Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Välja mõista kostja R A’alt hageja Swedbank Liising AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (37.50 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tagastada riigieelarvest TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel Swedbank Liising As’le (arveldusarve nr 221012021568 AS’s Swedbank, selgitusega „Swedbank Liising AS hagis R A vastu, tsiviilasi 2-12-18082”) tsiviilasjas nr. 2-12-18082 seoses õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse edasikaebe õigusest loobumisega maakohtus tasutud riigilõivust kokku 75 eurost pool ehk 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 senti. Saata kohtuotsuse ärakiri hageja esindajale ja kostjale teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtuotsuse täitmiseks. Õigeksvõtul põhinev kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele, sest pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja nõuded Swedbank Liising AS esitas 07.05.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 97.91 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulu 47.93 euro hüvitamiseks. Kohus tegi 16.05.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis on 23.05.2012 kätte toimetatud. Võlgnik R A esitas 01.06.2012 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 03.07.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses. 18.07.2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse R A vastu võlgnevuse 99.09 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R A ja Elion Ettevõtted AS (reg.kood 10283074) 20.03.2010 Ego järelmaksu müügilepingu nr 913/254735, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS’le kui faktoorile. Lepingu üldtingimuste punktide 4.1. ja 4.5. kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid ning hagejal õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.03.2012. Intressimäär oli 21.9% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 1.04.2012 kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Nimetatud teates teavitas hageja kostjat võlgnevuse olemasolust ja palus see tasuda andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et juhul, kui võlgnevusi ei tasuta nimetatud tähtpäevaks, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges hageja lepingu üles öelduks alates 24.04.2012. Punkti 8.2. kohaselt kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja teatas kostjale saadetud kirjas, et lisaks juba tekkinud võlgnevustele nõuab ta teatise koostamise ja postitamise eest menetlustasu.

Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud ning kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees moodustab kokku 99.09 eurot, millest põhivõlgnevus on 91.16 eurot, intress 3.49 eurot, viivis 1.44 eurot ning tähitud teatise tasu 3.00 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja Swedbank Liising AS ́i kasuks EGO järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus 99.09 eurot, viivis protsendina põhinõudelt (91.16 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud 75 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47.93 eurot ning hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 27.07 eurot) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited 02.08.2012 saadetud vastuses hagiavaldusele märgib kostja, et viibib hetkel kinnipidamisasutuses ning tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda, kuid ta võtab kohe peale vabanemist ühendust võlausaldajaga ning likvideerib olukorra vabatahtlikult. 19.09.2012 kohtule edastatud kirjas märgib kostja, et loobub otsusele edasikaebamise õigusest ning seoses hagi õigeksvõtuga palub vähendada menetluskulusid poole võrra ning kinnitab, et kohe pärast vanglast vabanemist võtab kostja ühendust võlahalduse spetsialistiga A M’ga. Hageja seisukoht kostja vastustele 20.09.2012 edastatud seisukohas märgib hageja, et on arusaamisel, et kostja on hagi õigeks võtnud. Hageja loobub hagi õigeksvõtul põhineva lahendi peale edasikaebamise õigusest. Lähtuvalt TsMS § 150 lõike 2 punktist 3 ja lg-st 4 taotleb hageja kohtult poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 37.50 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada Swedbank Liising AS arvelduskontole nr 221012021568 AS’s Swedbank, selgitusega „Swedbank Liising AS hagis R A vastu, tsiviilasi 2-12-18082.“ Hageja palub lahendada tsiviilasi nr 2-12-18082 õigeksvõtul põhineva otsusega ning välja mõista kostjalt pool menetluses tasutud riigilõiv. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Kostja on hagi õigeks võtnud kohtule 02.08.2012 edastatud vastuses hagiavaldusele ning kinnitanud seda 19.09.2012 edastatud vastuses. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud tõenditega. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja tasus 07.05.2012 riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 47.93 eurot. Samuti on hageja 17.07.2012 tasunud hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu 27.07 eurot, kokku 75 eurot. Hageja kasuks kostja poolt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud summas 37.50 eurot (s.o pool menetluses kokku tasutud riigilõivust). Riigilõivu tagastamine Hageja on kohtule 20.09.2012 edastatud seisukohas esitanud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu summas 37.50 euro tagastamiseks hageja Swedbank Liising AS arvelduskontole nr 221012021568 AS’s Swedbank, selgitusega ”Swedbank Liising AS hagis R A vastu, tsiviilasi 212-18082”. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja ja kostja on mõlemad loobunud hagi õigeksvõtul põhineva lahendi peale edasikaebamise õigusest. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus 07.05.2012 riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 summas 47.93 eurot (maksekorraldus nr 70565 toimikus lk 31). Riigilõivu ümberkanne Viru Maakohtu viitenumbrile 2900072136 on tehtud 18.07.2012, laekumine on Riigikassa elektroonilisest andmebaasist kontrollitud 19.07.2012. Samuti on hageja 17.07.2012 tasunud täiendavat riigilõivu hagiavalduse esitamise eest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072136 summas 27.07 eurot (toimikus lk 32). TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Taotlus riigilõivu tagastamiseks on kohtule esitatud 20.09.2012. Riigilõivu laekumine on kontrollitud Riigikassa elektroonilisest andmebaasist 24.07.2012. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse ja tagastab hagejale menetluses tasutud riigilõivust kokku 75 eurost pool, s.o 37.50 eurot hageja Swedbank Liising AS arvelduskontole nr

221012021568 AS’s Swedbank, selgitusega ”Swedbank Liising AS hagis R A vastu, tsiviilasi 212-18082”. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 26. septembril 2012. a. Nooremreferent

Marika Leimann

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.