Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

09.07.2012.a. esitas AS Swedbank hagi I Ž ja IŽ vastu solidaarses võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad kaaslaenusaajatena 31.08.2007.a. laenulepingu nr XXX, mille kohaselt hageja andis kostjatele laenu summas 92 731 eurot korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn ostmiseks. 10.08.2009.a. lisaga muudeti laenulimiit summaks 89 784,01 eurot. 19.04.2010.a. lisaga jäi tagatiseks hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX Tallinn, registriosa nr XXX. Kuivõrd kostjad lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles 07.11.2011.a. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 11 926,20 eurot, millest põhivõlgnevus on 10 000 eurot, intress on 368,17 eurot ja viivised on 1558,03 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis protsendina põhinõudest (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 10 000 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: laenuleping XXX koos lisadega, laenukaardi väljavõte, hüpoteegi seadmise kokkulepped ja teated kostjatele Kostjate seisukohad. Kostja I Ž a tunnistab võlgnevust. Kostja palub vähendada intressimäära ja soovib maksegraafikut. Kostja IŽ a tunnistab hagi. Kostja märgib, et kogu sissetulek juhutöödest läheb eluruumi rendiks ja arvete maksmiseks. Kostja palub vähendada viivist ning koostada maksegraafik arvestades kostja sotsiaalset olukorda. Kostjad tõendeid oma vastusele ei lisanud. Kohtuotsuse põhjendused. TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja ja kostjad kaaslaenusaajatena on sõlminud 31.08.2007.a. laenulepingu nr XXX, mille kohaselt hageja andis kostjatele laenu summas 92 731 eurot korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn ostmiseks, kostjad tunnistavad võlgnevust. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § -le 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning arvestades kostjate poolt hagi õigeksvõttu, kuulub hagi rahuldamisele. Kohus märgib, et kostjatel on õigus taotleda maksegraafikut kohtuotsuse täitmise menetluses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. hüvitataks. Hageja on saatnud kostjatele korduvaid teatisi võla tasumiseks ning seejärel esitanud nõude kohtusse. Lähtuvalt eeltoodust ja kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1 ja § 174`lg 1 kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 650 eurot. Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.