Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Asjaolud ja hageja nõue

15.07.2023). Seega on hageja kohustatud oma lapsi ülal pidama vastavalt alates 31.10.1997 ja 15.07.2008 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja ei nõustu hageja väidetega võlgnevuse arvestamise kuupäevade osas. 05.04.2011 tehtud määruses on selgelt fikseeritud võlgnevuse periood 10.08.2010-31.03.2011, mitte aga 30.04.2011. Samuti on määruses kinnitatud, et kokkulepitud elatist hakatakse tasuma alates 01.04.2011, mitte alates 01.05.2011. Hageja peab laste vajadused katma katkematult igakuiselt määruse tegemise ajast tagasiulatuvalt alates 01.04.2011 290 euro ulatuses, vaatamata asjaolule, et määrus kinnitati 05.04.2011. Vale on hageja väide, nagu ei oleks kohus 05.04.2011 tehtud määruses arvestanud 08.03.2011 tasutud elatist. Kõnealune makse on märtsi elatise makse, mille kinnituseks esitas kostja omapoolse laekumiste aruande hageja poolt tehtud ülekannetest kostja pangakontole. Võttes arvesse eelnevaid asjaolusid ning et pooltevaheline arusaam oli elatise tasumisest kuu eest ette, oleks hageja pidanud tasuma aprilli jooksul kaks elatise makset (s.o aprilli ning ettemaksena mai eest). Hageja tasus aga elatist aprillis ühe korra. Kuna hagejalt laekus esimene makse pärast määruse tegemist 13.04.2011 ja arvestades viimast laekumist enne seda (08.03.2011), kus maksekorralduses on kajastatud makse märtsi elatisena, siis lähtuvalt eeltoodust on 13.04.2011 laekunud makse elatis aprilli eest. Järgnevad maksed on vastavalt elatis 12.05.2011 mai eest, 01.07.2011 juuli eest, 28.07.2011 augusti eest jne. Alates 28.07.2011 on igakuiselt maksekorraldustel kajastatud ka elatise maksmise kuu ning elatise maksed on tehtud vastavalt PKS-le, mis sätestab elatise tasumist kuu eest ette. Hageja eksib alates määruse tegemisest kuni kuupäevani 27.07.2011 oma arusaamades elatise tasumises ettemaksetena, tehes seda „jooksvate“ kuude eest. Ajavahemikul 01.04.−30.07.2011 laekus kostja pangakontole igakuiste elatiste maksetena neli makset, kuid nimetatud ajavahemikul oleks hageja pidanud tasuma viis elatise makset (aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti elatised). Hageja on jätnud maksmata määrusega kokkulepitud ühe kuu elatise ehk juuni (2011) elatise, summas 290 eurot. Vale on hageja väide, et ta märkis maksekorraldustele elatise tasumise perioodi (kuu) alates võlgnevuse teadasaamisest. Seda on ta teinud ka varem (01.03.2011, 08.03.2011). Selle hageja väite lükkab ümber kostja esitatud laekumiste aruanne, kus on näha nii veebruari kui ka märtsi elatise tasumisel kirjeldatud maksmise kuu. Hagejalt on esimest korda elatis välja mõistetud 2004.a tsiviilasjas nr 2-640/2004. Alates selle jõustumisest kuni 04.06.2008 näitas hageja igal kuul oma maksekorraldustes ära ka kuu, mille eest elatis tasuti. Seega on hageja poolt põhjendamata, miks on ta antud menetluses kõne all olevatel maksekorraldustel jätnud märkimata makstava kuu, ning on arusaamatu ja põhjendamata miks ta väidab seda olevat mittevajalik. TsÜS § 138 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kostja tuli hagejale tema kohustuste täitmisel (elatise tasumisel jooksvate kuude eest) heas usus vastu, kuid hageja tekitas kostja heauskset käitumist ära kasutades teadlikult olukorra, kus keeldub maksmast kohtu poolt väljamõistetud elatist ühe kuu ulatuses. Hageja esitatud tõendid kinnitavad vaid fakti, et kuni laste täisealiseks saamiseni on ta tasunud elatist (perioodil 13.04.-27.07.2011) kolmel korral, s.o 13.04.2011, 12.05.2011 ning 01.07.2011. Nendest viimast tõlgendavad pooled üheselt kui juuli 2011.a eest tasutud elatisemakset. Maksekorralduste alusel peab olema võimalik tuvastada üheselt, mis perioodiks (kuuks) elatise makse on tehtud, vältimaks igasuguste eriarvamuste tekkimist. Maakohtu otsus

sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt leppisid pooled kokku suurendada Pärnu Maakohtu 02.12.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-640/2004 E Ve ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates 10.08.2010. Kompromissi kohaselt pidi hageja tasuma E Vele elatist alates 01.04.2011 151 eurot kuus kuni E Ve täisealiseks saamiseni. Elatusraha võlgnevuse perioodi 10.08.2010-31.03.2011 eest summas 414 eurot pidi hageja tasuma E Vele hiljemalt 31.07.2011. Samuti pidi hageja tasuma elatusraha E Vele alates 01.04.2011 139 eurot kuus kuni E Ve täisealiseks saamiseni. Pooled on esitanud erinevaid seisukohti selles, kas antud juhul peeti kompromissi sõlmimisel silmas, et hageja maksab elatist kalendrikuu eest ette või teeb seda jooksva kuu eest. Kuna määruses, millega kohus kinnitas poolte kompromisslepingu, puudub kindel kuupäev, millal hageja on kohustatud elatist maksma, siis tuleb eeldada, et pooled on kompromissi kohtule esitamisel ja kohus on kompromissi kinnitamisel lähtunud PKS § 100 lg-st 4, mille kohaselt elatist makstakse kalendrikuu eest ette. See on ka mõistlik ja loogiline, sest nimetatud seadusest tuleneva ettemaksmise nõude puhul ei saa lapse huve silmas pidades pidada õigeks seda, et kohustatud isik tasub elatist sama kuu eest selle suvalisel, sh viimasel, päeval. PKS § 100 lg 3 on küll ette nähtud võimalus leppida kokku, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda, kuid see ei väära sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustust. Pooled on kinnitanud, et tsiviilasja nr 2-10-38710 arutamisel valitses poolte vahel arusaam elatise tasumisest kooskõlas PKS-ga. Kuna kohus ei kinnita kompromissi juhul, kui see on vastuolus seadusega või rikub olulist avalikku huvi (TsMS § 430 lg 3), on ilmne, et kompromissi sõlmimisel ja selle kohtu poolt määrusega kinnitamisel pididki pooled mõistma selle sisu igakuise elatise tasumise kohustuse kui ettemaksu osas ühtviisi. Kompromisslepingu, sh kohtuliku kompromissi, sisule kohaldatakse VÕS sätteid. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seega ei oma tähtsust, millise selgituse või sisuga oli hageja teinud elatise makseid kuni kompromissini, kuna elatise maksmise kohustus aprilli 2011.a eest oli kompromissi saavutamise hetkeks saabunud, siis pidi võimalik võlgnevus sisalduma kompromissiga kokkulepitud summas (414 eurot). Poolte esitatud konto väljavõtetest nähtuvalt on hageja tasunud elatist alates 13.04.2011 290 eurot, 12.05.2011 290 eurot, 30.06.2011 (kostjani jõudis summa 01.07.2011, ilmselt on tegemist pankadevahelistest tehingutest, mitte pooltest sõltuva viivitusega) 290 eurot, 28.07.2011 290 eurot. Lisaks on hageja tasunud elatist võlgnevuse perioodi 10.08.201031.03.2011 eest summas 414 eurot, mille hageja tasus kahes osas 18.05.2011 ja 28.07.2011. Seega on hageja täitnud korrektselt 05.04.2011 määrusega kinnitatud kokkulepet. Kõnealuses kompromissi kinnitavas määruses, mis on antud juhul täitedokumendina kohtutäiturile esitatud, ei ole hagejale pandud kohustust tasuda aprillis 2011.a 290 euro asemel 580 eurot, selliselt ei ole kohtu ülaltoodud arutluse tulemusena võimalik määrust ka tõlgendada, ja seega on hageja määrusega temale pandud kohustust täitnud korrektselt. Kõikide eelnimetatud summade saamist kostja tunnistab. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ning sundtäitmine täiteasjas nr 175/2011/1845 tuleb tunnistada lubamatuks. Kohus luges tuvastatuks, et kostjal ei olnud hageja vastu nõuet, mille kostja hageja suhtes täitmisele pööras, s.t kostja kui sissenõudja nõuded olid täitemenetluse algatamise seisuga rahuldatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäid menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus

Kohus on hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid, mis on viinud ebaõige lahendini. Selle tulemusena jääksid kostja lapsed justkui ilma ühe kuu elatisesummast. Hageja on 08.03.2011 tasunud elatist summas 278,02 eurot, märkides ülekande selgitusse „elatisraha, E, E V märts“. Seega määras hageja võlgnikuna ise, et 08.03.2011 teostatud elatise makse on jooksva kuu ehk märtsi 2011.a eest. Pangaväljavõtete kohaselt oli hageja ka varasemalt tasunud elatist jooksva kuu keskpaiku või hilinemisega. 05.04.2011 määrus fikseeris hageja elatise võlgnevuse 414 eurot kuni 31.03.2011. Seega arvestati kompromissi saavutamisel 01.04.2011 istungil kõiki elatise tasumisi kuni 31.03.2011, sh ka 08.03.2011 ülekannet. Vastasel juhul oleks elatise võlgnevus olnud suurem, sest sellele oleks liidetud märtsi 2011.a elatise võlgnevus (414 + 290). Hageja ei avaldanud kompromissini jõudmisel kordagi, et tema poolt 08.03.2011 teostatud makset võiks vaadelda kui aprilli 2011.a elatise ettemakset. Kui kohus oleks tsiviilasjas nr 2-10-38710 kompromissi kinnitamisel arvestanud 08.03.2011 teostatud makset ettemaksena aprilli 2011.a eest, oleks kohus fikseerinud elatise maksmise kohustuse alates 01.05.2011, mitte alates 01.04.2011, nagu praegusel juhul. Seega mõistis kohus kompromissi kinnitamisel olukorda selliselt, et kohustatud isik alustab elatise tasumist 01.04.2011 ja lisaks fikseeriti kohustatud isiku elatise võlgnevus. 05.04.2011 määrust tuleb tõlgendada selliselt, et kohustatud isik peab asuma tasuma elatist muudetud suuruses (kokku 290 eurot) alates 01.04.2011, st et nimetatud kuu (aprilli) eest ei ole veel elatist tasutud. Hagejal oli võimalus tasuda suurendatud elatis ära 01.04.2011 seisuga, sel juhul oleks olnud täidetud PKS § 100 lg 4 nõue maksta elatis kalendrikuu kohta ette. Kohtu tõlgendus varasema kompromissi ja aprilli 2011.a elatise tasumise osas on kunstlikult tuletatud vaid PKS § 100 lg 4 sätestatud põhimõttest tasuda elatis kalendrikuu kohta ette. See on küll põhjendatud ja hea reegel, kuid reaalne tasumine ei pruugi sellele vastata. Hageja ei tasunud enne kohtuliku kompromissini jõudmist elatist PKS § 100 lg 4 kohaselt ette, vaid tal olid pidevad elatise võlad (fikseeritud kohtulikus kompromissis). Hageja on teinud esimese PKS § 100 lg 4 järgse makse alles 27.07.2011, tasudes elatise eest ette augusti osas, seda peale täitmisteate saamist. Vastus apellatsioonkaebusele

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus on hinnanud ebaõigesti esitatud tõendeid. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti, hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb nõue rahuldada. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja sõlmisid kompromissilepingu (t.lk 11-12), mis kinnitati 05.04.2011 määrusega. Lepingust tulenevalt suurendati E Vte ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates 01.04.2010. Hageja pidi tasuma elatise võlgnevuse perioodi 10.08.2010-31.03.2011 eest summas 414 eurot E Vele hiljemalt 31.07.2011. Vaidluse all ei ole ka hageja kohustus tasuda alates 01.04.2011 E Vele elatist 151 eurot kuus kuni E Ve täisealiseks saamiseni ning E Vele 139 eurot kuus kuni E Ve täisealiseks saamiseni. Maakohtus tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas hagejal oli kompromissilepingu järgi kohustus tasuda elatist kalendrikuu eest ette või teha seda jooksva kuu eest. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna 05.04.2011 kohtumääruses puudub kindel kuupäev, millal hageja on kohustatud elatist maksma, ja täpsem kokkulepe, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda, siis tuleb eeldada, et pooled ning kohus on kompromissi kinnitamisel lähtunud seadusest. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Ekslik on apellandi väide, et hageja pole 2011 aprilli eest elatist tasunud, kuigi tal oli võimalus tasuda suurendatud elatis ära 01.04.2011 seisuga. VÕS § 578 lg 2 alusel eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Maakohus on õiguspäraselt leidnud, et hageja selgitused ülekannete juurde, mis on tehtud enne kompromissi kinnitamist 05.04.2011 määrusega, ei oma tähtsust. Seega ei oma tähtsust ka apellandi väited, et 08.03.2011 tasutud elatise makse oli jooksva kuu eest ning seda ei saa vaadelda kui 2011 aprilli ettemakset. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel menetluskulud kaebuse esitaja kanda. TsMs § 173 lg 1 kohaselt esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.