele kättetoimetamisest. kättetoimetamisest. Kohtuotsus kuulub jõustumisel viivitamatult täitmisele. täitmisele. Otsus saata pooltele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. I. Asjaolud ja hageja nõue. 29.03.2012 esitas Swedbank Liising AS Viru Maakohtusse hagiavalduse Fotolabor OÜ ja I T` vastu võlgnevuse solidsaarses nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 07.02.2007 sõlmisid Swedbank Liising AS ja Fotolabor OÜ (kostja 1) liisingulepingu nr 0152380L, mille esemeks oli digitaalfotoprinter KIS/PHOTO-ME DKS 1550, ehitusaasta 2007. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1 ja viivisemäär lepingu punktis 5.1. Liisinguvõtja poolt valitud vara ostis hageja 21.03.2007 ning andis selle 21.03.2007 liisinguvõtjale üle liisingulepingu nr 0152380L lisa nr 1 alusel. Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata perioodi 16.08.2009 – 15.09.2009 eest arve 8555224443 summas 14 580,42 Eesti krooni. Lepingust tulenev debitoorne võlgnevus hageja ees on kokku 937,09 eurot (põhiosa 745,36 eurot, dokumendivõlgnevuse trahv 191,73 eurot). Lisaks on kostjal tasumata viivisearveid kokku summas 428,65 eurot. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 alusel oli hagejal õigus leping üles öelda, kui iseseisvat majandus- või kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi

kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Hageja saatis 02.09.2009 liisinguvõtjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, märkides, et liisinguvõtjal on võlgnevus 198 kalendripäeva eest. Hageja palus kostjal tasuda võlgnevus hiljemalt 14 päeva jooksul teatise kättesaamisest. Hageja hoiatas, et liisinguvõtja poolt nimetatud tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmisel, ütleb hageja lepingu ühepoolselt üles, mille tulemusena kohustub liisinguvõtja tagastama liisingueseme. Kuna liisinguvõtja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 22.09.2009. Kui liisinguandja ütleb lepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu ülesütlemisega (üldtingimused p 7.3). Samuti kohustub liisinguvõtja viivitamatult liisingueseme valduse liisinguandjale üle andma (üldtingimused 7.5). Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks Reeborn OÜ abi. Paraku ei õnnestunud vara kätte saada OÜ-Reeborn abil. Kuna vara ei õnnestunud kätte saada, nõuab hageja käesolevaga kogu vara jääkväärtuse hüvitamist, samuti tasumata arvete ja muude kulutuste tasumist kogusummas 16 791,74 eurot. 09.06.2011 saatis hageja liisinguvõtjale kirjaliku teatise, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 30.09.2011. 07.02.2007 sõlmisid hageja ja I T (edaspidi kostja 2) käenduslepingu nr 0152380L, mille kohaselt kohustus kostja 2 tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 07.02.2007 sõlmitud liisingulepingust nr 0152380L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja 2 vastutuse piirmääraks lepiti kokku 60 498,48 eurot (käendusleping p 1). Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad (käendusleping p 4). Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. 15.09.2011 saatis hageja kostjale 2 kirjaliku teatise, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 30.09.2011. Kostja 2 on igakuiselt asunud võlgnevust kustutama. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 16 791, 791,74 eurot, millest vara jääkmaksumus on 15 426, 426,00 eurot, debitoorne võlgnevus võlgnevus on 937, 937,09 eurot ja viivismaksete võlgnevus on 428, 428,65 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja p 4; 113 lg 1; 367 lg 1; 142 lg 1; 145; 65 lg 1 ja 455 lg 1 ja 2 sätestatule ning TsMS § 367 ja 177 lg 2 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – liisinguleping, maksegraafik, lepingu üldtingimused, müügileping, liisingulepingu vastuvõtu lisa nr 1, arved, õiend nõude arvestuse kohta, viivisarved, teatis lepingu ülesütlemise kohta, memo vara tagastamata jätmise kohta, liisinguvõtjale saadetud nõue, käendusleping, kostjale 2 saadetud nõue, riigilõivu maksekorraldused ja hageja esindaja volitusi tõendav volikiri

II Kostjate Kostjate vastus hagile. Kostja 1 seaduslik esindaja – juhatuse liige I T (kostja 2) - on vastuseks hagiavalduses esitatud nõudele kirjaga teatanud 10.07.2012, et kostjad tunnistavad hageja AS Swedbank Liising ees oma kohustusi. Kostja Fotolabor OÜ on suutnud oma rahavood stabiliseerida ja pidevalt vähendab oma kohustusi. Kostjad leidsid, et Fotolabor OÜ on suuteline igakuiselt vähendama oma kohustusi 1100-1200 euro ulatuses. Samuti olid kostjad nõus leidma hagejaga kohtuvälise kokkuleppe asja lahendamiseks. 23.08.2012 saabus kohtule poolte allkirjastatud ühisavaldus, milles kostjad tunnistavad nende vastu suunatud nõudeid täies ulatuses ning on nõus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Samas avalduses hageja ja kostjad loobuvad enne esimese astme kohtuotsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Kostjad on nõus kandma hageja menetluskulud pooles ulatuses ning kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja palub tagastada TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool tasutud riigilõivust. 10.09.2012 kohtumäärusega määras kohus hagi menetlemiseks kirjalikus menetluses, selgitas hagi õigeksvõtuga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, määras pooltele täienduste taotluste esitamise tähtajaks 10 päeva ning teatas täienduste/taotluste puudumisel kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Pooled täiendusi ja taotlusi kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik kostja poolt hagi tunnistamisel teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi täielikult rahuldada. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse ning kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kostja 1 kohustused hageja ees tulenevad poolte vahel sõlmitud liisingulepingust ning kostja 2 kohustused kostja 1 ja hageja vahel sõlmitud liisingulepinguga võetud kohustuste tagamiseks sõlmitud käenduslepingust. Vastavad lepingud on hagiavaldusele lisatud, samuti on esitatud võlgnevuse arvestus ja selle aluseks olevad dokumendid. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda lepingu üles. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

VÕS § 455 lg 1 tulenevalt võib kindlustusvõtja asemele sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikutelt makse vastuvõtmisest keelduda. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle (VÕS § 455 lg 2). VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 tulenevalt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõud kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Vastavalt kostjate poolt hagi omaksvõtule kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o kokku kuulub solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele summas 16 791,74 eurot, millisest summast vara jääkmaksumus moodustab 16 363,09 eurot, debitoorne võlgnevus 937,09 eurot ja viivismaksete võlgnevus 428,65 eurot TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue alates 29.03.2012 kostjatelt solidaarselt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt – 16 363,09 eurolt – lepingus sätestatud määras 0,25% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse esitamisel on hageja Swedbank Liising AS tasunud 28.03.2012 riigilõivu summas 1757,57 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072123 ja selgituseks: „hagi, fotolabor, I T”. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsust tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hagejale tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 1757,57 : 2 = 878,79 eurot.

Käesolevas asjas on pooled kohtule esitatud ühises avalduses teatanud, et loobuvad kohtu poolt hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisest. TsMS § 174-1 lg 1 ja § 150 lg 2 p 3 alusel on hagi õigeksvõtust tulenevalt põhjendatud seega kostjatelt välja mõista hageja kantud menetluskulude katteks pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 878,79 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 174; 174-1, 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 1 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 03. oktoobril 2012. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.