Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuteks juhatuse liikmed Juss Maurer ja Henri Raide, keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 22.10.2012 kell 14.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Võlgniku vande annavad kohustatud isikud 22.10.2012 kell 13.45 . Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liikmeid. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 27.09.2012 kell 10.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 03.02.2012 võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul 31.12.2011 seisuga kohustusi kokku summas 216 90.30 eurot, samas kui vara on kokku 9568.69 eurot, seega vara ei kata kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku põhitegevusalaga- biodiisli tootmisega, ei ole alustatud. Selleks vajaliku tehase rajamine on osutunud algselt prognoositust kulukamaks, loodetud toetust äriühing ei saanud. Majanduslike raskuste põhjuseks võib pidada läbimõtlemata ja ebaõnnestunud äriplaani, samuti võimalikku juhtimisviga. Käesolevaks ajaks on juhatus saanud ülevaate äriühingu tegelikust majanduslikust olukorrast ja on leidnud, et võlgnikul puudub likviidne vara ja ta ei suuda täita varasemalt tekkinud ja ka ka jooksvaid kohustusi. Võlgnik kinnitab istungil, et ajutise halduri aruandes esitatud andmed võlgade ja varade kohta on õiged ning et äriühing on maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Tervendamise võimalust ei näe. Ajutise halduri aruanne OÜ Bio Estoil (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 12.09.2006. a. Võlgniku kavandatud põhitegevusalaks oli biodiisli tootmine. Tootmiseks rajati tehas Uhtna alevikku, Sõmeru valda, Lääne-Virumaale. Tehase sisseseade soetati äriühingu osanike poolt laenatud rahaliste vahendite arvel. Äriühingu osanikeringis on pidevalt toimunud muudatusi, mis on ajutisele haldurile antud selgituste kohaselt viinud mitmete vastuolude tekkimiseni, sealhulgas äriühingu juhtimise korraldamises. Äriühingu tootmistegevusega plaaniti alustada 2010.a peale ehitus- ja arendustööde lõpetamist. Äriühingu tootmistegevust ei ole kuni käesoleva hetkeni õnnestunud käivitada, mis on ajutisele haldurile juhatuse liikme Juss Maureri esindaja poolt esitatud selgituste kohaselt üheltpoolt tingitud täiendavate investeeringute vajadusest, teisalt muudatustest seadusandluses. Teiseks on võlgniku tänane juhatus ümberhinnanud algselt presenteeritud äriplaani võlgniku kavandatud tegevuse kasumlikkusest. Võlgniku juhatus on saanud ülevaate äriühingu tegelikust majanduslikust olukorrast ning jõudnud arusaamisele, et välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Ka juhatuse liikme Henri Raide poolt esitatud selgituste kohaselt osutus projekti käivitamine esialgselt prognoositust keerulisemaks. Võlgnikul tekkisid makseraskused seoses asjaoluga, et tegevusvaldkonnas esinesid üldised turuprobleemid, mistõttu oli tooraine raskesti kättesaadav ning ebasobiva hinnatasemega, millest tulenevalt olnuks lõpptoote müügihind konkurentsivõimetu. Käesoleval hetkel puuduvad võlgnikul juhatuse liikme hinnangul võimalused kohustuste täitmiseks ning tegevuse jätkamiseks. 18.11.2010.a sõlmiti OÜ Ravohansa kui müüja ning võlgniku kui ostja vahel võlaõiguslik tasuta võõrandamise leping Lääne-Viru maakonnas, Sõmeru vallas, Uhtna alevikus, Veski tn 4 asuva kinnistu (registriosa nr 4118031) võõrandamiseks võlgnikule, asjaõiguslikku lepingut sõlmitud ei ole. Kõnealusel kinnistul asub tehas. Vastavale lepingule on tehtud viide 18.11.2010.a notariaalses kokkuleppes osaühingu osa võlaõigusliku müügilepingu ja pandilepingu lõpetamise kohta ning osaühingu osade müügilepingus (p 1.13.). Kõnealuse kinnistu registriosa III jaos on kehtiv kanne „eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks OÜ Bio Estoil kasuks“. Oluline on viidata, et Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-11-37451 (kohtunik Maimu Laumets), millises on OÜ Ravohansa esitanud hagi OÜ Moreen vastu kahju summas 8 702,83 EUR hüvitamise nõudes ning

kohustuse, täita 18.11.2010.a kokkuleppest osaühingu võlaõigusliku müügilepingu ja pandilepingu lõpetamise kohta ning OÜ Bio Estoil osade müügilepingutest tulenevaid kohustusi, tuvastamise nõudes. Tingituna nimetatud kohtuvaidlusest OÜ-ga Ravohansa ei pea võlgniku osanik OÜ Moreen võimalikuks ka võlgniku tegevuse ümberkujundamist ning täiendavate investeeringute tegemist OÜ-sse Bio Estoil. Võlgniku juhatuse liikme Juss Maureri esitatud selgituste kohaselt võib võlgniku majanduslike raskuste põhjuseks pidada läbimõtlemata ning liiga suurejoonelist äriplaani, mis ei arvestanud ettevõtte finantsvõimekust, samuti võimalikke juhtimisvigu ning personali ebapiisavaid teadmisi tegevusvaldkonnast. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 2009.a 131 974 eurot, varasid oli kokku summas 311 954 eurot, kohustusi 216 038 eurot ning omakapital 95 916 eurot. Müügitulu 2009. a majandustegevusest oli 146 997 eurot. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2010. a -134 109 eurot, varasid oli kokku summas 202 787 eurot, kohustusi 240 980 eurot ning omakapital -38 193 eurot. Müügitulu 2010. a majandustegevusest puudus. Võlgniku 31.12.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum 2011. a -88 729 eurot, varasid oli kokku summas 140 967 eurot, kohustusi 267 889 eurot ning omakapital -126 922 eurot. Müügitulu 2011. a majandustegevusest oli 8 458 eurot. 27.12.2011.a on võlgniku suurosaniku OÜ Moreen ja võlgniku vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt leppisid pooled kokku selles, et võlgnik tagastab OÜ-le Moreen laenu osaliselt asjades ning laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisena anti OÜ-le Moreen üle võlgnikule kuulunud vara, milleks olid tehase seadmed, väärtuses 74 644,79 eurot. Pooled leppisid kokku, et vara üleandmise tulemusena väheneb võlgniku laenulepingutest tulenev võlgnevus OÜ Moreen ees 74 644,79 euro võrra. Peale laenu osalist tagastamist jäi OÜ Moreen nõude suuruseks võlgniku vastu 85 860,34 eurot. Võlgnikul käesoleval ajal töötajad puuduvad. Juhatuse liikme Henri Raide poolt esitatud andmete kohaselt on käimas kohtuvaidlus töötasu üle endise töötaja Ü-A Vga (V). Töövaidluskomisjoni 13.12.2010.a otsusega vaidlusasjas nr 9.4-02/3408/10 rahuldati endise töötaja avaldus osaliselt ning võlgnikult mõisteti välja 2007.a novembri kuni 2008.a mai kuude töötasud kokku 54 783 Eesti krooni, millest 23 000 Eesti krooni oli viivitamata täidetav. Lisaks mõisteti võlgnikult välja viivised summas 16 435,54 Eesti krooni. Võlgniku poolt 14.02.2012.a esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara 9 568,69 eurot, millest 0,69 eurot moodustab raha pangakontol ning 9 568 eurot põhivara jääkmaksumuses. Nimetatud põhivaraks on: Magnet segisti algmaksumusega 958,04 eurot, jääkmaksumusega 968,57 eurot; Segur algmaksumusega 758,62 eurot, jääkmaksumusega 553,16 eurot; Pump algmaksumusega 1 497,00 eurot, jääkmaksumusega 1 122,75 eurot; Pump ja kaalud algmaksumusega 2 676,00 eurot, jääkmaksumusega 2 062,75 eurot; Seadmed algmaksumusega 2 475,00 eurot, jääkmaksumusega 1 893,94 eurot; Seade algmaksumusega 1 594,00 eurot, jääkmaksumusega 1 228,71 eurot; Kuivatuskapp algmaksumusega 1 243,00 eurot, jääkmaksumusega 984,04 eurot; Temperatuuri andur algmaksumusega 1 294,00 eurot, jääkmaksumusega 1 024,42 eurot. Lisaks on võlgniku valduses ELME MESSER GAAS AS-le kuuluv vesinikuballoon. Nimetatud vara asub Lääne-Viru maakonnas, Sõmeru vallas, Uhtna alevikus, Veski tn 4. Vara tegeliku turuhinna kohta ei oska võlgniku juhatuse liikmed hinnangut anda, kuivõrd tegemist on väga spetsiifilise varaga, mis on väärtuslikum tehase sisseseades tervikuna. Ajutise halduri hinnangul on üksikute esemete turuväärtust nende spetsiifilise funktsiooni ja

kasutusvaldkonna tõttu raske määratleda ning vara tegelik realiseerimishind võib olla oluliselt väiksem kui seda on bilansiline väärtus. Võlgniku 31.12.2011.a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 140 967 eurot järgmiselt: Käibevara summas 456 eurot; raha 5 eurot; maksude ettemaksed ja tagasinõuded 451 eurot; põhivara summas 140 511 eurot; masinad ja seadmed 9 569 eurot; lõpetamata ehitised ja ettemaksed 130 942 eurot. Lõpetamata ehitiste ja ettemaksetena on võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt bilansis kajastatud punktis 2.3 nimetatud 18.11.2010.a OÜ Ravohansa ning võlgniku vahel sõlmitud võlaõigusliku tasuta võõrandamise lepingu alusel lepingutingimuste täitmisel omandatav kinnistu asukohaga Veski tn 4, Uhtna alevik, Sõmeru vald, Lääne-Viru maakond (registriosa nr 4118031), mida reaalselt ei ole käesolevaks hetkeks omandatud. Eelnevast tulenevalt on andmed võlgniku bilansis kajastatud ebakorrektselt ja eksitavalt näidates võlgniku varalist seisu positiivsemalt, kui see tegelikult on. Võlgniku 31.12.2010.a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.01.2010.a seisuga varasid kogusummas 202 787 eurot järgmiselt: Käibevara summas 4 169 eurot; raha 1800 eurot; maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1891 eurot; muud lühiajalised nõuded 550 eurot; põhivara summas 198 618 eurot; muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 2 023 eurot; lõpetamata ehitised ja ettemaksed 196 595 eurot. Võlgniku 2009.a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2009.a seisuga varasid kogusummas 311 954 eurot järgmiselt: Käibevara summas 168 192 eurot; raha 9 669 eurot; nõuded ja ettemaksed 158 524 eurot; põhivara summas 143 762 eurot; materiaalne põhivara 143 762 eurot. Võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: AS-is Swedbank arvelduskonto nr 221032833231, mille saldo seisuga 09.02.2012.a on 3,51 EUR. Konto käsutamise õigust omavad Henri Raide (isikukood 38301040290) ja P T (isikukood xxxx). Konto on arestitud ajutise pankrotihalduri poolt 07.02.2012.a seisuga. AS-is SEB Pank arvelduskonto nr 10220060605011, mille saldo seisuga 10.02.2012.a on 0,69 EUR. Konto käsutamisõigust on omanud Henri Raide (isikukood 38301040290), A E (isikukood xxxx) ja P T (isikukood xxxx). Sundtäitmine on peatatud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 07.02.2012.a. Kohustused panga ees puuduvad. AS-is DNB Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Marfin Bank Eesti AS-is, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, Svenka Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Bigbank AS-is, AS-is LHV Pank, AS-is Citadele banka Eesti filiaal, AS-is Eesti Krediidipank ja Tallinna Äripank AS-is võlgnik kontosid ei oma. Nordea Finance Estonia AS-is, AS-is DNB Liising, AS-is SEB Liising, ALG Liisingu AS-is ja Swedbank Liising AS-is võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. Maanteeameti andmetel liiklusregistris võlgniku nimele 14.02.2012. a seisuga sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. AS-is Eesti Väärtpaberikeskus võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Ajutisele haldurile teadaolevalt koosneb võlgniku vara tehase sisseseadmetest bilansilise jääkväärtusega kokku 9 568 eurot, kuid kuna tegemist on väga spetsiifiliste seadmetega, mille

turuväärtust ei oska hinnata ka võlgniku juhatuse liikmed, võib ajutise halduri hinnangul võlgniku vara turuväärtuseks olla ca 3000-4000 eurot. Võlgniku 31.12.2011.a bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 267 889 eurot järgmiselt: Lühiajalised kohustused summas 89 794 eurot; võlad tarnijatele 29 660 eurot; muud võlad 45 170 eurot; intressivõlad 14 964 eurot; pikaajalised kohustused summas 178 095 eurot; laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 178 095 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku võlausaldajateks Ingle AS summas 817,49 eurot, Ragn Sells AS summas 304,50 eurot, Transtar Ekspedeerimise OÜ summas 780 eurot, SunWash Technologies OÜ summas 10 440 eurot, Lindfors Steel OÜ summas 11 507,54 eurot. Võlgnikul on laenukohustused OÜ Moreen ees summas 85 860,34 eurot ja OÜ Ravohansa ees summas 107 199,43 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi summas 216 909,30 eurot. Võlgniku ostureskontro kohaselt on võlgniku võlausaldajateks Ekvatek Pump OÜ summas 500 eurot, Elme Messer Gaas AS summas 34,53 eurot, Eesti Energia AS summas 41,53 eurot, MTÜ Enki summas 600 eurot, As G4S Eesti summas 204,78 eurot, GBF Kummikeskus OÜ summas 352 eurot, HeTi Pere OÜ summas 1000 eurot, Ingle AS summas 1 526,83 euort, Lindfors Steel OÜ summas 11 507,54 eurot, OÜ Profaudit summas 54 eurot, Ragn Sells AS summas 304,56 eurot, Sunwash Technologies OÜ summas 9 360 eurot, Temper OÜ summas 1 367,24 eurot, Transtar Ekspedeerimise OÜ summas 780 eurot ning Werol AS summas 3000 eurot. Võlgniku 31.12.2010. a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2010.a seisuga kohustusi kogusummas 240 980 eurot järgmiselt: Lühiajalised kohustused summas 21 188 eurot; võlad tarnijatele 11 362 eurot; muud võlad 9 826 eurot; pikaajalised kohustused summas 219 792 eurot; laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 219 792 eurot. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse andmetel ei ole võlgnikul 09.02.2012.a seisuga maksuvõlgnevust. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt võlgniku kohta täitemenetluse registris andmed puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 224 000 eurot. Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31.12.2008. a. majandusaasta aruanne ning 2010-2011.a bilansid ja kasumiaruanded.

Käibevara Varud Põhivara Varad kokku Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Omakapital Müügitulu Puhaskasum/kahjum Lühiaj. võla

31.12.2008 3 399

55 392 58 791 94 850

95 850 -36 058

-18 454 0,036

31.12.2009 168 192

143 762 311 954 23 189 192 849 216 038 95 916 146 997 131 974 7,25309

31.12.2010 4 169

198 618 202 787 21 188 219 792 240 980 -38 193

-134 109 0,19676

31.12.2011

140 511 140 967 89 794 178 095 267 889 -126 922 8 458 -88729 0,00508

kattekordaja Likviidsuskordaja Käibekapitali näitaja Võlakordaja Võõr- ja omakapitali suhe

0,036 -91 451 1,630 -2,658

7,25309 145 003 0,693 2,252

0,19676 -17 019 1,188 -6,310

0,00508 -89 338 1,900 -2,111

Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja 2008.a väga nõrk, muutudes 2009.a väga heaks ning 2010.a taas väga nõrgaks. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja olnud positiivne vaid 2009.a, enne ja peale seda aga olnud oluliselt alla lubatud piiri, mistõttu on äriühingu lühiajaliste kohustuste täitmine on võimatu. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja 2009. a olnud positiivne, kuid 2008.a ja 2010-2011.a muutunud negatiivseks, mis tähendab, et hetke seisuga on äriühingul suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on näitaja olnud soovituslikust piirmäärast kõrgem kogu vaadeldaval perioodil, langedes napilt alla 0,7 vaid 2009.a. Võõr- ja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe olnud positiivne vaid 2009.a, sellele eelnevalt ja järgnevalt on näitaja olnud negatiivne ning seega on olnud suur ka võlausaldajate riskimäär. Ajutise halduri hinnangul võivad võlgniku finantsaruandes toodud näitajad olla mõnevõrra eksitavad, kuivõrd võlgniku bilansis on olnud kajastatud ka varad, mis võlgnikule tegelikult ei kuulu ning mille kuuluvuse üle on poolte vahel vaidlusi. Ajutise halduri hinnangul esineb PankrS § 110 lg 1 p 4 alusel vara tagasivõitmise võimalus seoses 27.12.2011.a OÜ Moreen ja võlgniku vahel sõlmitud kokkuleppega, mille kohaselt leppisid pooled kokku selles, et võlgnik tagastab OÜ-le Moreen laenu osaliselt asjades ning laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisena anti OÜ-le Moreen üle järgmine võlgnikule kuulunud vara: Mahuti küttekehade juhtimiskilp (Temper OÜ), 1953 eurot; Juhtimiskilp 7,5 kW 5 tk, juhtimiskilp 7 tk (Ekvatek Pump OÜ), 889,65 eurot; Mahuti (HeTi Pere OÜ), 1 929,99 eurot;

Biodiisli tehase torustik (Lindfors Steel OÜ), 26 839,99 eurot; Laboriseadmed (Imre Saks), 9 000,23 eurot; Pump S 40-4-19,5/4 elektrimootoriga, vaakumpump Finder MEX150 4,0 kW/1450 (Ekvatek Pump OÜ), 6 869,48 eurot, Vaakumauruti AISI 316 (Cube Productions OÜ), 27 162,45 eurot. Pooled leppisid kokku, et vara üleandmise tulemusena väheneb võlgniku laenulepingutest tulenev võlgnevus OÜ Moreen ees 74 644,79 euro võrra. Peale laenu osalist tagastamist jäi OÜ Moreen nõude suuruseks võlgniku vastu 85 860,34 eurot. Kuivõrd OÜ Moreen on võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2 mõttes, siis eeldatakse, et lähikondne teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 3). Kuivõrd võlgnikul puuduvad vajalikud tehnilised vahendid majandustegevuse alustamiseks ning tootmise käivitamiseks on vajalik täiendav finantseerimine, millise vajaduse rahuldamiseks võlgnikul ajutise halduri hinnangul väljavaated puuduvad, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine ning tootmise käivitamine käesoleval hetkel ei ole võimalik. Samuti ei ole positiivsed võlgniku väljavaated tervendamisele, kuivõrd puudub väljavaade täiendavale finantseeringule ning juhatuse liikmetel puudub üksmeel ning ühine huvi võlgniku majandustegevuse korraldamise osas. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub majandustegevus ning väljavaated majandustegevuse käivitamiseks. Võlgniku kohustuste maht (ca 224 000 eurot) ületab võlgniku vara (ca 3000 eurot). Samal ajal aga võlgniku kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjustajaks eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole äriplaani koostades analüüsinud piisava põhjalikkusega majandustegevuse ja tootmise käivitamiseks vajaliku tooraine turuolukorda ning kättesaadavust ega arvestanud tegevust planeerides võimalike hinnamuutustega ning sellest tuleneva liiga kõrge hinnaga lõpptoote turustamise raskustega. Samuti arvestades asjaolu, et äriühing registreeriti juba 2006 aastal, kuid tootmistegevust ei suudetud käivitada kuni käesoleva hetkeni s.o ca 5 aasta jooksul, on ajutine haldur seisukohal, et äriühingu juhatuse liikmed ei ole korrektselt hinnanud äriühingu finantsvõimekust, mistõttu on äriühingul suured laenukohustused. Eelnevast nähtub aga asjaolu, et äriühingu juhatuse liikmetel ei ole olnud piisavaid teadmisi ega kogemusi arvestamaks äriühingu tootmistegevuse käivitamise aja- ja ressursimahukust, muutuvaid turutingimusi ning tegevuse kasumlikkuse suhet sellesse. Ajutise halduri hinnangul on raske anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale, kuivõrd võlgniku tootmistegevust ei jõutud tegevusaastate jooksul käivitada ning võlgniku tuluallikaks olid laenud ning osanike investeeringud, mistõttu oli võlgniku omakapital negatiivne juba 2007.a muutudes positiivseks vaid 2009.a. Samas on 2010-2011.a bilansis kajastatud ka vara, mis tegelikult võlgnikule ei kuulu ning mille üle on poolte vahel käimas vaidlus.

Kokkuvõtvalt: esineb tagasivõitmise võimalus seoses 27.12.2011.a lähikondsele OÜ-le Moreen müüdud varade osas, kuid puuduvad pankrotimenetluses rahalised vahendid pankrotimenetluse

läbiviimiseks ja hagi esitamiseks, sest olemasolevast varast jätkub ainult ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks on kohtuistungi toimumise aja seisuga makstud PankrS § 30 alusel 4000 eurot. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja Osaühingu Bio Estoil pankrot. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd sisuline majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Menetluse raugemiseks alust ei ole, kuna OÜ Ravohansa on deposiitkontole menetluskulude katteks tasunud 4000 eurot, Esitatud arvandmete alusel ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik on saanud oma seisukoha avalduse suhtes väljendada- võlgnik tunnistab alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Oliver Ennok. 28.03.2011 esitatud taotlus ajutise halduri tasu ja kulude kinnitamiseks kuulub rahuldamisele võlgniku pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 20. oktoobril 2012. a. Nooremreferent

Marika Leimann

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.