Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hageja nõue ja põhjendused Hagejale kuulub ainuõigus järgmistele kaubamärkidele: kujundmärk

(registreering nr 08891, prioriteediga alates 19.03.1991, klassides 1, 2, 6, 7, 8, 9, 11, 16, 19, 20, 27; I kd lk 20) kujundmärk (rahvusvaheline registreering nr 0646757, alates 29.06.2001, klassides 1, 2, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 16, 17, 19, 20, 21, 25, 27, 31, 40; I kd lk 21-22)

kujundmärk (värvid punane, must, valge) (rahvusvaheline registreering nr 805975, alates 31.08.2006, klassides 3, 6, 7, 8, 9, 11, 17, 19; I kd lk 23-24) 1.4 sõnaline kaubamärk women's week by BAUHAUS (rahvusvaheline registreering nr 0935523, alates 10.08.2007, klassides 18, 25,35, 41; I kd lk 25-28) 1.5 sõnaline kaubamärk BAUHAUS (Ühenduse registreering nr 002676799, alates 01.05.2004, klassides 7, 8, 21; I kd tlk 29-33) 1.6 kujundmärk

(Ühenduse registreering nr 001444280, alates 01.05.2004, klassis 6; I kd tlk 34-38) 1.7 kujundmärk

(Ühenduse registreering nr 005145545, alates 01.06.2006, klassides 2, 6, 7, 8, 9, 11, 16, 19, 20, 21, 27, 35, 37, 40, 42, 44; I kd tlk 39-46). Patendiamet registreeris kostja taotlusel (M200701194) kaubamärgi

(I kd tlk 16) klassi 8, 19, 31 ja 35 toodetele ja teenustele. Kaubamärk on värvilt oranž, avaldatud Eesti Kaubamärgilehes 11/2008 (I kd tlk 17-19). TOAK jättis 31.10.2011 otsusega nr 1179-o hageja vaidlustusavalduse kostja kaubamärgi registreerimisele rahuldamata ja hageja pöördus kohtusse.

Kostja kaubamärgi registreerimine rikub kõigi hageja varasemalt registreeritud kaubamärkidest tulenevaid õigusi. Hageja palus kohtul tunnistada sõnalise kaubamärgi "BAUHAUS" üldtuntust. Kostja kaubamärgi taotluses esitatud kaubad ja teenused on identsed ja samaliigilised hageja varasemate kaubamärkide vastavate kaupade ja teenustega. Kostja kaubad ja teenused klassides 8, 19, 31, 35 on samaliigilised ja osalt identsed hageja varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade ja teenustega. Vaidlus on selles, kas kaubamärgid "BAUHAUS" ja "BAUHOF" on äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad. Sõnaline osa annab kogu kaubamärgile tarbijate poolt koheselt tajutava identiteedi. Vaadeldavates kaubamärkides visuaalselt, foneetiliselt ja semantiliselt olulist ja domineerivat tähtsust just nende kaubamärkide sõnalised domineerivad osad, vastavalt BAUHOF ja BAUHAUS. Hageja on oma eelnimetatud kaubamärke "BAUHAUS" aktiivselt kasutanud juba aastakümneid. Vaidlustatud kaubamärk "BAUHOF" on kombineeritud kaubamärk, kuid selle kujunduse kompositsioon meenutab hageja kombineeritud kaubamärkides kasutatavat nurgelist stiili. Ka valitud värvi tonaalsus meenutab hageja värviliste märkide nr 805975 ja 005145545 puhul kasutatavat. Tarbijatel puudub võimalus üldjuhul märke üheaegselt vaadelda ning nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast märgist. Meelde jääb aga eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused. Sõnade BAUHAUS ja BAUHOF kaudu jätab tarbija vaadeldavad kaubamärgid meelde. Mõlemad sõnad on suhteliselt pikad, koosnedes vastavalt kuuest ja seitsmest tähest. Nendest neli esimest tähte (BAUH) on identsed, mis muudabki kaubamärgid tervikuna visuaalselt sarnasteks. Tähiste visuaalset sarnasust rõhutab eelkõige identne arv silpe; minimaalne tähemärkide erinevus, so tähemärkide poolest erinevus üksnes ühes tähemärgis seitsmest; identne struktuur; identne kaashäälikute asetus tähistes: B- -H- - S ja B- - H – F; identne täishäälikute asetus tähistes: - AU- AU – ja – AU – O -; identne algusosa BAUH-; kaashäälikute ja täishäälikute kattuvus märkides. Ühise struktuuriga tähiste puhul ei ole ühe-kahe täheline erinevus piisav välistamaks visuaalset sarnasust tähiste vahel. Sõnaliste tähiste teineteisest eristamisel on määravaimaks sarnasus nende algusosades. Kui võrreldavad tähised on väga sarnased või identsed nendes algusosas, siis on nad suure tõenäosusega segiaetavamad, kui selline sarnasus on nende lõpuosas. Foneetilisest aspektist vaadatuna on tarbijatel raskusi eristada hilisemat kaubamärki varasematest. Identne algusosa BAUH- on foneetilisest aspektist tähiste terviklikule hääldamisele sedavõrd oluline mõju, et nimetatu muudab tähised häälduslikult äärmiselt sarnasteks. "BAUHAUS" ja "BAUHOF" on foneetiliselt äärmiselt sarnased. Semantiliselt on sõnade BAUHAUS ja BAUHOF vahel selgelt tajutav kontseptuaalne seos, kuivõrd majaga ümbritseb või külgneb õu või hoov. Kontseptuaalset sarnasust tugevdab asjaolu, et võrreldavad tähised hõlmavad identseid kaupu ja teenuseid, mis on seotud kodu- ja aiakaupadega. Maine või eristusvõime tuvastamise aluseks olevad tõendid ei pea kajastama situatsiooni Eesti territooriumil. TOAK 26.07.2007 jõustunud otsusest nr 932-o ilmneb hageja ja tema kaubamärkide maine, eristusvõime ning üldtuntus kogu Euroopas, sh Eesti Vabariigis. Nimetatu tuvastati enne taotleja poolt kaubamärgi "BAUHOF" registreerimiseks esitamist 08.08.2007. TOAK mainis ka käesolevas vaidluses, et ajakirjanduses ilmunud artiklitest võib järeldada, et kaubamärk "BAUHAUS" võis olla kaubamärgi "BAUHOF" taotluse esitamise seisuga mainekas tähis nii väljaspool Eestit kui ka Eestis samas valdkonnas tegutsevate konkurentide seas. Nimetatut

kinnitavad 27.04.2004 Äripäeva artikkel "Ehituskaupade turul läheb trügimiseks"; 27.04.2004 Äripäeva artikkel "Bauhausi konkurendid prognoosivad hinnasõda"; 03.05.2004 Äripäev; 29.10.2004 Äripäeva artikkel "Lasnamäele uued odavpoed"; 15.06.2005; Äripäeva artikkel "Laagrisse Ida-Euroopa suurim aianduskeskus"; 05.03.2008 Äripäeva artikkel "Bauhaus otsustas siiski Eesti ehitusturule tulla"; 06.03.2008 Äripäeva artikkel "Eesti rehepapid läksid Bauhausi nime kallale; ajavahemikul 03.01-21.03.2004 ilmunud BAHAUS reklaamprospektid. Käesoleval juhul kasutatakse vaidlustatud kaubamärgiga tasuta ära hageja poolt tehtud investeeringuid kaubamärgi "BAUHAUS" turustamisse ja sellele goodwell ́i loomisesse. Samuti tekitab kaubamärk "BAUHOF" kahju kaubamärgi "BAUHAUS" eristusvõimele ja vähendab selle erilisust. Nimetatu tuleneb ka kostja poolt esitatud reklaamiagentuuri OÜ Identity koostööpakkumine, mis käsitlevad just faktilist tähise „BAUHOF“ sarnasust varasemate üldtuntud kaubamärkidega „BAUHAUS“. Registreerimistaotluse esitas kostja pahauskselt. Juba 27.04.2004 Eesti Päevalehe artiklist nähtus, et Saksamaal 40 miljardi kroonise aastakäibega tegutsev „BAUHAUS“ soovib eeldatavasti tulla oma kauplustega Eestisse ning Äripäeva sõnul toob konkurentide hinnangul uue tulija saabumine turule kaasa hinnasõja. Artiklis kommenteeris BAUHAUS ́i võimalikku Eestisse tulekut OÜ Ehitus Service (praeguse nimega Bauhof Group AS) juht Maldar Mäesalu, kes muuhulgas leidis, et BAUHAUS ́i tulekuga võib nii mõnelgi tekkida tõsiseid raskusi. Samas artiklis avaldas kostja nõukogu liige Indrek Parts arvamuse, et BAUHAUS ́i näol on tegu suure do-it-self ehitus- ning kodutarvete ketiga, kes on edukalt Euroopas laienenud ja võtnud sihiks Skandinaavia turu. Indrek Prantsi sõnul: "Vaieldamatult on tegu tõsise tegijaga Euroopa mõistes". Artiklist jääb mulje, et Indrek Prantsi arvates on Eesti turul ketistunud ehitustarvete müüjate osas tuntud tegijateks K-Rauta, Ehituse ABC ning Ehitus Service ja nendele ettevõtjatele võib hageja osutuda tugevaks konkurendiks. Marek Joon on kostja asutaja ja osanik. Samuti on OÜ Kaare kostja osanik. Marek Joon on olnud Rautakesko AS aktsionär ja juhatuse liige. Kostja on olnud aastaid väga hästi kursis kaubamärkide „BAUHAUS“ majandusliku päritolu ja ajalooga, selle edukast läbimüügist Euroopas ning kaubamärgi laienemisest Eestisse. Kuna kostja tegutseb aktiivselt ehitus- ja aiatarvete müügi alal, siis oli taotlejal olemas teave ka hageja registreeritud ja registreerimata üldtuntud kaubamärkidest. Kostja kaubamärgi registreerimistaotlus esitati eesmärgiga saavutada ebaõiglast konkurentsieelist hageja ees, lõigata kasu tuntud kaubamärgist ja võimalusel seada hagejale takistusi oma tegevuse laiendamisel Eestis. Vaatamata sellele, et kostjal puudub mistahes seos Saksamaaga, on kostja eesmärgiks luua seos Saksamaa ning ehitusega seonduvate kaupade ja teenustega. Täpselt sama kontseptsiooni alusel on hageja poolt välja töötatud kaubamärgil "BAUHAUS" ning seda juba aastakümneid tagasi. Tegemist on ka kõlvatu konkurentsi ja eksitava reklaamiga. Ebaeetiliseks ja ebaausaks teoks tuleb lugeda kostja pahatahtlikkust registreerimistaotluse esitamisel, millel on ausat konkurentsi kahjustav mõju. Kostja käitumine võib tarbijatele jätta sellise mulje, nagu oleks kostja poolt taotletav kaubamärk seotud hagejaga või vähemalt kooskõlastatud. Selline eksitava mulje loomine on käsitletav kõlvatu konkurentsina ebaausa äritegevuse ja eksitava teabe avaldamise näol. Hageja kaubamärkidega sedavõrd sarnase kaubamärgi valik ning kasutusele võtmine ja ka registreerimiseks esitamine ei saanud olla juhuslik. Hageja palub tuvastada kostja kaubamärgi "BAUHOF" (taotlus nr M200701194) osas õiguskaitset välistavad asjaolud ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja kaubamärk reg nr 0935523 „women’s week by BAUHAUS“ ei ole varasem. Kostja kaubamärgi 'bauhof' taotluses esitatud kaubad ja teenused (klassides 8, 19, 31 ja 35) ei ole identsed ja samaliigilised hageja nimetatud registreeringuga nr 001444280 kaetud kaupadega. Tõendatud ei ole, et hageja sõnaline kaubamärk „BAUHAUS“ on üldtuntud. Sõna „BAU“ on laialdaselt kasutamist leidnud ja registreeritud paljude erinevate ettevõtete poolt. Patendiamet on märkinud sõna „BAU“ mittekaitstavaks osaks. Eeltoodut arvestavalt on tähis „BAU“ kaubamärgi osana tavapärane ja eristusvõimetu tähis. Sõna „BAU“ on ka osasid kaupu ja teenuseid kirjeldav tähis ja peab jääma vabaks kasutamiseks kõigile. Kaubamärke tuleb võrrelda kujul, nagu nad on esitatud reproduktsioonidel, kuid nimetatu ei tähenda, nagu ei võiks hinnata tähise erinevaid koostisosi ja analüüsida neid eraldi, üksteisele järgnevalt. Võrreldavate kaubamärkide koosseisus sõna „BAU“ näol on tegemist lihtsa ning tavalise saksakeelse sõnaga, mille tähendust tunneb ka vähese saksa keele oskusega Eesti tarbija. Sõna BAUHAUS on kunstiteaduslik üldtermin, mis tähistab Saksamaalt alguse saanud funktsionalistlikku ja on ajaga omandanud üldmõiste staatuse. Võrreldavad kaubamärgid on piisavalt erinevad ning seda ka kontekstis, kus võrreldavate kaubamärkidega tähistatud kaubad ja teenused on osalt identsed, osalt samaliigilised. Võrreldavad kaubamärgid on visuaalselt erinevad. Võrreldavate kaubamärkide koosseisus sõnalised osad „bauhof“ ja „BAUHAUS“ on kirjutatud erinevas šriftis. Sõna 'bauhof' on kujutatud erilises nurgelises kirjaviisis ning läbivalt väikeste tähtedega. Hagejale kuuluvate kombineeritud kaubamärkide kooseisus on aga sõnaline osa läbivalt suurte tähtedega ning iga täht asub eraldi nelinurga sees; sõna ees veel lisaks kolm stiliseeritud maja kujutist ning lisaks sõnalise osale „BAUHAUS“ ka mitmeid teisi sõnu nagu “PROFI DEPOT”, mis muudab võrreldavad märgid visuaalselt veelgi erinevamaks. Võrreldavate kaubamärkide kujunduses on kasutatud erinevaid värve. Taotletav kaubamärk on kujutatud oranžides toonides, samas kui hagejale kuuluvad kaubamärgid on kujutatud kas mustvalgelt või on kasutatud valgeid tähti punasel taustal. Märkide ühiseks identseks sõnaliseks elemendiks on „BAU“, kusjuures mõlemad kaubamärgid koosnevad liitsõnast. Arvestades, osa ”BAU” eristusvõimetu, on kaubamärgid ülalesitatud põhjendustel üldmuljelt piisavalt erinevad, et koos eksisteerida. Kaubamärkide algusosa sarnasus ei muuda kaubamärgid tervikuna sarnasteks. Tarbija, kes on harjunud nägema tähist „BAU“ mitmete kaubamärkide koosseisus, ei seosta tähist ühe konkreetse ettevõttega. Tähis „BAU“ ei ole võrreldavate kaubamärkide koosseisus peamine ega eristav osa. Seda arvestavalt ei saa aga ka märkide sarnasused, nimelt ühised eesliited, olla olulisemad kui nende erinevused. Kaubamärkide kõlaline tervikpilt on üksteisest selgelt eristuv. See omakorda vähendab kaubamärkide kui tervikute segiajamise ohtu veelgi.Võrreldavad kaubamärgid „BAUHAUS“ ja „bauhof“ tervikuna on kontseptuaalselt erinevad. Kaubamärgid on erinevad nii visuaalselt, foneetiliselt kui semantiliselt, mistõttu ei ole kaubamärgi registreerimine kostja nimele vastuolus kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 pga 2. Hageja kaubamärk ei ole üldtuntud. Kaubamärk, mille registreerimist soovitakse Eestis, ei saaks ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, kui maine või eristusvõime ei oleks olemas samuti Eestis. Vaidlustaja kaubamärk ei olnud kuni 2010 aprillini Eestis aktiivselt kasutusel, mistõttu ei saanud see olla ka valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärk seisuga 08.08.2007. Avalik arvamus ei pea hageja kaubamärki üldtuntuks. Otse vastupidi, üldtuntuna käsitletakse Eestis hoopis kostja kaubamärki.

TOAK-i otsuses nr 932-o viidatud osalenud pooled ei olnud samad, samuti ei olnud samad ka vastandatud kaubamärgid. Hageja on seoses kaubamärgi BASUHAUS mainekusega väljaspool Eestit, kui ka Eestis meelevaldselt tõlgendades ebatäpselt viidanud TOAK-i otsusele nr 1179-o. Kuna komisjon kasutab hinnangus tingivat kõneviisi, ei saa pidada hageja kaubamärki „BAUHAUS“ ilmselgelt ning kahtlusteta mainekaks, eristusvõime omandanuks ega üldtuntuks Eesti territooriumil. Eesti tarbijale oli 08.08.2007 seisuga hageja kaubamärk „BAUHAUS“ tundmatu kaubamärk, mille maine kujundamisel ka hageja ise polnud artiklite põhjal eriti osavõtlik, mistõttu hageja esitatud tõendid on väheveenvad. Heauskses äripraktikas ei saa pidada õiguspäraseks mingi toote või teenuse eristusvõimetu eesliite ja kirjeldava sõnaosa (bau – ehitus) monopoliseerimist ühe tootja nimele. Hageja on käesolevas asjas esitanud küll mõned tõendid oma varasemate kaubamärkide kasutamise kohta mujal maailmas, kuid on jätnud täielikult tõendamata, et taotletava kaubamärgi „bauhof“ kasutamise korral esineks oht, et asjaomaste kaupade/teenuste keskmise tarbija majanduslik käitumine Eestis muutub. Selle tõendamise kohustus lasub aga hagejal. Käesolevas asjas puudub igasugune alus eeldada, et taotletava kaubamärgi reaalne asutamine võiks mõjutada tähisega „BAUHAUS“ märgistatud kaupade ja teenuste müügitulemusi. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kaubamärk vastuolus varasema kaubamärgiga, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga (C-251/95 p 22). Segiajamise tõenäosust tuleb hinna terviklikult, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid – märkide visuaalset, kõlalist, kontseptuaalset sarnasust (C-39/97). Samuti peab arvestama, et tarbija tajub märki tervikuna ega analüüsi märgi iga elementi eraldi (C-251/95 p 22). Seega tuleb hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele. Seoses visuaalse sarnasuse hindamisega ei ole kaubamärke tarbijal võimalik segi ajada. Kaubamärgid on kujundatud erinevates värvides, erinevas šriftis, hageja ja kostja kaubamärkideks on erinevad sõnad. Kui hageja kaubamärkide „BAUHAUS“ šrift on lihtne (tavakirjas suured tähed), siis kostja kaubamärgi „bauhof“ šrift on eriline – nurgeline, kirjutatud väiketähtedega. Hageja kaubamärkide puhul on tegemist suurte tähtedega kirjaga, kusjuures valdava enamuse kaubamärkide puhul asub iga täht ristküliku sees. Hageja kahe kaubamärgi puhul on kasutatud täiendavaid sõnu „PROFI DEPOT“ ja „women ́s week“ ning ühe puhul kolme stiliseeritud maja kujutist. Kaubamärkide värvilahendused on erinevad. Hageja kaubamärgid on kas must-valged või punasevalge või punase- valge- musta kombinatsioon; kostja kaubamärk on oranž. Nimetatu muudab kaubamärgid selgelt eristuvateks. Mõlema kaubamärgi identne algusosa „bau“ ei ole domineerivaks eristusvõimeliseks osaks, mis visuaalselt köidaks tarbija tähelepanu määral, et ei võimalda tal kaubamärkide vahel vahet teha. Foneetiliselt on kaubamärgid erinevad liitsõnade koosseisus olevate sõnade „haus“ ja „hof“ tõttu. Need sõnad häälduvad erinevalt, kuna koosnevad erinevatest tähtedest ja häälikutest. Kuigi sõnade esiosa „bau“ hääldub identselt, ei muuda see kaubamärke segiaetavateks, kuna see sõnaosa ei ole kaubamärgi eristusvõimetuks elemendiks.

Mõlema poole kaubamärkide puhul on tegemist saksakeelsete liitsõnadega, mis omavad tähendust vaid saksa keele oskajatele. Isikule, kes saksa keelt ei oska, ei oma kumbki kaubamärk mingit mõistetavat tähendust. Saksa keelt mitteoskav isik ei tea ei sõna „bau“, „ haus“ ega „hof“ tähendust ning tõenäoliselt teeb järelduse, kaubamärkidel puudub tähendus. Saksa keelt oskav isik aga teab, et sõna „bau“ tähendab ehitust, ehitamist ning teeb vahet ka sõnade „haus“ ja „hof“ (maja vs õu, hoov) tähendusel, mis omakorda välistab kaubamärkide tõenäolise segiajamise koosmõjus visuaalse ja foneetilise aspektiga. Meelevaldne on tõlgendus, mille kohaselt on kaubamärkide kontseptuaalne seos tajutav, kuna maja ümbritseb või külgneb õu, hoov. Euroopa kohtupraktikas on asutud küll seisukohale, et kaubamärkide hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et visuaalselt köidab tarbija tähelepanu koheselt tähise esiosa, kuid segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu (Üldkohtu) kohtuasjad T-292/01 p 47, T296/02 p 62). Kaubamärkide ühine esiosa „bau“ ei ole piisav, et pidada kaubamärke äravahetamiseni sarnasteks. Pigem teeb tarbija, kes sõna tähendust teab, sellest järelduse teenuste ja kaupade ehituse valdkonda kuulumise kohta ning see sõnaosa eraldi ei ole kaubamärkide eristusvõimeline element (C-191/01 P p-d 30, 31). Vastavalt KaMS § 5 lg-le 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-110-02, p 7). Kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohaga (otsus C-342/97 p 26) on keskmine tarbija eeldatavalt piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas ning arvestades ka seda, et tarbija võib poolte kaubamärke näha mitte kõrvuti ja mitte samal ajahetkel, ei pea kohus tõenäoliseks kaubamärkide segiajamise võimalust tarbija poolt, kuna Eesti tarbijale on teada, et vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud toodete ja teenuste pakkujaid on Eestis mitmeid. Seda teadmist arvestades on tarbija toodet/teenust ostes tähelepanelik tegemaks kindlaks, millise tootja toodet/teenust ta ostab. Arvestades ülalmärgitud erinevusi, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Kostja kaubamärgi registreerimine ei ole vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 3. Selles sättes ettenähtud vastuolu tõendamiseks on hageja esitanud ajakirjanduses ilmunud artiklid. Kuna intellektuaalse omandi puhul kehtib territoriaalsuse põhimõte, on ka kaubamärgi õiguskaitse seotud kaubamärgi kasutamisega Eesti territooriumiga, mistõttu peab varasema kaubamärgi maine või eristusvõime olema seotud Eestiga. Hageja poolt esitatud tõendid – artiklid – seonduvad kaubamärgi mainega väljaspool Eestit. Kostja poolt kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise pahausksust ei ole hageja tõendanud. Puudub alus nõustuda hagejaga selles, et kostja eesmärk oli kaubamärgi registreerimistaotlust esitades tekitada hagejale kahju. Selleks ei anna alust ka asjaolu, et kostjal puudub seos Saksamaaga, kuid sellele vaatamata valis ta oma kaubamärgiks saksakeelse sõna. Kostja selgitas oma valikut sooviga minna ka välisturgudele ning kasutada selleks kõikides riikides, kuhu ta oma tegevust laiendada kavatseb, sama kaubamärki. Seega ei ole kostja kaubamärgi registreerimine vastuolus KaMS § 9 lg 1 p-ga 10 ega § 10 lg 1 p-ga 7. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et poolte kaubamärkide eristusvõime on piisav nende segiajamise vältimiseks tarbija poolt, puudus alus lugeda, et kostja esitas kaubamärgi registreerimistaotluse pahauskselt. Pahausksus eeldab kohustuste rikkumist – õiguste kuritarvitamist ehk õiguste teostamist seadusevastasel viisil (TsÜS § 138 lg 2).

Ülalmärgitu alusel kostja kaubamärgi registreerimiseks esitamise näol ei ole tegemist ka kõlvatu konkurentsiga ega eksitava reklaamiga. Arvestades ülalmärgitud põhjendusi kaubamärkide võrdlemise kohta, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, puudus vajadus lahendada hageja kaubamärgi BAUHAUS üldtuntuse küsimus, kuna KaMS § 7 lg-st 1 tulenevalt on see seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Maakohus eksis nii kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise materiaalõiguse kohaldamata jätmisel kui ka üldtuntust kinnitavate tõendite hindamisel. Hageja kaubamärgi ”BAUHAUS” kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut, registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides ning hinnangulist väärtust tõendavad maakohtule esitatud tõendid: TOAK otsus nr. 932-o ja Äripäev Online artiklid, mida kohus ei ole analüüsinud. TOAK on oma käesoelvas menetluses tehtud otsuses märkinud, et vaidlustusavalduse nr 1179 menetluse jooksul esitatud ajakirjanduses ilmunud artiklitest võib järeldada, et kaubamärk "BAUHAUS" võis olla kaubamärgi "BAUHOF" taotluse esitamise seisuga mainekas tähis nii väljaspool Eestit, kui ka Eestis samas valdkonnas tegutsevate konkurentide seas (so KaMS § 7 lg 3 p 1). Maakohus on jätnud ka põhjendamata miks ta mainitud asjaolu ei arvestanud. Hageja kaubamärkide kasutamine või mittekasutamine Eestis ei muuda Euroopa Ühenduse kui territoriaalse üksuse piire ning kaubamärgi territoriaalse kehtivuse põhimõtet. Maakohus on oma otsuses, KaMS § 10 lg 1 p 3 kontekstis, küll kinnitanud intellektuaalse omandi puhul territoriaalsuse põhimõtte kehtivust, kuid seejärel on ekslikult deklareerinud, et kaubamärgi õiguskaitse on seotud kaubamärgi kasutamisega Eesti territooriumil, mistõttu peab varasema kaubamärgi maine või eristusvõime olema seotud Eestiga. Samas kaubamärgiseaduses ei ole sätestatud kaubamärgi maine, tuntuse ja eristusvõime tuvastamise eelduse kohustusliku tingimusena kaubamärgi Eestis kasutamise nõuet. Kaubamärgi tuntuse ühe kriteeriumina on KaMS § 7 lg 3 p-s 1 sätestatud Eesti tarbija, kaupade/teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute või kaupade/teenustega tegeleva ärisektori teadlikkus kaubamärgist. Kuid kaubamärgi üldtuntuse, maine ja eristusvõime esinemiseks ja tuvastamiseks ei pea kaubamärk Eestis kasutatud olema. Seega ei ole nimetatud asjaolu takistuseks kaubamärgi üldtuntuks lugemisel. Kui kaubamärk koosneb nii sõnalisest kui ka kujunduslikust elemendist, on kaubamärgi sõnaline osa eristusvõimelisem kui selle kujunduslik osa. Sõnaline osa on see, mis annab kõige tõenäolisemalt kogu kaubamärgile nime. Maakohus on otsuse põhjendavas osas küll loetlenud kõik hageja registreeritud kaubamärgid (sh sõnalise märgi registreeringu), kuid kaubamärkide võrdlemisel on kohus sõnalise kaubamärgi kõrvale jätnud ning võrrelnud üksnes kombineeritud kaubamärke. Kaubamärkide eristamisel on kaubamärgi lõpuosa vähem tähtis kui algusosa, sest sõnaliste tähiste teineteisest eristamisel on määravaimaks sarnasus nende algusosades. Võrreldavad tähised on väga sarnased või identsed nendes algusosas. Maakohus eksis selles osas nii väljakujunenud märkide võrdlemise praktika (oluline tähtsus algusosadel), kui ka kirjasüsteemi (vasakult-paremale) vastu. Samuti jättis maakohus täielikult tähelepanuta tähe H, so märkidel on identsed neli esimest tähte (BAUH) mitte üksnes BAU.

Nimetatud identsus aga muudabki kaubamärgid tervikuna visuaalselt sarnasteks. Maakohtu poolt läbi viidud kaubamärkide visuaalne analüüs on ekslik ning puudulik. Maakohus ei ole võimalikul taotluse pahauskset esitamist analüüsinud ega põhjendanud miks pahausksus on analüüsimata jäetud. Maakohus jõudnud ekslikule järeldusele ka kõlvatu konkurentsi ja eksitava reklaami puudumise osas. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi seoses menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamisega maakohtu poolt (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohus tuvastas õigesti, et lähtudes kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse hindamisest on võrreldavate kaubamärkide näol tegemist piisavalt erinevate kaubmärkidega ja tarbija neid segi ei aja. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu põhjendusi ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Maakohus leidis materiaalõiguse kohaldamisel vääralt, et vaidlus ei ole kaubamärgi õiguskaitsealane hagi ja KaMS § 7 ei ole kohaldatav. Tegemist on kaubamärgi õiguskaitsealase hagi menetlemisega, kuna käesolevas vaidluses tuvastatakse kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude võimalik esinemine. Nimetatud puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Õige on apellandi väide, et üldtuntud kaubamärgil on suurem eristusvõime ja kõrgem maine. Seetõttu oli kaubamärkide võrdlemisel oluline ka see, kas hageja sõnaline kaubamärk on üldtuntud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on segiajamise tõenäosus seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime. Kaubamärkidel, millel on tugev eristusvõime tulenevalt kas nende põhiomadustest või nende tuntusest turul, on palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mille eristusvõime on nõrk. Kaubamärgi eristusvõime hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaubamärgile omaseid tunnuseid, sealhulgas ka seda, kas temas esinevad kaupu või teenuseid, millele ta on registreeritud, kirjeldavad elemendid; kaubamärgi turuosa; selle kaubamärgi kasutamise intensiivsust, geograafilist ulatust ja kestust; selle edendamiseks ettevõtja poolt kasutatud ressursside ulatust; seda, millised ulatuses asjaomases sihtrühmas tuntakse selle kaubamärgi alusel kõnealused kaubad või teenused ära teatavate ettevõtjate kaupa või teenustena, ning kaubandus- ja tööstuskoja või teiste erialaliitude poolt avaldatud seisukohti. Varasema kaubamärgi eristusvõime ja eelkõige selle maine on niisiis asjaolu, mida tuleb arvesse võtta hindamaks, kas tähiste või kaupade ja teenuste vaheline sarnasus on piisav, et tekiks nende segiajamise tõenäosus. Hagiavaldusest võib aru saada, et hageja tugines kõigi oma kubamärkide tuntusele ja sõnalise kaubamärgi BAUHAUS üldtuntusele. Sõnalise kaubamärgi BAUHAUS üldtuntuse, hageja kaubamärkide maine ja eristusvõime tuvastamiseks tõi hageja välja järgmised asjaolud: - Hageja on oma kaubamärke BAUHAUS aktiivselt kasutanud juba aastakümneid. - TOAK 26.07.2007 otsuses nr 932-o tuvastati hageja ja tema kaubamärkide maine, eristusvõime ja ültduntus.

-

Ajavahemikul 27.04.2004-06.03.2008 on ajaleht Äripäev avaldanud aritkleid, milles on esitatud väiteid hageja Eesti turule tuleku, aastakäibe, suuruse, maine, kaupluste arvu kohta. Kaubamärke kasutatakse laialdaselt ehitustoodete ja –seadmete ning kodu-, aia- ja majapidamiskaupade kaubdanustegevuses, mis nähtub reklaamprospektidelt.

Kostja vaidles vastu hageja sõnalise kaubamärgi üldtuntusele järgmistel asjaoludel: - Hageja kaubamärk ei olnud kuni 2010 aprillini Eestis aktiivselt kasutusel, mistõttu ei saanud see olla ka valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärk seisuga 08.08.2007. - 2007-2008 tehtud uuringuaruannetest tuleneb, et avalik arvamus ei pidanud hageja kaubamärki üldtuntuks. - TOAK otsus nr 932-o, milles on käsitletud hageja kaubamärgi mainet, eristusvõimet ja üldtuntust, ei oma tähendust käesolevas tsiviilasjas, kuna menetlusosalised ja võrreldavad kaubamärgid olid erinevad. - Hageja esitatud ajaleheartiklid ei tõenda kaubamärkide tuntust, mainet ja eristusvõimet. Hageja enda esindajad ei ole pidanud vajalikuks hageja turule tulekut kommenteerida, artiklid kajastavad ajakirjanike seisukohti ja odavpoodide võimalikku tulekut Eesti turule, millest ehk kõige nimekam on hageja. 2008 aasta artiklid on hilisemad kui hageja kaubamärgitaotluse esitamine ja ei tõenda varasemat hageja kaubamärgi üldtuntust Eestis. - Kuus hageja esitatud reklaamprospekti käsitlevad hageja kaubamärgi kasutamist Soomes, kuid hageja peab tõendama üldtuntust Eestis. Kõigepealt tuleb vastata küsimusele, kus peavad hageja ühenduse sõnaline kaubamärk BAUHAUS ja hageja Eesti siseriiklik kaubamärk, ühenduse ja Eestis Madridi protokolli alusel registreeritud kaubamärgid tuntud olema. Ühenduse kaubamärgi lugemiseks tuntuks võib see registreerimistaotluse esitamise ajal 08.08.2007 kehtinud Nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (edaspidi määrus) art 1 p 2 ja art 9 lg 1 p c kohaselt olema tuntud Euroopa Liidus. Nimelt sätestab määruse art 1 lg 2, et ühenduse kaubamärk on ühtne ja selle mõju on ühetaoline kogu ühenduses. Ühenduse kaubamärgi õiguslikku toimet reguleerib nimetatud määruse art 9, mille lg 1 p c kohaselt annab ühenduse kaubamärk omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Seega tulnuks hagejal tõendada, et tema ühenduse sõnalisel kaubamärgil on Euroopa Liidus kõrge maine (tuntus) või et tema ühenduse sõnaline kaubamärk on Eesti KMS § 7 lg 2 mõttes üldtuntud vähemalt ühes selles sättes nimetatud sektoris. Eestis registreeritud kaubamärgid peavad tulenevalt territoriaalsuse põhimõttest olema 08.08.2007 seisuga tuntud Eestis. Asjaoludest sõltuvalt võib ühenduse kaubamärgi tuntuks lugemisel piisata tema tuntusest ühes liikmesriigis (EK otsus 6.10.2009, C.301/07 PAGO). Põhimõtteliselt võib seega selleks liikmesriigiks olla Eesti, aga ka Soome või Saksmaa. Hageja ei ole esile toonud, millistes Euroopa Liidu liikmesriikides peale Eesti on tema kaubamärgid tuntud. Seega tuleb tuvastada, kas hageja kaubamärgid on tuntud Eestis ja hageja sõnaline kaubamärk BAUHAUS üldtuntud Eestis. Üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte KaMS § 7 lg 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest (KaMS § 7 lg 4). Üldtuntuse hindamisel tuleb arvesse võtta muuhulgas kaubamärgi kasutamise kestust, ulatust, kaubamärgi reklaamimisse tehtud investeeringuid ja teisi asjaolusid. Piisab ka kaubamärgi hästi tuntusest vastavate kaupade ja teenustega seostuvas tarbimis-, vahendus- või ärisektoris. Vaidlust ei ole selles, et hageja võttis oma kaubamärgid Eestis kasutusele 2010 aastal. Põhjendatud on hageja seisukoht, et hageja sõnalise kaubamärgi üldtuntus ei pruugi sõltuda kaubamärgi kasutamisest Eestis.

Äripäeva artiklid ei ole usaldusväärsed tõendid hageja üldtuntuse kohta Eestis 08.08.2007. Meediakajastustes ei viidata esitatud väärtushinnangute ja faktiväidete - nagu “Saksa kaubandushiiglane”, “võimas rahvusvaheline tegija” “Hästi juhitud üle-euroopalik kontsern”, “Saksamaa suuruselt kolmas ehitus- ja kodukauba jaemüüja”, “tuntud kaubamärk”, “200 kauplusega Euroopa TOP viies olev ehitusmaterjalide müüja” – allikatele ja need ei ole seetõttu kontrollitavad. Hageja ei ole ka esile toonud, millest koosneb ja kui ulatuslik on Eestis vastavate kaupade või teenustega tegelev sektor ja andmeid, millest võiks järeldada hageja kaubamärkide üldtuntust selles. Artiklis nenditud väide, mille kohaselt Saksa kaubandushiilgase plaan paneb Eesti müüjad kukalt kratsima, on liialt üldsõnaline ja ei tõenda hageja sõnalise kaubamärgi üldtuntust Eestis vastavas ärisektoris. Hageja kaubamärgiregistreeringud ei tõenda kaubamärkide tuntust, kuna nimetatud tõenditest ei saa teha järeldusi kaubamärkide tegeliku kasutamise kohta. Teises vaidlusasjas nr 932-o tehtud otsus ei oma asjas tähendust tulenevalt KMS § 7 lg 5, mille kohaselt ei oma üldtuntuse tunnistamine õigusjõudu hilisemates vaidlustes. Käesoelvas vaidluses tehtud TOAK otsus nr 1179 ei saa olla dokumentaalseks tõendiks hageja kaubamärkide tuntuse või muude asjas tuvastamisele kuuluvate asjaolude kohta, kuna kohtueelse vaidlusorgani jõustumata otsust ei saa käsitleda samas jätkuvas kohtuvaidluses tõendina. Hageja ei ole hagis toonud välja asjaolusid, mida ta tahab tõendada soomekeelsete reklaamlehtedega (I kd, tl 95-110). Kostja on siiski oma seisukoha nimetatud tõendite osas esitanud ja leidnud, et reklaamlehed käsitlevad hageja kaubamärgi kasutamist Soomes. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa reklaamlehtedest teha järeldusi, et hageja oleks oma kaubamärkidega toodete tutvustamiseks läbi viinud ulatuslikke reklaamikapmaaniaid. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda eelnimetatud tõendid eraldi ega koosmõjus teiste tõenditega hageja kaubamärkide tuntust ja sõnalise kaubamärgi üldtuntust Eestis. Seega ei muuda maakohtu poolt üldtuntuse hindamata jätmine otsuse lõppjäreldust. Kostja väited kaubamärgi BAUHOF üldtuntusest jätab kohus tähelepanuta. Õigustatud ei saaks kaubamärgi seaduse mõttest tulenevalt olla väidetavalt õigusvastaselt (so hageja kaubamärgiomaniku õiguse rikkudes) kaubamärgiga turule tulemine ja seeläbi üldtuntuse omandamine. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole kostja pahausksus kaubamärgi BAUHOF registreerimistaotluse esitamisel. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole võimalikku taotluse pahauskset esitamist käsitlevaid kõiki tõendeid analüüsinud ega põhjendanud ja nimetatu on menetlusõiguse oluline rikkumine. Ringkonnakohus saab selle vea kõrvaldada. Pahausksuse osas tugines hageja Äripäeva 2004 aasta artiklile, kus kostja juht M.Mäesalu leidis, et hageja tulekuga võib nii mõnelgi tekkida tõsiseid raskusi. Samas artiklis väljendas kostja nõukogu liige I.Parts arvamust, et kostja näol on tegu suure do-it-self ehitus- ning kodutarvete ketiga, kes on edaukalt Euroopas laienenud ja võtnud sihiks Skandinaavia turu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa artiklist teha järeldust, et kostja oli seetõttu väga hästi kursis kaubamärkide BAUHAUS majandusliku päritoluga ja ajalooga, nagu väidab hageja. Küll võib teha artiklist järelduse, et kostja oli juba 2004 teadlik BAUHAUS-ist kui edukast ettevõttest ja selle laienemisest Sakndinaaviasse, seega Eesti territoriaalsesse lähedusse. Asjaolust, et kostja tegutseb aktiivselt samas ärisektoris, ei saa teha järeldust kostja teadmiste kohta hageja registreeritud ja registreerimata kaubamärkide kohta ja need hageja väited on oletuslikud. Reklaamibüroo Identify koostööpakkumisest saab teha järelduse, et kostja oli teadlik kaubamärgist BAUHAUS, kuid ei saa teha järeldust, et kostja valis teadlikult pahauskselt hageja kaubamärgiga sarnase märgi, eesmärgiga saavutada ebaõiglast konkurentsieelist hageja ees. Hageja ei ole

tõendanud, et tema kaubamärgid olid 08.08.2007 Eesti vastavale ärisektorile üldtuntud, mistõttu ei saanud kostja valik olla suunatud tuntud kaubamärgist kasu lõikamisele ja takistuste tegemisele Eestis tegutsemiseks. Nimetatu ei tulene ka asjaolust, et hageja ja kostja on konkurendid. Pahausksuse tuvastamiseks peavad olema mingid täiendavad pahausksusele viitavad asjaolud, sest konkurent võib tahta ka teise konkurendiga võistelda, ilma et ta seejuures mõtleks kaubamärgi omaniku õiguste kahjustamisele. Pigem viitab kostja poolt esitatud reklaamibüroo koostööpakkumine sellele, et tahtlikku rikkumist ei olnud, kuna kostja lasi teha oma uue brändi osas kolmandal isikul uuringu. Mis puudutab kõlvatut konkurentsi ja eksitavat reklaami, siis on hageja piirdunud selles osas faktiväidete väljatoomisel taas pahausksusele viitamisega. Nimelt leiab hageja, et kuna kostja esitas oma kaubamärgi registreerimise taotluse pahatahtlikult, siis on sellel konkurentsi kahjustav mõju. Kostja käitumine võõib tarbijatele jätta mulje nagu oleks kostja kaubamärk seotud hagejaga või vähemalt kooskõlastatud. Kostja tegevus ei vasta ausatele tööstus- või kaubandustavadele, kuivõrd kahjustab hageja kaubamärki “BAUHAUS” seeläbi, et nõrgendab selle eristatavust ja mainet, selle tulemusena aga omakorda hageja mainet ja tema majandustegevust. Konkruentsiõiguse rikkumist saaks järeldada siis, kui vastav käitumine asjaolude objektiivsel hindamisel võimaldaks väita, et kostja registreeris oma kaubamärgi pahauskselt sooviga kahjustada hageja kaubamärgist tulenevaid õigusi. Nimetatu tõendamist ei leidnud. Eksitava reklaami osas ei ole hageja toonud välja asjaolusid, mis võimaldaksid eksitava reklaami kasutamist hinnata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.