Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-12-4639 3) "BAUHAUS PROFI DEPOT" klassides 3, 6, 7, 8, 9, 11, 17, 19, alates 31.08.2006, rahvusvaheline registreering nr 805975; 4) "women's week by BAUHAUS" klassides 18, 25, 35, 41 alates 10.08.2007, rahvusvaheline registreering nr 0935523; 5) "BAUHAUS" klassides 7, 8, 21 alates 01.05.2004, Ühenduse registreering nr 002676799; 6) "BAUHAUS" klassis 6 alates 01.05.2004, Ühenduse registreering nr 001444280; 7) "BAUHAUS" klassides 2, 6, 7, 8, 9, 11, 16, 19, 20, 21, 27, 35, 37, 40, 42, 44 alates 01.06.2006, Ühenduse registreering nr 005145545. Kostja nimele registreeriti kaubamärk "BAUHOF" (taotluse nr M200701194). Hageja arvates on see vastuolus kaubamärgiseaduse ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Hageja vaidlustas 31.12.2008 tööstusomandi apellatsioonikomisjonis kostja õiguse kaubamärgile. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon jättis 31.10.2011 otsusega nr 1179-o hageja vaidlustusavalduse rahuldamata. Hageja taotleb kaubamärgi "BAUHOF" õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamist seetõttu, et esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 ja p 3, p 7, § 9 lg 1 p 10, p 12 ja Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis ja TRIPS artiklis 16 sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Vastuolu KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatuga tuleneb hageja varasemalt registreeritud kaubamärkidest nr 08891, 646757, 805975, 935523, 002676799, 001444280, 005145545, mis kõik sisaldavad sõna BAUHAUS ning hageja varasemast üldtuntud sõnalisest kaubamärgist "BAUHAUS". Hageja palub kohtul tunnistada sõnalise kaubamärgi "BAUHAUS" üldtuntust juhindudes KaMS § 7 lg 1 ja lg 3. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks on täidetud tingimus, et kostja kaubamärgi taotluses esitatud kaubad ja teenused on identsed ja samaliigilised hageja varasemate kaubamärkide vastavate kaupade ja teenustega: a) kaubamärgitaotluses nr M200701194 nimetatud „käsi-tööriistad ja käsi-töövahendid; aiatööriistad (käsi-tööriistad)“ esinevad ka hageja kaubamärkide reg nr 08891, 646757, 805975, 002676799 ja 005145545 klassi 8 loetelus; b) kaubamärgitaotluses nr M200701194 nimetatud „mittemetallist ehitusmaterjalid; mittemetallist teisaldatavad ehitustarindid ja rajatised; aknad (mittemetallist); aknaklaas (ehitusmaterjal); betoon; ehituskivid; ehituspuit; katusekatted (mittemetallist); papp; kartong (ehitusmaterjal); puidupooltooted; rulood, katted, varjud (mittemetallist); seinakatted; uksed (mittemetallist); vineer“ esinevad ka hageja kaubamärkide reg nr 08891, 646757, 805975 ja 005145545 klassi 19 loetelus; c) kaubamärgitaotluses nr M200701194 nimetatud „põllumajandus-, aia- ja metsasaadused ning teraviljad, mis ei kuulu teistesse klassidesse; elusloomad; värske puu- ja köögivili; seemned, looduslikud taimed ja lilled; lillesibulad; sööt, linnased; puud; põõsad; aiataimed“ esinevad ka hageja kaubamärgi reg nr 646757 klassi 31 loetelus; d) kaubamärgitaotluses nr M200701194 nimetatud „reklaam; ärijuhtimine; kontoriteenused; jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele), sh Interneti või muu andmevõrgu vahendusel; hanketeenused teistele ettevõtetele (kaupade ja teenuste ostmine); kaubandusja reklaamnäituste korraldamine; kaupade demonstreerimine; müügikampaaniad; reklaampindade üürimine; kaubandus- või tööstusjuhtimisalane abi; arvutiandmebaasidesse info kogumine ja selle süstematiseerimine, sh Interneti või muu andmesidevõrgu vahendusel“ on seotud 'jae- ja hulgimüügiteenustega“, mis esinevad hageja kaubamärkide reg nr 005145545 ja 935523 klassi 35 loetelus. Vastavalt kohtupraktikale võivad kaubamärgiga tähistatavad teenused olla samaliigilised, kui nad täiendavad teineteist. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 31.10.2011 otsuse nr 1179-o 7.lehekülje viimases lõigus ka kinnitatakse, et kostja kaubad ja teenused klassides 8, 19, 31, 35 on samaliigilised ja osalt

2-12-4639 identsed hageja varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupade ja teenustega ning selles osas vaidlus puudub. Menetlusosalised vaidlevad peaasjalikult selle üle, kas kaubamärgid "BAUHAUS" ja "BAUHOF" on äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad. Tulenevalt kaubamärgi valdkonna kohtupraktikast tuleb tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi (Riigikohtu on 29.09.2010 otsuse nr 3-2-1-77-10 punkt 11). Üldtunnustatud on põhimõte, et kui kaubamärk sisaldab kujunduselemente ja selgestitajutavat sõnalist osa, siis annab just nimetatud sõnaline osa kogu kaubamärgile tarbijate poolt koheselt tajutava identiteedi. Nii näiteks on Euroopa Üldkohus (endine Esimese astme kohus) 14.07.2005 otsuses asjas nr T-312/03 (SELENIUM, p 37) rõhutanud, et kui kaubamärk koosneb nii sõnalisest kui ka kujunduslikust elemendist, on kaubamärgi sõnaline osa eristusvõimelisem kui selle kujunduslik osa. Sõnaline osa on see, mis annab kaubamärgile nime. Antud põhimõte on sätestatud ka OHIM vaidlustamismenetluse juhendis (p 5,1, lk 25), kus on selgitatud, et kombineeritud kaubamärkide koosseisus on just sõnaline osa see, mis tarbijale enam mõju avaldab, s.o sõnaline osa annab kaubamärgile kui tervikule identifitseeriva iseloomu. Seega omab vaadeldavates kaubamärkides visuaalselt, foneetiliselt ja semantiliselt olulist ja domineerivat tähtsust just nende kaubamärkide sõnalised domineerivad osad, s.o antud juhul on vastavalt BAUHOF ja BAUHAUS. Hageja on oma eelnimetatud kaubamärke "BAUHAUS" aktiivselt kasutanud juba aastakümneid, mille tulemusena on hageja kaupade ja teenuste tähistamisel identifitseerivaks tunnuseks just mainitud sõnalise osa – BAUHAUS – sisaldumine kaubamärkides, s.o just sõna BAUHAUS esinemise järgi kaubamärkide koosseisus eristatakse hageja kaupu ja teenuseid teiste isikute kaupadest ja teenustest. KaMS § 10 lg 1 p 2 ja p 3 sätestatud sarnasuse tuvastamisel vaadeldakse tähiseid tervikuna ning nende domineerivaid osi, selgitamaks kas ostjal võiks tekkida mulje, et tähised kuuluvad ühele omanikule või üksteisega seotud ettevõtetele. Euroopa Kohtu 29.09.1998 lahendi nr C-39/97 Canon Kabushiki Kaisha v. Metro-GoldwynMayer Inc punkt 17 kohaselt on kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel märkide sarnasus ning kaupade ja teenuste sarnasus omavahelises vastastikuses seoses selliselt, et mida sarnasemad on võrreldavate kaubamärkide kaubad ja teenused, seda erinevamad peavad olema need kaubamärgid ning vastupidi. Kaubamärkide "BAUHAUS" ja "BAUHOF" äravahetamise tõenäosust tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi "BAUHOF" assotsieerumise tõenäosust varasema kaubamärkidega "BAUHAUS" suurendab asjaolu, et antud juhul taotleb kostja kaubamärgikaitset identsete ja samaliigiliste kaupade ja teenuste tähistamiseks, milliste osas hageja kaubamärgid "BAUHAUS" juba omavad Eestis õiguskaitset. Visuaalsest aspektist vaadatuna tuleb silmas pidada, et hageja nimele on registreeritud nii sõnalised kui ka kombineeritud kaubamärgid "BAUHAUS". Vaidlustatud kaubamärk "BAUHOF" on kombineeritud kaubamärk, kuid selle kujunduse kompositsioon meenutab hageja kombineeritud kaubamärkides kasutatavat nurgelist stiili. Ka valitud värvi tonaalsus meenutab hageja värviliste märkide nr 805975 ja 005145545 puhul kasutatavat. Visuaalse aspekti hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et tarbijatel puudub võimalus üldjuhul märke üheaegselt vaadelda ning nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast märgist. Meelde jääb aga eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused. Sõnade

2-12-4639 BAUHAUS ja BAUHOF kaudu jätab tarbija vaadeldavad kaubamärgid meelde. Ka kostja on nimetatud aspekti oma vastustes tööstusomandi apellatsioonikomisjoni menetluses kinnitanud. Mõlemad sõnad on suhteliselt pikad, koosnedes vastavalt kuuest ja seitsmest tähest. Nendest neli esimest tähte (BAUH) on identsed, mis muudabki kaubamärgid tervikuna visuaalselt sarnasteks. Tähiste visuaalset sarnasust rõhutab eelkõige identne arv silpe; minimaalne tähemärkide erinevus, s.o tähemärkide poolest erinevus üksnes ühes tähemärgis seitsmest; identne struktuur; identne kaashäälikute asetus tähistes: B- -H- - S ja B- - H – F; identne täishäälikute asetus tähistes: - AU- AU – ja – AU – O -; identne algusosa BAUH-; kaashäälikute ja täishäälikute kattuvus märkides. OHIM vaidlustamismenetluse juhendi p 4.1 kohaselt ühise struktuuriga tähiste puhul ei ole ühekahe täheline erinevus piisav välistamaks visuaalset sarnasust tähiste vahel. Euroopa kohtu lahendites nr C-342/97, nr C-251/95 (SABEL), nr T-6/01 (MATRATZEN), nr T34/04 (Turkish Power), nr T-317/03 (Variant) väljendatu valguses on kaubamärk varasema kaubamärgiga sarnane, kui see meenutab varasema prioriteediga märki sedavõrd lähedaselt, et tekib tõenäosus, et tarbijaid eksitatakse kaupade ja/või teenuste päritolu osas. Samuti on kaubamärkide sarnasuse hindamisel oluline see, et enamat kaalu tuleb omistada ühistele elementidele, mis võivad põhjustada eksitamist, samas kui erinevused, mida keskmine tarbija ei märka, peaksid jääma rõhutamata. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika on, et kaks tähist on sarnased, kui asjaomase avalikkuse arvates on need vähemalt osaliselt identsed, kas ühes või rohkemas aspektis. Hageja leiab, et tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt läbi viidud kaubamärkide visuaalne analüüs on ekslik ning vastuolus nii tööstusomandi apellatsioonikomisjoni enda kui ka vastava kohtupraktikaga. Nimelt toetus komisjon visuaalsel võrdlusel kaubamärkide esiosa tõlkimisele ning sedastas, et kaubamärkidele omistavad tähendused mõjutavad ka märkide visuaalset ja foneetilist tajumist. Hageja hinnangul on tegemist eksliku ning meelvaldse seisukohaga. Puuduvad mistahes alused väitmaks, et märkide ühe elemendi tähendus omab mõju märkide kui tervikute visuaalsele sarnasusele või selle puudumisele. Märkide tähendused on semantilise, mitte visuaalse ega foneetilise võrdluse objektiks. Märkide visuaalsel võrdlemisel tuleb tuvastada, kas märgid on tervikuna visuaalselt sarnased või mitte. Visuaalset pilti kaubamärgist ei mõjuta mingilgi viisil märgi ühe elemendi võimalik tähendus. Tähtis on tuvastada kuidas tarbija vastava kaubamärgiga kokku puutudes seda tajub. WIPO käsiraamatu "Introduction to Trademark Law and Practice: Basic Concepts" punkti 6.2.2.2 kohaselt on kaubamärkide eristamisel kaubamärgi lõpuosa vähem tähtis kui algusosa, sest sõnaliste tähiste teineteisest eristamisel on määravaimaks sarnasus nende algusosades. Kui võrreldavad tähised on väga sarnased või identsed nendes algusosas, siis on nad suure tõenäosusega segiaetavamad, kui selline sarnasus on nende lõpuosas. Eelöeldut kinnitavad ka Euroopa Kohtu seisukohad, milliste kohaselt pööravad tarbijad üldjuhul rohkem tähelepanu kaubamärkide algusele, kui lõpule (T-183/02 ja T-184/02, T-112/03, T38/04). Antud põhimõte on sätestatud ka OHIM vaidlustamismenetluse juhendis (p 4.3), kus on selgitatud, et kaubamärkide sõnaosade algustel on märkimisväärne mõju üldmuljele. Eelöeldu on kinnistunud ka Eesti õiguspraktikas. Nii on näiteks Tööstusomandi apellatsioonikomisjon teinud 28.09.2009, 23.09.2009, 21.09.2009, 09.04.2008, 31.08.2005 otsused nr 988-o, 1070-o, 1165-o, 999-o, 718-o, milles on eeltoodud põhjendusel samuti leitud alus KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks. Foneetilisest aspektist vaadatuna on tarbijatel raskusi eristada hilisemat kaubamärki varasematest. Identne algusosa BAUH- on foneetilisest aspektist tähiste terviklikule hääldamisele sedavõrd oluline mõju, et nimetatu muudab tähised häälduslikult äärmiselt sarnasteks. Eriti oluline on kaas- ja täishäälikute asetus tähistes. Kuigi tähiste pikkus erineb üksnes mõne tähemärgi võrra, ei ole nimetatud erinevus piisav muutmaks tähiste hääldust sedavõrd oluliselt,

2-12-4639 et tarbija suudaks kaubamärkide vahel vahet teha. Vaadeldavad märgid "BAUHAUS" ja "BAUHOF" on foneetiliselt äärmiselt sarnased. Kuivõrd kaubamärgid sisaldavad sedavõrd olulisel määral identseid ja sarnaseid elemente, on need piisavad, et tarbija nähes vaadeldavaid kaubamärke eri aegadel või üheskoos, looks seose kaubamärkide kasutajate vahel, põhjustades sellega segadust. Semantilisest aspektist vaadelduna on hageja kaubamärkide identifitseeriv osa sõna BAUHAUS saksakeelne liitsõna, mis koosneb saksakeelsest sõnast BAU - tõlgituna eesti keelde „ehitamine, ehitus“, ning saksakeelsest sõnast HAUS – tõlgituna eesti keelde „maja“. Kostja poolt registreerimiseks esitatud ning registreerimistaotluses nr M200701194 toodud sõna BAUHOF on samuti saksakeelne liitsõna, mis koosneb saksakeelsest sõnast BAU – tõlgituna eesti keelde „ehitamine, ehitus“, ning saksakeelsest sõnast HOF – tõlgituna eesti keelde „õu, hoov“. Ülaltoodud tähendustest nähtub, et semantiliselt on sõnade BAUHAUS ja BAUHOF vahel selgelt tajutav kontseptuaalne seos, kuivõrd majaga ümbritseb või külgneb õu või hoov. Kontseptuaalset sarnasust tugevdab asjaolu, et võrreldavad tähised hõlmavad identseid kaupu ja teenuseid, mis on seotud kodu- ja aiakaupadega. Erinevused võrreldavate kaubamärkide vahel on sedavõrd minimaalsed, et ka kõige tähelepanelikum tarbija ei peaks neid erinevate ettevõtjate tähisteks, vaid eeldaks selliste kaubamärkidega tähistatud kaupade pärinemist ühest allikast. Keskmine tarbija, hoolimata sellest, kas ta on asjatundja, kellel on või ei ole eriteadmisi kaubast või teenusest, võrdleb kahte märki nende samaaegsel esitamisel väga harva, pigem toetub ta kahe märgi omaette tajumisele ja mälule ning võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, võib mõelda, et kõnealused kaubad ja teenused, mis kannavad vastavaid märke, on pärit samalt või majanduslikult seoses olevatelt ettevõtjatelt. KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamise aluseks on hageja varasemad registreeritud kaubamärgid nr 08891, 646757, 805975, 935523, 002676799, 001444280, 005145545, mis kõik sisaldavad sõna BAUHAUS ning hageja varasem üldtuntud sõnaline kaubamärk "BAUHAUS", mille üldtuntuse tuvastamist hageja taotleb juhindudes KaMS § 7 lg 1 ja lg 3. Toetudes Euroopa Kohtu lahendile nr C-292/00 on tööstusomandi apellatsioonikomisjon leidnud, et kuigi KaMS § 10 lg 1 p 3 normikoosseisu on täiendavalt sätestatud, et varasemal kaubamärgil peaks olema õiguskaitse teist liiki kaupade ja teenuste tähistamise, ei või nimetatud sätet tõlgendada viisil, mis välistaks kaubamärgi mainekuse arvessevõtmist samaliigiliste kaupade või teenuste korral. Seega on ka KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldatav antud asjas, hoolimata asjaolust, et vaadeldavate kaubamärkidega on kaetud identsed ja samaliigilised kaubad ja teenused. Kaubamärgi valdkonda reguleerivad õigusaktid ei sätesta kaubamärgi maine, eristusvõime ja/või üldtuntuse tuvastamisel tõendite sisule ega mahule kriteeriume. Samas on tähelepanuväärne, et KaMS § 10 lg 1 p 3 sõnastusest lähtuvalt ei ole primaarne, et varasem kaubamärk oleks omandanud maine ning eristusvõime Eesti territooriumil. Samuti ei piira osundatud normikoosseis maine ja eristusvõime olemasolu territoriaalselt, oluline on üksnes, et maine või eristusvõime oleks omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks. Seega ühest küljest ei saa seada tõendite mahule matemaatilisi piirmäärasid ning teisalt ei ole obligatoorne, et maine või eristusvõime tuvastamise aluseks olevad tõendid peavad kajastama situatsiooni Eesti territooriumil. KaMS sisu ja mõtte kohaselt on kaubamärk mainekas, eristusvõimeline ja ka üldtuntud isegi siis, kui seda kaubamärki ei ole Eestis kasutatud. Asjaolu, et hageja kaubamärgid "BAUHAUS" on omandanud Eestis maineka, eristusvõimelise ning üldtuntud kaubamärkide staatuse, ilmneb tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 26.07.2007 jõustunud otsusest nr 932-o, milles on üheselt tuvastamist leidnud hageja ja tema kaubamärkide maine, eristusvõime ning üldtuntus kogu Euroopas, sh Eesti Vabariigis. Nimetatud lahendiga seonduvalt on kõige olulisem asjaolu, et hageja ja tema kaubamärkide maine, eristusvõime ning

2-12-4639 üldtuntus tuvastati 26.07.2007 otsuses enne taotleja poolt kaubamärgi "BAUHOF" registreerimiseks esitamist 08.08.2007. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon on oma otsuses märkinud, et vaidlustusavalduse nr 1179 menetluse jooksul esitatud ajakirjanduses ilmunud artiklitest võib järeldada, et kaubamärk "BAUHAUS" võis olla kaubamärgi "BAUHOF" taotluse esitamise seisuga mainekas tähis nii väljaspool Eestit kui ka Eestis samas valdkonnas tegutsevate konkurentide seas. Nimetatud järelduse aluseks on järgmised tõendid: 27.04.2004 Äripäeva artikkel "Ehituskaupade turul läheb trügimiseks"; 27.04.2004 Äripäeva artikkel "Bauhausi konkurendid prognoosivad hinnasõda"; 03.05.2004 Äripäev; 29.10.2004 Äripäeva artikkel "Lasnamäele uued odavpoed"; 15.06.2005; Äripäeva artikkel "Laagrisse Ida-Euroopa suurim aianduskeskus"; 05.03.2008 Äripäeva artikkel "Bauhaus otsustas siiski Eesti ehitusturule tulla"; 06.03.2008 Äripäeva artikkel "Eesti rehepapid läksid Bauhausi nime kallale; ajavahemikul 03.01-21.03.2004 ilmunud BAHAUS reklaamprospektid. Hageja leiab, et eeltoodut silmas pidades on tõenäoline kaubamärkide "BAUHAUS" omandatud eristusvõime ja maine ärakasutamine ja võimalik kahjustamine. Kaubamärgiseaduses sätestatud võimaliku maine või eristusvõime kahjustamise tuvastamise kriteeriumiks on tõenäosuse esinemine, s o piisab, kui esineb võimalus, et maine või eristusvõime võib saada kahjustatud. Tegemist on subjektiivse kriteeriumiga, mille tuvastamiseks ei ole ega saagi olla ette nähtud faktilise kahjustamise juhtumit, s o maine või eristusvõime kahjustamine ei pea olema reaalselt juhtunud, KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks piisab tõenäosuse esinemisest. Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 6 bis kohustuvad liidu liikmesriigid ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Nimetatud säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Tööstusomandi kaitse rahvusvahelised põhimõtted ette nähtud ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS). TRIPS art 16 lg-s 1 on reguleeritud kaubamärgi omaniku ainuõiguse ulatus. TRIPS art 41 lg 1 kohaselt tuleb intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu tagada tõhus kaitse. Käesoleval juhul kasutatakse vaidlustatud kaubamärgiga tasuta ära hageja poolt tehtud investeeringuid kaubamärgi "BAUHAUS" turustamisse ja sellele goodwill“i loomisesse. Eesti tarbija, olles tuttav kaubamärgiga "BAUHAUS", märkab kergesti kaubamärgi "BAUHOF" sarnasust kaubamärgiga "BAUHAUS". Kaubamärgi "BAUHAUS" maine ja tuntus annab sellist seost või assotsiatsiooni lihtsamalt luua, seda enam, et mõlema kaubamärgi tarbijad kattuvad. Sel moel saab kostja ebaausalt kasu kaubamärki "BAUHAUS" tehtud investeeringutest hageja ja/või ettevõtete poolt, mis kuuluvad hagejaga samasse kontserni. Samuti tekitab kaubamärk "BAUHOF" kahju kaubamärgi "BAUHAUS" eristusvõimele ja vähendab selle erilisust. Eeltoodu tõestuseks on mitmed meediakajastused ning ka kostja poolt vaidlustusavalduse nr 1179 menetluse jooksul tööstusomandi apellatsioonikomisjonile esitatud reklaamiagentuuri OÜ I koostööpakkumine, mis käsitlevad just faktilist tähise „BAUHOF“ sarnasust varasemate üldtuntud kaubamärkidega „BAUHAUS“. Registreerimistaotluse nr M200701194 esitas kostja pahauskselt (KaMS § 9 lg 1 p 10, § 10 lg 1 p 7). Nagu kinnitab ka tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 26.07.2007 otsus nr 932-o, nähtus juba 27.04.2004 Eesti Päevalehe artiklist, et Saksamaal 40 miljardi kroonise aastakäibega tegutsev

2-12-4639 „BAUHAUS“ soovib eeldatavasti tulla oma kauplustega Eestisse ning Äripäeva sõnul toob konkurentide hinnangul uue tulija saabumine turule kaasa hinnasõja. Artiklis kommenteeris BAUHAUSi võimalikku Eestisse tulekut OÜ ES(praeguse nimega BGAS) juht MM, kes muuhulgas leidis, et BAUHAUS tulekuga võib nii mõnelgi tekkida tõsiseid raskusi. Samas artiklis avaldas kostja nõukogu liige Indrek Parts arvamuse, et BAUHAUS näol on tegu suure do-it-self ehitus- ning kodutarvete ketiga, kes on edukalt Euroopas laienenud ja võtnud sihiks Skandinaavia turu. IP sõnul: "Vaieldamatult on tegu tõsise tegijaga Euroopa mõistes". Artiklist jääb mulje, et IP arvates on Eesti turul ketistunud ehitustarvete müüjate osas tuntud tegijateks K-R, EABC ning ES ja nendele ettevõtjatele võib hageja osutuda tugevaks konkurendiks. MJ on kostja asutaja ja osanik. Samuti on OÜ K kostja osanik. MJ on olnud R AS aktsionär ja juhatuse liige. Eeltoodust nähtub, et kostja on olnud aastaid väga hästi kursis kaubamärkide „BAUHAUS“ majandusliku päritolu ja ajalooga, selle edukast läbimüügist Euroopas ning kaubamärgi laienemisest Eestisse. Kuna kostja tegutseb aktiivselt ehitus- ja aiatarvete müügi alal, siis oli taotlejal olemas teave ka hageja registreeritud ja registreerimata üldtuntud kaubamärkidest. Lisaks kinnitab kõige ilmekamalt kostja teadlikkust hageja kaubamärkidest kostja poolt tööstusomandi apellatsioonikomisjonile esitatud reklaamibüroo OÜ I hinnapakkumine, koostööpakkumine ja tööfailid, milles on eraldi välja toodud hageja kaubamärk ning võimalik konflikt tähise "BAUHOF" ja kaubamärgi "BAUHAUS" vahel. Seega valis kostja teadlikult hageja kaubamärgiga sarnase kaubamärgi ning esitas selle registreerimiseks. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon on 31.10.2011 otsuses nr 1179-o välja toonud, et kostja teadlikkus hageja kaubamärkidest enne kaubamärgi "BAUHOF" taotluse esitamist on tõendatud. Kaubamärgi registreerimistaotlus nr M200701194 esitati eesmärgiga saavutada ebaõiglast konkurentsieelist hageja ees, lõigata kasu tuntud kaubamärgist ja võimalusel seada hagejale takistusi oma tegevuse laiendamisel Eestis. Kõik eespoolnimetatud füüsilised ja juriidilised isikud ning artiklites esinenud isikud tegutsevad oma majandus- või kutsetegevuses ja nad on omavahel seotud isikud. Oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud on tavatarbijast teadlikumad. Esitatud artiklid ja äriregistri teabesüsteemi andmed kinnitavad, et vaidlustatud kaubamärk on taotletud isikute poolt, kellel huvid olid konfliktis hageja äritegevusega. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjon tuvastas kostja eesmärgid kaubamärgi "välja töötamisel", s.o vaatamata sellele, et kostjal puudub mistahes seos Saksamaaga, on kostja eesmärgiks luua seos Saksamaa ning ehitusega seonduvate kaupade ja teenustega. Täpselt sama kontseptsiooni alusel on hageja poolt välja töötatud kaubamärgil "BAUHAUS" ning seda juba aastakümneid tagasi. Arvestades Eesti turu väiksust ning pärast hageja plaanide aktiviseerumist Eesti turule sisenemiseks, oli kohalikel ehitus- ja aiakaupade müüjatel hirm sedavõrd olulise konkurendi ees kui seda on hageja, kuivõrd kõigile on teada hageja kontseptsioon, lai kaubavalik ning tarbijasõbralik hinnapoliitika. Nimetatud aspektid aga sundisidki astuma samme turule siseneva ülitugeva konkurendi vastu, s o välja töötama ja kasutusele võtma sarnast kaubamärki, et võimalikult varajases staadiumis lõigata kasu hageja poolt kaubamärki "BAUHAUS" tehtud investeeringute arvelt. Hageja arvates on tegemist ka kõlvatu konkurentsi ja eksitava reklaamiga, mis välistavad tähise õiguskaitse tulenevalt KaMS § 9 lg 1 p 12, § 10 lg 1 p 6, Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 10 bis , TRIPS art 41 lg 1. Üldiselt on kõlvatuks konkurentsiks igasugune teise kaubaturul osaleja vastu suunatud ebaeetiline või ebaaus tegu eesmärgiga saada teatud konkurentsieelist. Kõlvatuks konkurentsiks on KonkS § 50 lg 1 p 1 järgi muuhulgas eksitava teabe avaldamine. Eksitav teave on KonkS § 51 lg 1 järgi ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. Antud kontekstis tuleb ebaeetiliseks ja ebaausaks teoks lugeda kostja pahatahtlikkust registreerimistaotluse M200701194 esitamisel, millel on ausat konkurentsi kahjustav mõju.

2-12-4639 Kostja käitumine võib tarbijatele jätta sellise mulje, nagu oleks kostja poolt taotletav kaubamärk seotud hagejaga või vähemalt kooskõlastatud. Selline eksitava mulje loomine on käsitletav kõlvatu konkurentsina ebaausa äritegevuse ja eksitava teabe avaldamise näol. Hageja leiab, et kostja tegevus ei vasta ausatele tööstus- või kaubandustavadele, kuivõrd see kahjustab hageja kaubamärki "BAUHAUS" muuhulgas seeläbi, et nõrgendatakse selle eristatavust ja mainet. Lisaks kahjustatakse selle tulemusena hageja mainet ja tema majandustegevust. Eelnevalt argumenteeritud õiguskaitset takistavatest asjaoludest ning sedavõrd laiast kaubamärkide valikuvõimalustest hoolimata valis kostja hageja kaubamärkidega kollisioonis oleva tähise "BAUHOF", olles teadlik osundatud konfliktist. Hageja kaubamärkidega sedavõrd sarnase kaubamärgi valik ning kasutusele võtmine ja ka registreerimiseks esitamine ei saanud olla juhuslik. Kostja poolt identsete ja samaliigiliste kaupade ja teenuste tähistamiseks registreerimiseks esitatud kaubamärk "BAUHOF" on eksitavalt sarnane ja assotsieeruv hageja varasemate üldtuntud kaubamärkidega "BAUHAUS"; on tõenäoline, et kostja kaubamärgile "BAUHOF" kaitse võimaldamisel, kahjustatakse hageja kaubamärkide "BAUHAUS" mainet, eristusvõimet ning tuntust; kostja esitas taotluse nr M200701194 registreerimiseks pahauskselt; kostja tegevuses on kõlvatu konkurentsi tunnused. Juhindudes KaMS § 7 lg 1 ja 3, § 9 lg 1 p 10, § 9 lg 1 p 12, 10 lg 1 p 2 ja p 3 ning § 10 lg 1 p 7 ja Pariisi konventsiooni art 6 bis, TRIPS art 16 D B.V. palub hageja tuvastada kostja kaubamärgi "BAUHOF" (taotlus nr M200701194) osas õiguskaitset välistavad asjaolud ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja kaubamärk reg nr 0935523 „women’s week by BAUHAUS“ ei ole varasem, kuna see on õiguskaitse saanud alates 10.08.2007, samas, kui kostja kaubamärgitaotlus esitati registreerimiseks 08.08.2007. Seetõttu palub kostja, et hageja kaubamärk reg nr 0935523 jäetaks tähelepanuta. Hageja kaubamärk reg nr 001444280 BAUHAUS+kuju on registreeritud klassis 6: dušši ja WC vaheseinad metallist või metallist koos plastikuga; töötlemata ja osaliselt töödeldud lihtmetallid ja nende sulamid; valtsitud ja valatud hoonete metallisad; ketid (va sõidukite sõiduketid); kaabel ja traadid (mitte elektrilisteks eesmärkideks); rauakaubad, metallist torud, seifid ja rahakastid; teraskuulid; hobuserauad; naelad ja kruvid; profiilribad, metallist lehed ja dekoratiivsed ribad. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja kaubamärgi 'bauhof' taotluses esitatud kaubad ja teenused (klassides 8, 19, 31 ja 35) on identsed ja samaliigilised hageja nimetatud registreeringuga nr 001444280 kaetud kaupadega. Seetõttu palub kostja, et hageja kaubamärk reg nr 001444280 jäetaks tähelepanuta. Tähelepanuta jätta tuleks hageja viide tema varasemale üldtuntud sõnalisele kaubamärgile „BAUHAUS“, kuna nimetatud väide ei ole tuvastamist leidnud. Hageja poolt esitatud kaupade ja teenuste võrdlus ei ole täpne, kuna kõik kostja kaubamärgitaotluse loetelus nimetatud kaubad ja teenused ei kattu hageja kaubamärkides toodud loeteludega. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamisel on oluline arvestada asjaoluga, kas kaubamärkides esinev sarnane võrreldav element on kasutuses ja registreeritud ainult ühe ettevõtja poolt või on nimetatud tähis leidnud kasutamist mitmete erinevate ettevõtjate kaubamärkide osana. Juhul, kui

2-12-4639 nimetatud tähis on kaubamärgi osana registreeritud ja kasutatud mitmete erinevate ettevõtjate poolt, on tarbija harjunud tähise kasutamisega ega seosta seda ainult ühe ettevõtjaga. Seetõttu on kostja hinnangul välistatud, et ostjatel võiks tekkida mulje, et võrreldavad tähised kuuluvad ühele omanikule või üksteisega seotud ettevõtetele. Kostja hinnangul ei ole hageja viide otsusele asjas nr T-312/03 asjakohane, kuna nimetatud vaidlus käsitles varasema kaubamärgi Selenium Spezial A-C-E + kuju ning Ühenduse sõnamärgi SELENIUM-ACE vahelist vaidlust, mille tehisolud ei ole sarnased käesoleva vaidlusega ennekõike seetõttu, et erinevalt käesolevast vaidlusest sisaldasid seal mõlemad kaubamärgid identseid sõnalisi elemente SELENIUM ACE ning ainukeseks erinevuseks oli kirjeldava sõna spezial ning tavapärase kujunduse olemasolu varasemas kaubamärgis. Käesoleval juhul ei ole kasutanud ja registreerinud kaubamärgi osana sõna „BAU“ mitte ainult hageja, vaid see on laialdaselt kasutamist leidnud ja registreeritud paljude erinevate ettevõtete poolt. Ainuüksi Euroopa Ühenduse kaubamärke, mis algavad sõnaga „BAU“, on üle kuuesaja. Klassis 35 (kaubandus) on seejuures registreeritud muuhulgas kaubamärgid nagu BAUMARKT, BAUTEC, BAUDEMAN, BAU-IT. Sõnaga BAU algavad näiteks kaubamärgid nr 007026586 „BAU ESTIOLOS“; nr 005933213 Bau-IT; nr 002508265 „bautec“; nr 005741111 „Baudeman“; 007107031 „BAUNAT“; nr 005641733 „BAU MIX pentru profesionisti“; nr 001740133 „BAU HOW“; nr 000907556 „BAUFIX“; nr 005844601 „baumarkt direkt“; nr 005738273 „BAULOC“; nr 006286488 „bausep“; nr 006757439 „bautraum“; nr 006849831 „BAUMANN“ jne. Eesti kaubamärgibaasi väljatrükist nähtub, et Patendiamet on märkinud sõna „BAU“ mittekaitstavaks osaks. Eeltoodut arvestavalt on tähis „BAU“ kaubamärgi osana tavapärane ja eristusvõimetu tähis. Sõna „BAU“ on ka osasid kaupu ja teenuseid kirjeldav tähis ja peab jääma vabaks kasutamiseks kõigile. Sõna „BAU“ tähendab saksa keelest eesti keelde tõlgituna „ehitamine“, „ehitus“. Ka eestikeelset sõna “ehitus” on kasutatud väga mitmete erinevate kaubamärkide ja ärinimede koosseisus üheaegselt. Eeltoodu näitab, et kõrvuti saavad eksisteerida mitmed seda sõna sisaldavad tähised ning selle ühe ja sama sõna esinemine erinevate tähiste koosseisus ei tähenda automaatselt, nagu oleksid kõik need tähised omavahel äravahetamiseni sarnased. Tarbija on harjunud tähise “ehitus” kasutamisega erinevate tähiste koosseisus ega seosta seda ainult ühe ettevõtjaga. Seda, et sõna “ehitus” on registreeritud mitmete kaubamärkide koosseisus, kinnitavad väljatrükid Patendiameti andmebaasist. Sõna „ehitus“ kasutatakse ka väga mitmete ärinimede koosseisus. Kostja arvates tuleb võrrelda kaubamärke kujul, nagu nad on esitatud reproduktsioonidel (või üldtuntud kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse omandas), kuid nimetatu ei tähenda, nagu ei võiks hinnata tähise erinevaid koostisosi ja analüüsida neid eraldi, üksteisele järgnevalt. Kaubamärgipraktikas on põhjendatud ja reegliks kujunenud, et lisaks kaubamärgi kui terviku üldmulje kontrollimisele analüüsitakse ka kaubamärgi koosseisus olevate, eriti vastavate kaupade/teenuste osas tähendust omavate koostisosade eristusvõimet, võimalikku kirjeldavust ja tavapärasust eraldi. Arvestades, et antud juhul on võrreldavad kaubamärgid „bauhof“ ja „BAUHAUS“ saksakeelsed liitsõnad, on põhjendatud hinnangu andmine kaubamärgi koosseisus olevatele sõnadele, sealhulgas sõnale BAU otsustamaks, kas tegemist on kaubamärgi koosseisus eritusvõimeliste ja domineerivate osadega või mitte. Kostja möönab, et valdav osa tarbijaskonnast ei pruugi vallata saksa keelt kõrgemal tasemel, kuid mõistab siiski lihtsamate sõnade tähendust. Võrreldavate kaubamärkide koosseisus sõna „BAU“ näol on tegemist lihtsa ning tavalise saksakeelse sõnaga, mille tähendust tunneb seetõttu kõigi eelduste kohaselt ka vähese saksa keele oskusega Eesti tarbija. Samas, isegi, kui Eesti tarbija ei saa aru sõna ‘BAU’ tähendusest, ei ole õiglane olukord, kus selle sõna kasutamiseks ainuõiguse andmine ühele ettevõtjale saaks oma tegevuse laiendamisel ja kaubamärgi registreerimisel takistuseks mõnele teisele ettevõtjale. Eeltoodut on kinnitanud ka Euroopa Kohus oma lahendis C- 104/01, samuti lahendis C-55/01, mille kohaselt KaMS § 9 lg 1 punktile

2-12-4639 vastava Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 40/94 Ühenduse kaubamärgiõiguse kohta artikli 7 lõike 1 punkt c täidab üldise huvi eesmärki, mille kohaselt peavad sellised tähised või märgid, mis kaubanduses tähistavad kauba või teenuse, mille jaoks registreerimist on taotletud, omadusi, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. See säte hoiab ära selliste tähiste reserveerimise ainult ühele ettevõttele seeläbi, et see registreeritakse kaubamärgina. Sõna BAUHAUS on kunstiteaduslik üldtermin, mis tähistab Saksamaalt alguse saanud funktsionalistlikku ja on ajaga omandanud üldmõiste staatuse. Kostja hinnangul on võrreldavad kaubamärgid piisavalt erinevad ning seda ka kontekstis, kus võrreldavate kaubamärkidega tähistatud kaubad ja teenused on osalt identsed, osalt samaliigilised. Võrreldavad kaubamärgid on visuaalselt erinevad. Hageja väide „bauhof“ kujunduse kompositsiooni sarnasuse kohta hageja kaubamärkidega on meelevaldne, sest oma ülesehituselt on võrreldavad kaubamärgid täiesti erinevad ega oma tervikuna sarnaseid vormilisi elemente. Võrreldavate kaubamärkide koosseisus sõnalised osad „bauhof“ ja „BAUHAUS“ on kirjutatud erinevas šriftis. Taotletava kaubamärgi koosseisus on sõna 'bauhof' kujutatud erilises nurgelises kirjaviisis ning läbivalt väikeste tähtedega. Hagejale kuuluvate kombineeritud kaubamärkide kooseisus on aga sõnaline osa läbivalt suurte tähtedega ning iga täht asub eraldi nelinurga sees; sõna ees veel lisaks kolm stiliseeritud maja kujutist ning lisaks sõnalise osale „BAUHAUS“ ka mitmeid teisi sõnu nagu “PROFI DEPOT”, mis muudab võrreldavad märgid visuaalselt veelgi erinevamaks. Võrreldavate kaubamärkide kujunduses on kasutatud erinevaid värve. Taotletav kaubamärk on kujutatud oranžides toonides, samas kui hagejale kuuluvad kaubamärgid on kujutatud kas mustvalgelt või on kasutatud valgeid tähti punasel taustal. Mis puutub hageja viitesse seoses värvide tonaalsuse kohta, siis kostja rõhutab, et taotletav kaubamärk „bauhof“ ei ole kujutatud punast värvi või punase mõnes toonis. Punane on oma olemuselt põhivärv, mille vastandvärviks on roheline. Oranž aga on sekundaarne värv, mille vastandvärviks on sinine. Visuaalse aspekti hindamisel tuleb tuvastada, kuidas tarbija vastava kaubamärgiga kokku puutudes seda tajub. Kostja on seisukohal, et keskmine tarbija ei hakka kaubamärgiga kokku puutudes turusituatsioonis analüüsima selle silpide arvu ega kaas- ja täishäälikute paiknemist nii, nagu hageja on seda püüdnud teha hagiavalduse punktis 18. Samuti juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja kalkulatsioonides on mitmeid ebatäpsusi – nt tähemärkide erinevus on kolmes tähes ning täishäälikute asetus ei ole identne. Võrreldes kaubamärkide reproduktsioone võib näha, et märkide ühiseks identseks sõnaliseks elemendiks on „BAU“, kusjuures see ei ole võrreldavate kaubamärkide ainus sõnaline osa, vaid moodustab ühe osa teise elemendi kõrval, nimelt koosnevad mõlemad kaubamärgid liitsõnast. Vaid ühe identse elemendi esinemine võrreldavate kaubamärkide koosseisus ei muuda aga antud juhul kaubamärke teineteisega sedavõrd sarnaseks, et see tooks kaasa nende märkide segiajamise. Kostja ei nõustu seejuures hageja väitega, et tarbijad pööravad üldjuhul rohkem tähelepanu kaubamärkide algusele kui lõpule ning et kaubamärkide sõnaosade algustel on märkimisväärne mõju üldmuljele, st ühised eesliited (antud juhul „BAU“) on tavaliselt olulisemad kui ühised järelliited ja seetõttu, kui kahe märgi algusosad on väga sarnased või identsed, on nende märkide visuaalse äravahetamise tõenäosus suurem, kui see oleks sarnasuste esinemisel märkide lõpuosas. Iga sõnalist osa sisaldava märgi võrdlus on erinev ning kaubamärkide algusosa sarnasus ei pruugi olla alati määrav otsustamisel, kas võrreldavad kaubamärgid tervikuna on sedavõrd sarnased, et on tõenäoline tarbijapoolne kaubamärkide äravahetamine. Eeltoodut on kinnitanud TOAK oma 1.08.2006 otsuses nr 888-o. Arvestades, et käesoleval juhul on kaubamärkide koosseisus ühine osa ‘BAU’ eristusvõimetu, on kaubamärgid ülalesitatud põhjendustel üldmuljelt piisavalt erinevad, et koos eksisteerida. Eeltoodu on kinnistunud ka õiguspraktika ja nii on näiteks TOAK teinud 01.08.2006, 25.02.2010, 19.02.2009, 21.08.2008, 29.11.2007,

2-12-4639 19.06.2007 otsused (nr 888-o, 1111-o, 1071-o, 1062-o, 732-o, 919-o), milles samuti on leitud, et kaubamärkide algusosa sarnasus ei muuda kaubamärgid tervikuna sarnasteks. Hageja hinnanguga, et märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused, kostja ei nõustu. Kaubamärkide koosseisus esinev ühine element „BAU“ on eristusvõimetu tähis, mis peab jääma vabaks kasutamiseks kõigile. Seetõttu ka tarbija, kes on harjunud nägema tähist „BAU“ mitmete kaubamärkide koosseisus, ei seosta tähist ühe konkreetse ettevõttega. Tähis „BAU“ ei ole võrreldavate kaubamärkide koosseisus peamine ega eristav osa, nagu ekslikult on leidnud hageja. Seda arvestavalt ei saa aga ka märkide sarnasused, nimelt ühised eesliited, olla olulisemad kui nende erinevused. Lisaks rõhutab kostja, et tarbijad siiski suudavad vahet teha erinevate kaupluste vahel, millega võrreldavad kaubamärgid on tähistatud. Hageja on vääralt tõlgendanud TOAKi otsuse nr 1179-o visuaalse võrdlemise selgitusi. TOAK lähtus visuaalsel võrdlemisel sellest, et „BAU“ on visuaalselt eristusvõimetu (mitte semantilises mõttes), kuna see eesliide esineb väga paljudes teistes kaubamärkides visuaalselt. Hageja poolt viidatud WIPO käsiraamatu näol ei ole tegemist kohustusliku juhendmaterjaliga, vaid õpikuga ning see õpik ei ole kasutatav kehtiva õiguse allikana. Nn käsiraamatus esitatud soovitused on üle 15 aasta vanad ja käesolevaks hetkeks ilmselgelt vananenud. Eeltoodut on kinnitanud Tööstusomandi apellatsioonikomisjon oma mitmetes varasemates otsustes (nt otsused nr 621-o, 738-o, 744-o). Komisjon on muuhulgas kinnitanud, et WIPO nn juhendmaterjali näol ei ole tegemist kohustusliku juhendmaterjaliga. Ka OHIM vaidlustamismenetluse juhend ei ole käsitletav õiguse allikana ning see sisaldab üksnes juhendit seoses Euroopa Ühenduse kaubamärkide regulatsiooniga. Lisaks sellele on hageja ebatäpselt tõlgendanud OHIM vaidlustamismenetluse juhendit. Nii näiteks on hageja targu tõlkimata jätnud need inglisekeelsed soovitused, mis tema argumente ei toeta. Kostja hinnangul on võrreldavad tähised ka foneetiliselt erinevad - erineva pikkuse, rütmi ja kõlaga. Varasem kaubamärk „BAUHAUS“ koosneb seitsmest tähest, samas kui taotletav kaubamärk 'bauhof' on moodustatud kuuest tähest. Võrreldavad tähised on liitsõnad, mis on teineteisest „hof“ koosnevad erinevast arvust tähtedest, erinevatest häälikutest ning häälduvad selleläbi erinevalt. Seda arvestavalt on kaubamärkide kõlaline tervikpilt üksteisest selgelt eristuv. See omakorda vähendab kaubamärkide kui tervikute segiajamise ohtu veelgi. Hageja nimele registreeritud sõnaline osa „BAUHAUS“ on saksakeelne liitsõna, mis koosneb saksakeelsetest sõnadest BAU (eesti keeles ehitamine, ehitus) ning HAUS (eesti keeles maja). Kostja taotleb kombineeritud kaubamärgi kooseisus kaitset sõnalisele osale „bauhof“, mis koosneb saksakeelsest sõnast BAU (eesti keeles ehitamine, ehitus) ning saksakeelsest sõnast HOF (eesti keeles õu, hoov). Kostja ei nõustu hagejaga, nagu oleksid märgid kontseptuaalselt sarnased. Hageja väide, et kuna teatavasti ümbritseb või külgneb aiaga õu või hoov, siis on sõnade BAUHAUS ja BAUHOF vahel selgelt tajutav kontseptuaalne seos, on meelevaldne. Vastavalt Eesti Kirjakeele Sõnaraamatule on sõnal “maja” järgmised tähendused: (elu-, töö-, teenindus- jne.) hoone; - pere koos talle kuuluvate hoonetega (ruumidega) ning majapidamisega; teat. asutus. Sõna “aed” tähendab: viljelusala, kus kasvatatakse köögi- v. puuvilju, aiamarju, ehistaimi, lilli jne.; taraga piiratud ala mingiks otstarbeks (peale viljeluse); tara, piirav v eraldatav tõke. Sõna “hoov” kohta on esitatud aga järgmised selgitused: tara, müüri v. hoonetega piiratud õu, linnas v. alevis ; teatavaks otstarbeks eraldatud tara v. müüriga ümbritsetud maa-ala. Eeltoodust nähtub, et kontseptuaalselt aspektist vaadatuna on sõnade HAUS ja HOF näol tegemist täiesti erinevat tähendust omavate sõnadega. Võrreldavad kaubamärgid „BAUHAUS“ ja „bauhof“ tervikuna on kontseptuaalselt erinevad. Kontseptuaalne erinevus ei jää aga keskmisele tarbijale märkamatuks ja ta suudab nimetatud erinevuse põhjal eristada ühe isiku tooteid ja teenuseid teise isiku samaliigilistest kaupadest ja teenustest.

2-12-4639 Kaubamärgid on erinevad nii visuaalselt, foneetiliselt kui semantiliselt, mistõttu ei ole kaubamärgi registreerimine kostja nimele vastuolus kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p-ga 2. Äravahetamise tõenäosuse hindamisel arvestatakse asjakohaste asjaolude vastastikust sõltuvust, eelkõige sõltuvust kaubamärkide sarnasuse ning tähistatud kaupade või toodete samaliigilisuse vahel. Seega võib tähistatud kaupade või teenuste vähest sarnasust kompenseerida märkide suurem sarnasus ja vastupidi (20.09.1998.a Euroopa Kohtu otsus C-39/97 Canon, punkt 17). Arvestades ülaltoodud põhjendusi kaubamärkide erinevuste kohta ei ole tõenäoline, et tarbijaskond võib need kaubamärgid omavahel ära vahetada ning uskuda, et vaadeldavad kaubad ja teenused pärinevad samast ettevõttest või omavahel majanduslikult seotud ettevõtetest. Seda eelkõige põhjusel, et liitsõnade BAUHAUS ja BAUHOF koosseisus ühine saksakeelne sõna BAU omab kindlat tähendust - “ehitus”, “ehitamine”, on kirjeldav ja eristusvõimetu ja peab jääma vabaks kasutamiseks kõigile. Seega, vaid ühe identse elemendi esinemine võrreldavate kaubamärkide koosseisus ei muuda antud juhul kaubamärke teineteisega sedavõrd sarnaseks, et see tooks kaasa nende segiajamise. Hageja kaubamärk ei ole üldtuntud. Kostja nõustub TOAKi seisukohaga otsuses nr 1179-o (lk 9) – kaubamärk, mille registreerimist soovitakse Eestis, ei saaks ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, kui maine või eristusvõime ei oleks olemas samuti Eestis. KaMS § 10 lg 1 p-ga 3 seatakse territoriaalsed piirid, st normikoosseis piirab kaubamärgi maine ja eristusvõime olemasolu Eestiga. Vaidlustaja kaubamärk ei olnud kuni 2010 aprillini Eestis aktiivselt kasutusel, mistõttu ei saanud see olla ka valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärk seisuga 08.08.2007, mil kostja esitas registreerimiseks kaubamärgitaotluse „bauhof“. Kostja ei saanud mitte kuidagi kaubamärgi „bauhof“ kasutuselevõtuga ära kasutada ka kaubamärgi „BAUHAUS“ varasemat tuntust ja mainet, kuna on ilmne, et avalik arvamus ei pea hageja kaubamärki üldtuntuks. Otse vastupidi, üldtuntuna käsitletakse Eestis hoopis kostja kaubamärki. Seda kinnitavad kostja poolt käesoleva asja juurde tõendina esitatavad 2007 ja 2008 tehtud uuringuaruanded, mille peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada kaubamärgi „bauhof“ ja tema konkurentide tuntus ning elanike üldised harjumused kaupade ostmisel. Üheski viidatud küsitluses ei ole märgitud kordagi kaubamärki „BAUHAUS“, samas kui on näha, kuidas on kasvanud kaubamärgi „bauhof“ maine ja tuntus Eesti tarbijate hulgas. 2007 läbiviidud uuringu kohaselt (6. ptk, lk 36-38) on kaubamärgi „bauhof“ tuntus kasvanud aeglaselt, kuid järjekindlalt. Seejuures tabelis “ehituskaupluste tuntus” leheküljel 37 on toodud kaubamärk „bauhof“ välja kolmanda suurema kauplusena Eestis. 2008 aprillis läbiviidud küsitluse leheküljel 2 on märgitud, et aiakaupade ostukohtadest on kõige tuntum „bauhof“, samas kui „bauhof“ spontaanne ja aidatud tuntus viimistluskaupade ostkoha järgi oli vastavalt 22% ja 48%. 2008 aasta lõpuks oli kaubamärk „bauhof“ kujunenud tuntuimaks aiakaupade kaupluseks, nagu oli ka viimase aasta jooksul tehtud ostude järgi üleriigiliselt esikohal ja eelistatuim (lk 39-40). Eesti turul ei ole tuntud seega mitte hagejale kuuluv kaubamärk „BAUHAUS“, vaid tuntud on hoopis kostjale kuuluv kaubamärk „bauhof“. Kostja ei nõustu hageja viitega TOAKi otsusele nr 932-o ning leiab, et hageja püüab kontekstiväliselt siduda otsuses käsitletavat vaidlust käesolevaga ning väidab sellele tuginevalt, et kinnitamist olevat leidnud vaidlustajale kuuluva varasema kaubamärgi „BAUHAUS“ maine ja eristusvõime Eestis. TOAKi otsuses nr 932-o viidatud osalenud pooled ei olnud samad, samuti ei olnud samad ka vastandatud kaubamärgid. Juhul, kui kaubamärk „BAUHAUS“ võib olla „BAUHAUS“ suhtes viimase rahvusvahelist mainet kahjustav, siis taotletav kaubamärk „bauhof“ seda ei ole, kuna märgid „BAUHAUS“ ja „bauhof“ on piisavalt erinevad, et koos eksisteerida.

2-12-4639 Hageja on seoses kaubamärgi BASUHAUS mainekusega väljaspool Eestit, kui ka Eestis meelevaldselt tõlgendades ebatäpselt viidanud TOAKi otsusele nr 1179-o. Kuna komisjon kasutab hinnangus tingivat kõneviisi, ei saa pidada hageja kaubamärki „BAUHAUS“ ilmselgelt ning kahtlusteta mainekaks, eristusvõime omandanuks ega üldtuntuks Eesti territooriumil. Kostja hinnangul ei kajasta hageja varasemate kaubamärkide tuntuse, maine ja eristusvõime tõendamiseks esitatud tõendid hageja kaubamärkide tuntust, mainet ja eristusvõimet Eestis. Eesti tarbijale oli 08.08.2007 seisuga hageja kaubamärk „BAUHAUS“ tundmatu kaubamärk, mille maine kujundamisel ka hageja ise polnud artiklite põhjal eriti osavõtlik, mistõttu hageja esitatud tõendid on väheveenvad. Käsitledes hagejale kuuluva varasema tähise väidetavat üldtuntust, rõhutab kostja, et heauskses äripraktikas ei saa pidada õiguspäraseks mingi toote või teenuse eristusvõimetu eesliite ja kirjeldava sõnaosa (bau – ehitus) monopoliseerimist ühe tootja nimele. Seda arvestavalt jääb kostja seisukohale, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tähise „BAUHAUS“ üldtuntust enne 08.08.2007. Eeltoodu aga välistab omakorda kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p 3 kohaldamise. Arvestades, et tähis „BAUHAUS“ ei ole varasem hagejale esitajale kuuluv üldtuntud kaubamärk, puuduvad tähise „bauhof“ registreerimisel kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p 3 toodud õiguskaitset välistavad asjaolud. Kostja ei nõustu hageja väitega tõenäolise kaubamärkide „BAUHAUS“ omandatud eristusvõime ja maine ärakasutamise ja võimalik kahjustamise kohta. Euroopa esimese astme kohus on rõhutanud, et kohustus esitada piisavad (prima facie) tõendid näitamaks, et eksisteerib varasema kaubamärgi ebaausa ärakasutamise ja kahjustamise risk, lasub varasema kaubaubamärgi omanikul ning et antud risk ei või olla hüpoteetiline (Euroopa esimese astme kohtu 25.05.2005 otsus kohtuasjas T-67/04, p 40). Sama printsiipi rakendab ka Euroopa Kohus ning on jaganud kõnealuse tõendamise kohustuse kaheks – kaubamärgiomanikul on kohustus tõendada kas: - seda, et tema kaubamärgile tegelikult ning vastaval hetkel kahju tekitatakse või - seda, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus sel moel kahju tekitatakse (Euroopa Kohtu 27.11.2008 otsus kohtuasjas C-252/07 INTEL, punkt 38). Viidatud kohtupraktika kohaselt puudub seejuures kuitahes mainekate ja üldtuntud kaubamärkide omanikel õigus kasutada oma kaubamärke selleks, et automaatselt keelata sarnaste tähiste kasutamine kolmandate isikute poolt. Hageja on käesolevas asjas esitanud küll mõned tõendid oma varasemate kaubamärkide kasutamise kohta mujal maailmas, kuid on jätnud täielikult tõendamata, et taotletava kaubamärgi „bauhof“ kasutamise korral esineks oht, et asjaomaste kaupade/teenuste keskmise tarbija majanduslik käitumine Eestis muutub. Selle tõendamise kohustus lasub aga hagejal. Käesolevas asjas puudub kostja hinnangul igasugune alus eeldada, et taotletava kaubamärgi reaalne asutamine võiks mõjutada tähisega „BAUHAUS“ märgistatud kaupade ja teenuste müügitulemusi. KaMS § 10 lg 1 p 3 ei ole kohaldatav käesolevas vaidluses. Samuti viitab hageja Pariisi konventsiooni artiklile 6 bis ning TRIPS art 16 lg- le 1, TRIPS art 16 lg 1 p-dele 1-3 ja TRIPS art 41 lg- le 1, mis kostja seisukoha kohasdelt ei ole otsekohaldatavad. Kostja poolt kaubamärgi valik ei toimunud kergekäeliselt ning alles 33. leheküljel pakuti üheks valikuks tähis „bauhof“. Kostja ei ole oma kaubamärki „bauhof“ registreerides käitunud pahauskselt. Kostja tegevus ei ole käsitletav kõlvatu konkurentsi ega eksitava reklaamina. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejale kuuluvad järgmised kaubamärgid:

2-12-4639 1) kujundmärk

(registreering nr 08891, prioriteediga alates 19.03.1991, klassides 1, 2, 6, 7, 8, 9, 11, 16, 19, 20, 27; I kd lk 20) 2) kujundmärk

(rahvusvaheline registreering nr 0646757, alates 29.06.2001, klassides 1, 2, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 16, 17, 19, 20, 21, 25, 27, 31, 40; I kd lk 21-22) 3) kujundmärk (värvid punane, must, valge)

(rahvusvaheline registreering nr 805975, alates 31.08.2006, klassides 3, 6, 7, 8, 9, 11, 17, 19; I kd lk 23-24) 4) sõnaline kaubamärk women's week by BAUHAUS (rahvusvaheline registreering nr 0935523, alates 10.08.2007, klassides 18, 25, 35, 41; I kd lk 2528) 5) sõnaline kaubamärk BAUHAUS (Ühenduse registreering nr 002676799, alates 01.05.2004, klassides 7, 8, 21; I kd tlk 29-33) 6) kujundmärk

(Ühenduse registreering nr 001444280, alates 01.05.2004, klassis 6; I kd tlk 34-38) 7) kujundmärk

(Ühenduse registreering nr 005145545, alates 01.06.2006, klassides 2, 6, 7, 8, 9, 11, 16, 19, 20, 21, 27, 35, 37, 40, 42, 44; I kd tlk 39-46). Patendiamet registreeris kostja taotlusel (M200701194) kaubamärgi

(I kd tlk 16) klassi 8, 19, 31 ja 35 toodetele ja teenustele. Kaubamärk on värvilt oranž, avaldatud Eesti Kaubamärgilehes 11/2008 (I kd tlk 17-19). Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (TOAK) jättis 31.10.2011 otsusega nr 1179-o hageja vaidlustusavalduse kostja kaubamärgi registreerimisele rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et hageja TOAKi otsusega ei nõustunud, esitas ta hagi (KaMS § 41 lg 5) kohtule kostja kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks. Hageja esitas kostja kaubamärgi BAUHOF registreerimise vaidlustamiseks õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamise nõude kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 p-de 10 ja 12 ning § 10 lg 1 p-de 2, 3 ja 7, samuti tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis ja TRIPS lepingu art 16 alusel.

2-12-4639 KaMS § 9 sätestab tähise absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud. Nendeks on § 9 lg 1 p-de 10 ja 12 kohaselt registreerimistaotluse pahauskne esitamine (p 10) ja tähise kasutamise keelamine muu seaduse (peale KaMS) või rahvusvahelise lepingu järgi. KaMS § 10 sisaldab kaubamärgi suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud. Nimetatud paragrahvi 1.lõike kohaselt ei saa muuhulgas õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on: 1) saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga (p 2); 2) identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet (p 3); 3) identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt (p 7). Tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis järgi kohustuvad liikmesriigid ex officio, juhul, kui liikmesriigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Säte laieneb ka juhtudele, kui märgi oluline osa kujutab endast üldtuntud kaubamärgi taasesitaust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Seega KaMS § 9 kohaldamine eeldab kostja pahausksust registreerimistaotluse esitamisel ning nii KaMS § 10 kui ka Pariisi konventsiooni sätete kohaldamine sõltub sellest, kas on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt. TRIPS lepingu art 16 on samuti seotud kaubamärkide tõenäolise segiajamisega. Kuna hageja poolt esitatud asjaoludest tulenevalt kohaldamisele kuuluvad sätted eeldavad poolte kaubamärkide identsust või sarnasust, tarbija poolt kaubamärkide segaajamise tõenäosust, lahendab kohus esmalt kaubamärkide ning kaupade/teenuste sarnasuse küsimused. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kaubamärk vastuolus varasema kaubamärgiga, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga (C-251/95 p 22). Segiajamise tõenäosust tuleb hinna terviklikult, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid – märkide visuaalset, kõlalist, kontseptuaalset sarnasust (C-39/97). Samuti peab arvestama, et tarbija tajub märki tervikuna ega analüüsi märgi iga elementi eraldi (C-251/95 p 22). Viidatud kohtuasjades tegi Euroopa Kohus järelduse, et mida eristusvõimelisem ja tuntum on varasem märk, seda suurem on segiajamise tõenäosus. Arvestada tuleb ka keskmisele tarbijale asjaomasest märgist jäävat muljet. Keskmine tarbija on isik, keda saab pidada mõistlikult informeerituks, tähelepanelikuks ja valvsaks, kuid kelle mälu pole kindlasti täiuslik, ja kuna erinevate kaubamärkide vahetuks võrdluseks on harva võimalust, peab tarbija usaldama oma ebatäiuslikku mälupilti.

2-12-4639 Seega tuleb Euroopa Kohtu seisukohti arvestades hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele. Vaidlus puudub selles, et klasside 8, 19, 31 ja 35 kaubad ja teenused on samaliigilised. Lähtudes kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse hindamisest, on kohtu arvates tegemist piisavalt erinevate kaubamärkidega. Seoses visuaalse sarnasuse hindamisega märgib kohus, et kaubamärke ei ole tarbijal võimalik segi ajada. Kaubamärgid on kujundatud erinevates värvides, erinevas šriftis, hageja ja kostja kaubamärkideks on erinevad sõnad. Kui hageja kaubamärkide „BAUHAUS“ šrift on lihtne (tavakirjas suured tähed), siis kostja kaubamärgi „bauhof“ šrift on eriline – nurgeline, kirjutatud väiketähtedega. Hageja kaubamärkide puhul on tegemist suurte tähtedega kirjaga, kusjuures valdava enamuse kaubamärkide puhul asub iga täht ristküliku sees. Hageja kahe kaubamärgi puhul on kasutatud täiendavaid sõnu „PROFI DEPOT“ ja „womwn“s week“ ning ühe puhul kolme stiliseeritud maja kujutist. Kaubamärkide värvilahendused on erinevad. Hageja kaubamärgid on kas must-valged või punase- valge või punase- valge- musta kombinatsioon; kostja kaubamärk on oranž. Nimetatu muudab kaubamärgid selgelt eristuvateks. Mõlema kaubamärgi identne algusosa „bau“ ei ole domineerivaks eristusvõimeliseks osaks, mis visuaalselt köidaks tarbija tähelepanu määral, mis ei võimalda tal kaubamärkide vahel vahet teha. Foneetiliselt on kaubamärgid erinevad liitsõnade koosseisus olevate sõnade „haus“ ja „hof“ tõttu. Need sõnad häälduvad erinevalt, kuna koosnevad erinevatest tähtedest ja häälikutest. Kuigi sõnade esiosa „bau“ hääldub identselt, ei muuda see kaubamärke segiaetavateks, kuna see sõnaosa ei ole kaubamärgi eristusvõimetuks elemendiks. Kostja on tõendanud, et kaubamärke, mis algavad sõnaosaga „bau“, on registreeritud palju (II kd lk 38-70). Seoses semantilise võrdlemisega märgib kohus, et mõlema poole kaubamärkide puhul on tegemist saksakeelsete liitsõnadega, mis omavad tähendust vaid saksa keele oskajatele. Isikule, kes saksa keelt ei oska, ei oma kumbki kaubamärk mingit mõistetavat tähendust. Saksa keelt mitteoskav isik ei tea ei sõna „bau“, „ haus“ ega „hof“ tähendust ning tõenäoliselt teeb järelduse, kaubamärkidel puudub tähendus. Saksa keelt oskav isik aga teab, et sõna „bau“ tähendab ehitust, ehitamist ning teeb vahet ka sõnade „haus“ ja „hof“ (maja vs õu, hoov) tähendusel, mis omakorda välistab kaubamärkide tõenäolise segiajamise koosmõjus visuaalse ja foneetilise aspektiga. Õigeks ei saa pidada hageja tõlgendust, mille kohaselt on kaubamärkide kontseptuaalne seos tajutav, kuna maja ümbritseb või külgneb õu, hoov. Selline tõlgendus on meelevaldne. Kohus ei nõustu menetlusosaliste seisukohtadega, et ka saksa keelt mitteoskavad isikud peaksid teadma ülalmärgitud sõnade tähendust. Euroopa kohtupraktikas on asutud küll seisukohale, et kaubamärkide hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et visuaalselt köidab tarbija tähelepanu koheselt tähise esiosa, kuid segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu (Üldkohtu) kohtuasjad T292/01 p 47, T-296/02 p 62). Kaubamärkide ühine esiosa „bau“ ei ole piisav, et pidada kaubamärke äravahetamiseni sarnasteks. Pigem teeb tarbija, kes sõna tähendust teab, sellest järelduse teenuste ja kaupade E valdkonda kuulumise kohta ning see sõnaosa eraldi ei ole kaubamärkide eristusvõimeline element (C-191/01 P p-d 30, 31). Vastavalt KaMS § 5 lg 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-110-02, p 7).

2-12-4639 Kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohaga (otsus C-342/97 p 26) on keskmine tarbija eeldatavalt piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas ning arvestades ka seda, et tarbija võib poolte kaubamärke näha mitte kõrvuti ja mitte samal ajahetkel, ei pea kohus tõenäoliseks kaubamärkide segiajamise võimalust tarbija poolt, kuna Eesti tarbijale on teada, et vaidlusaluste kaubamärkidega tähistatud toodete ja teenuste pakkujaid on Eestis mitmeid. Seda teadmist arvestades on tarbija toodet/teenust ostes tähelepanelik tegemaks kindlaks, millise tootja toodet/teenust ta ostab. Arvestades ülalmärgitud erinevusi, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Kostja kaubamärgi registreerimine ei ole vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 3. Selles sättes ettenähtud vastuolu tõendamiseks on hageja esitanud ajakirjanduses ilmunud artiklid. Kuna intellektuaalse omandi puhul kehtib territoriaalsuse põhimõte, on ka kaubamärgi õiguskaitse seotud kaubamärgi kasutamisega Eesti territooriumiga, mistõttu peab varasema kaubamärgi maine või eristusvõime olema seotud Eestiga. Hageja poolt esitatud tõendid – artiklid – seonduvad kaubamärgi mainega väljaspool Eestit. Kostja poolt kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise pahausksust ei ole hageja tõendanud. Puudub alus nõustuda hagejaga selles, et kostja eesmärk oli kaubamärgi registreerimistaotlust esitades tekitada hagejale kahju. Selleks ei anna alust ka asjaolu, et kostjal puudub seos Saksamaaga, kuid sellele vaatamata valis ta oma kaubamärgiks saksakeelse sõna. Kostja selgitas oma valikut sooviga minna ka välisturgudele ning kasutada selleks kõikides riikides, kuhu ta oma tegevust laiendada kavatseb, sama kaubamärki. Seega ei ole kostja kaubamärgi registreerimine vastuolus KaMS § 9 lg 1 p-ga 10 ega § 10 lg 1 p-ga 7. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata põhjendusel, et poolte kaubamärkide eristusvõime on piisav nende segiajamise vältimiseks tarbija poolt, ei ole alust lugeda, et kostja esitas kaubamärgi registreerimistaotluse pahauskselt. Pahausksus eeldab kohustuste rikkumist – õiguste kuritarvitamist ehk õiguste teostamist seadusevastasel viisil (TsÜS § 138 lg 2). Ülalmärgitu alusel asub kohus seisukohale, et kostja kaubamärgi registreerimiseks esitamise näol ei ole tegemist ka kõlvatu konkurentsiga ega eksitava reklaamiga. Arvestades ülalmärgitud põhjendusi kaubamärkide võrdlemise kohta, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Kuna kohus on tuvastanud ja põhjendanud, et puudub kaubamärkide segiajamise tõenäosus, tuleb hagi jätta rahuldamata. Ülalnimetatu tõttu puudub vajadus lahendada hageja kaubamärgi BAUHAUS üldtuntuse küsimus kuna KaMS § 7 lg 1 tulenevalt on see seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 1 595 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.