2-11-52606/16 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-11-52606 Võlgnetav summa koos täituritasudega on 410.92 eurot (elatise võlgnevus 290 EUR, täitemenetluse alustamise tasu 19.16 EUR, kohtutäituri tasu 99.60 EUR, täitemenetluse läbiviimise kulud 2.19 EUR). Hageja edastas kohtutäiturile e-posti vahendusel arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvad konkreetsed elatise tasumise kuupäevad ja summad. Samuti selgitas hageja mitmel korral elektronkirjades, kuidas elatis täpselt tasutud on (mis kuupäeval ja millise perioodi eest). Hageja märgib, et 05.04.2011.a tsiviilasjas nr 2-10-38710 koostatud kohtumäärusega kinnitati pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt suurendati elatist poolte kahe ühise lapse ülalpidamiseks 290 euroni kuus. Vastavalt perekonnaseaduses sätestatule tasutakse elatist laste ülalpidamiseks ja kasvatamiseks iga kalendrikuu eest ette. Kokkulepitud kohustusest on hageja kinni pidanud ja alati ka eelmisel kuu järgmise kuu elatise üle kandnud. Elatist on hageja tasunud järgmiselt: 13.04.2011 - mai 2011 elatis summas 290 eurot; 12.05.2011 - juuni 2011 elatis summas 290 eurot; 30.06.2011 – juuli 2011 elatis summas 290 eurot; 28.07.2011 – augusti 2011 elatis summas 290 eurot. Lisaks on hageja tasunud kohtumääruse alusel elatisraha võlgnevuse perioodi 10.08.2010 – 31.03.2011.a eest, milline summa oli on 414 eurot ja mille hageja tasus kahes osas 18.05.2011.a ja 28.07.2011.a. Seega on hageja oma kohustused täitnud kohtumääruse kohaselt. Kostja poolt esitatu, nagu hageja tasuks elatisraha igal kuul sama jooksva kuu eest, on põhjendamatu ja arusaamatu, sest kohtumenetluse ajal selgitati pooltele korduvalt, et elatist tasutakse eelmisel kuul järgmise kuu eest ja pooled ka kinnitasid, et said sellest sarnaselt aru ja täpselt on hageja enda arvates ülekanded teinud. Kohtumäärus tehti 05.04.2011.a, seega võlgnevuse osas puudutas see hageja hinnangul elatist kuni 30.04.2011.a ja edaspidise osas elatist alates 01.05.2011.a. Vastupidiselt ei ole see võimalik, sest kohtumääruse tegemise ajaks (05.04.2011.a) oli aprilli 2011.a eest tasumisele kuuluva elatise tasumise tähtpäev juba möödunud, see pidi toimuma enne 31.03.2011.a, sest elatist tasutakse kalendrikuu eest ette. Samuti arvestas kohus määruse tegemisel asjaolu, et kohtumenetluse ajal, konkreetselt 08.03.2011.a tasus hageja elatise aprilli eest summas 278.02 eurot ning nimetatu ei kajastu ülalnimetatud perioodi võlgnevuses. Seega puudub hagejal võlgnevus kostja ees ja hageja leiab, et sundtäitmine tema suhtes on lubamatu. Hageja palub tunnistada lubamatuks tema suhtes toimuv sundtäitmine täitmisasjas nr 175/2011/1845 põhjusel, et esitatud nõue on rahuldatud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja L V oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 50-52) ja hilisemas seisukohas (tl 72-74) vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ja leiab, et hageja nõue on alusetu. Kostja ei nõustu hageja väidetega võlgnevuse arvestamise kuupäevade osas. Kohtumäärus tehti 05.04.2011.a, kus on selgelt fikseeritud võlgnevuse periood 10.08.2010.a − 31.03.2011.a, mitte aga 30.04.2011.a. Samuti on kohtumääruses kinnitatud, et kokkulepitud elatist hakatakse tasuma alates 01.04.2011.a, mitte aga alates 01.05.2011.a. Perekonnaseaduse alusel ning kooskõlas kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-38710 oleks hageja pidanud tasuma 2011. aasta aprillis 2 elatisemakset, so aprilli eest ning ettemaksena ka mai eest. Kuigi kohtumäärus kinnitati 05.04.2011.a ei vabasta nimetatud asjaolu hagejat ühe kuu elatise tasumisest. Samuti ei ole hagejat ühe kuu elatise maksmisest vabastatud kohtumäärusega. Kuna hagejalt laekus esimene makse pärast kohtumääruse tegemist 13.04.2011.a ja arvestades viimast laekumist enne seda 08.03.2011.a, kus maksekorralduses on kajastatud makse märtsi elatisena (kostja konto väljavõte tl 53-55), siis lähtuvalt eeltoodust on 13.04.2011.a laekunud makse aprilli elatise makse. Järgnevad maksed on vastavalt 12.05.2011.a mai elatise makse, 01.07.2011.a juuli 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-11-52606 elatise makse, 28.07.2011.a augusti elatise makse jne. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et alates 28.07.2011.a on igakuiselt maksekorraldustel kajastatud ka elatise maksmise kuu ning alates sellest kuupäevast on kõik laekunud elatise maksed tehtud vastavalt perekonnaseadusele, mis sätestab elatise tasumist kuu eest ette. Kuigi tsiviilasja nr 2-10-38710 arutamisel valitses poolte vahel arusaam elatise tasumisest kooskõlas perekonnaseadusega, ei ole hageja seda teinud perioodil 01.04.-27.07.2011.a. Samas sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kostja tuli hagejale tema kohustuste täitmisel (elatise tasumisel jooksvate kuude eest) heas usus vastu, kuid hageja tekitas kostja heauskset käitumist ära kasutades teadlikult olukorra, kus keeldub maksmast kohtu poolt väljamõistetud elatist ühe kuu ulatuses. Vale on hageja väide, nagu ei oleks kohus 05.04.2011.a tehtud määruses arvestanud 08.03.2011.a tasutud elatist. Kõnealune makse on tegelikult märtsi elatise makse, mille kinnituseks esitas kostja omapoolse laekumiste aruande T V poolt tehtud ülekannetest kostja pangakontole. Vastavalt kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-10-38710 on hageja poolt makstava elatise suuruseks kokku 290 eurot ühes kalendrikuus. Ajavahemikul 01.04.−30.07.2011.a laekus kostja pangakontole igakuiste elatiste maksetena 4 makset, kusjuures neist viimane makse sellel ajavahemikul, s.o 28.07.2011.a, on maksekorralduses kajastatud augusti elatise maksena. 01.07.2011.a laekunud makse on juuli elatis. Kuid nimetatud ajavahemikul oleks hageja pidanud kostja arvates tasuma 5 elatise makset, s.o aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti elatised. Kostja poolt esitatud pangatehingute väljavõttelt on selgelt näha hageja poolt tasutud elatise maksed kui jooksvate kuude eest elatise tasumine. Võttes lisaks arvesse asjaolu, et 01.03.2011.a maksekorralduses on hageja poolt kirjeldatud makse kui veebruari elatis, 08.03.2011.a maksekorralduses on kirjeldatud makse kui märtsi elatis, 01.07.2011.a makse on elatis juulikuu eest ning 28.07.2011. a maksekorralduses on hageja poolt kinnitatud makse kui augustikuu elatis, on kostja poolt tõendatud, et 13.04.2011.a laekunud elatise makse on jooksva kuu eest laekunud elatise makse, so aprillikuu elatise makse ning 12.05.2011.a laekunud elatise makse kui jooksva kuu elatise makse ehk maikuu elatise makse. Seega on kostja ajavahemikul 01.04.2011 − 01.07.2011.a tasunud elatist jooksvate kuude eest, mitte aga kuu eest ette, nagu perekonnaseaduses sätestatud. Hageja on jätnud maksmata kohtumäärusega kokkulepitud ühe kuu elatise ehk juunikuu (2011) elatise, summas 290 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja leiab, et elatise tasumise aluseks juunis 2011.a on 05.04.2011.a tsiviilasjas nr 2-1038710 koostatud kohtumäärusega kinnitatud pooltevaheline kompromiss. Seega kõik kostja väited, mis väljuvad selle kohtumääruse raamest ja puudutavad elatise vabatahtlikku tasumist või mitte tasumist enne nimetatud kohtumäärust tuleb jätta tähelepanuta. Antud asjas saavad omada tähendust hageja poolt tehtud maksed pärast määruse kuupäeva. Kohtumääruse kohaselt on hageja poolt tasutavaks elatise summaks 290 eurot kuus ja tasutavaks võlgnevuseks 414 eurot. Olulised on antud asjas kaks õiguslikku asjaolu, nimelt kohtumääruse tegemise kuupäev ja see, et elatist tasutakse kalendrikuu eest ette. Vaadeldes neid kahte asjaolu koos, on selge, et 05.04.2011 tehtud kohtumäärus puudutas võlgnevuse osas elatist kuni 30.04.2011.a ja edaspidise osas elatist alates 01.05.2011.a. Vastupidiselt ei ole see võimalik, sest kohtumääruse tegemise ajaks (05.04.2011.a) oli aprilli 2011.a eest tasumisele kuuluva elatise tasumise tähtpäev juba möödunud. Vastupidise seisukoha korral tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, et kui 05.04.2011.a kohtumääruses märgitud elatise tasumise alguse periood oleks alates 01.04.2011.a ei oleks see muu hulgas ka täidetav kooskõlas perekonnaseaduses sätestatuga, kuivõrd elatise tasumise viimane tähtpäev 31.03.2011.a oli määruse tegemise ajaks juba möödunud. Kõikide hagis nimetatud summade saamist kostja tunnistab ja seega on hageja kõik oma kohustused kostja ees täitnud kohtumääruse kohaselt. Hageja esitas arusaamatuste vältimiseks 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-11-52606 antud asjas tähendust omava konto väljavõte perioodil 01.04.2011.a - 28.07.2011.a panga poolse kinnitusega (tl 64). Hageja selgitab täiendavalt, et kuna ta tasus makseid igakuiselt üks kuu ette, ei pidanud ta vajalikuks maksekorraldusele märkida, millise konkreetse kuu eest tasumine toimus, seda teeb hageja alates hetkest, kui selgus, et pooltel on kohtumääruse täitmisest erinev arusaam ja kostja on seisukohal, et hagejal on tema ees võlgnevus. Hageja on tõlgendanud mõistet „tähtaeg“ kui perioodi ühe kuu algusest sama kuu lõpuni, elatise ettemakse mõistes. Hageja väidab, et kui elatise ettemakse tegemiseks kuu lõppeb, siis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) mõistes ei ole tema enam kohustatud elatist n-ö „jooksva“ kuu eest tasuma. Kostja märgib, et perekonnaseaduse mõistes algab lapse ülapidamise kohustus alates lapse sünnikuupäevast ning lõpeb lapse täisealiseks saamisega (tsiviilasjas nr 2-10-38710 on nendeks kuupäevadeks 31.10.2015.a ja 15.07.2023.a). Seega on hageja kohustatud oma lapsi ülal pidama vastavalt alates 31.10.1997.a ja 15.07.2008.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Antud juhul on vahepeal, ehk tähtaja kulgemise jooksul kohtumäärusega kinnitatud, et hageja tasub lastele elatist kokku 290 eurot kuus alates 01.04.2011.a. See tähendab seda, et hageja peab laste vajadused katma katkematult igakuiselt kohtumääruse tegemise ajast tagasiulatuvalt alates 01.04.2011.a 290 euro ulatuses, vaatamata asjaolule, et kohtumäärus kinnitati 05.04.2011.a. Võttes arvesse eelnevalt esiletoodud asjaolud ning pooltevaheline arusaam oli elatise tasumisest kuu eest ette, oleks hageja pidanud tasuma aprillikuu jooksul 2 elatisemakset. Hageja tasus aga elatist aprillis ühe korra. Võttes nüüd juurde ka selle asjaolu ning märtsikuise maksekorralduse kui märtsi elatise tasumise, on ilmselge, et 13.04.2011.a tehtud makse on elatis aprilli eest, 12.05.2011.a tehtud makse on elatis mai eest. Seega eksib hageja alates kohtumääruse tegemisest kuni kuupäevani 27.07.2011.a oma arusaamades elatise tasumises ettemaksetena − tema on seda teinud „jooksvate“ kuude eest, eirates ise perekonnaseaduses sätestatavat ning poolte vahel valitsenud arusaama eelneva kohtumenetluse jooksul. Vale on hageja väide, et kostja kinnitab elatisraha saamist hageja poolt esitatud pangaväljavõtete alusel. Kostja on oma väidete tõestamiseks esitanud omapoolse laekumiste aruande. Kostja poolt toodud väited on kostja tõestanud omapoolsete materjalide alusel. Samas on hageja nii oma hagiavalduses kui ka vastuses kostja vastulausele toonud väiteid, mis on omavahel vastuolulised, põhjendamata ning ka tõestamata. Vale on hageja väide nagu märgiks ta makskorraldustele elatise tasumise perioodi (kuu) alates võlgnevuse teadasaamisest. Seda on ta teinud ka varem (01.03.2011.a, 08.03.2011.a). Ka selle hageja väite lükkab ümber kostja esitatud laekumiste aruanne, kus on selgelt näha nii veebruari kui ka märtsi elatise tasumisel kirjeldatud maksmise kuu. Hagejalt on esimest korda elatis välja mõistetud aastal 2004 tsiviilasjas nr 2-640/2004. Alates selle jõustumisest kuni 04.06.2008.a näitas hageja igal kuul oma maksekorraldustes ära ka kuu, mille eest elatis tasuti. Seega on hageja poolt põhjendamata, miks on ta antud menetluses kõne all olevatel maksekorraldustel jätnud märkimata makstava kuu ning arusaamatu ja põhjendamata miks ta väidab seda olevat mittevajalik. Vaadeldes kõiki tõendeid, mida kostja esitas, on ilmselge, et hageja on tekitanud teadlikult olukorra, kus ta püüab igati vältida 2011. aasta juunikuu elatise tasumist. Kostja on tulnud hagejale igati vastu selles osas, et nõustus elatise tasumisega jooksva kuu eest. Hageja esitatud tõendid kinnitavad vaid fakti, et kuni laste täisealiseks saamiseni on ta tasunud elatist (perioodil 13.04.2011−27.07.2011) kolmel korral, so 13.04.2011.a, 12.05.2011.a ning 01.07.2011.a. Nendest viimast tõlgendavad pooled üheselt kui juuli 2011.a eest tasutud elatisemakset. Maksekorralduste alusel peab aga olema võimalik tuvastada üheselt, mis perioodiks (kuuks) elatise makse on tehtud, vältimaks igasuguste eriarvamuste tekkimist.

Tsiviilasi nr 2-11-52606 Kostja seisukohtadest ei saa hageja aru, mllise kuu elatise ta kostja arvates talle siis võlgu on. Tsiviilasjas nr 2-10-38710 tehtud kohtumääruse kohaselt on hageja poolt tasutavaks elatise summaks 290 eurot kuus ja hageja poolt tasutavaks võlgnevuseks oli 414 eurot. Seega kõik enne nimetatud määruse tegemist (05.04.2011.a) tasumisele kuuluvad elatise summad sisalduvad võlgnevuses, mille hageja on täies ulatuses tasunud. Elatist tasutakse kalendrikuu eest ette ja kuigi seadus võimaldab oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda, ei ole hageja kostjaga mingit teistsugust kokkulepet kui sätestab seadus, sõlminud. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kohtu 05.04.2011.a määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et suurendada Pärnu Maakohtu 02.12.2004.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-640/2004 E V ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust alates 10.08.2010.a. Kompromissi kohaselt pidi T V tasuma E V`le elatist alates 01.04.2011.a 151 eurot kuus kuni E V täisealiseks saamiseni. Elatusraha võlgnevuse perioodi 10.08.2010 – 31.03.2011.a eest summas 414 eurot pidi T V tasuma hageja E V`le hiljemalt 31.07.2011.a. Samuti pidi T V tasuma elatusraha E V`le alates 01.04.2011.a 139 eurot kuus kuni E V täisealiseks saamiseni. Pooled on esitanud erinevaid seisukohti selles, kas antud juhul peeti kompromissi sõlmimisel silmas, et hageja maksab elatist kalendrikuu eest ette või teeb seda jooksva kuu eest. Kuna kohtumääruses, millega kohus kinnitas poolte kompromisslepingu, puudub kindel kuupäev, millal hageja on kohustatud elatist maksma, siis tuleb eeldada, et pooled on kompromissi kohtule esitamisel ja kohus on kompromissi kinnitamisel lähtunud perekonnaseaduse (PkS) § 100 lõikest 4, mille kohaselt elatist makstakse kalendrikuu eest ette. See on ka mõistlik ja loogiline, sest nimetatud seadusest tuleneva ettemaksmise nõude puhul ei saa lapse huve silmas pidades pidada õigeks seda, et kohustatud isik tasub elatist sama kuu eest selle suvalisel, sh viimasel, päeval. PkS §-s 100 lõikes 3 on küll ette nähtud võimalus leppida kokku, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda, kuid see ei väära sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud kohustust. Nii hageja kui ka kostja on kinnitanud, et tsiviilasja nr 2-1038710 arutamisel valitses poolte vahel arusaam elatise tasumisest kooskõlas perekonnaseadusega. Kuna kohus ei kinnita kompromissi juhul, kui see on vastuolus seadusega või rikub olulist avalikku huvi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lg 3), on ilmne, et kompromissi sõlmimisel ja selle kohtu poolt määrusega kinnitamisel pididki pooled mõistma selle sisu igakuise elatise tasumise kohustuse kui ettemaksu osas ühtviisi. Kompromisslepingu, sh kohtuliku kompromissi, sisule kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Seega ei oma tähtsust, millise selgituse või sisuga oli T. Väljas teinud elatise makseid kuni kompromissini – kuna elatise maksmise kohustus aprilli 2011.a eest oli kompromissi saavutamise hetkeks saabunud, siis pidi võimalik võlgnevus sisalduma kompromissiga kokkulepitud summas (414 eurot). 5 (6)