Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.09.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-12-7315
Tsiviilasi
AS-i Swedbank hagi M U` vastu võlgnevuse, kokku summas 2144.59 eurot nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: AS Swedbank (end. Hansapank AS, reg.-kood 10060701), Liivalaia 8, 15040 Tallinn, esindaja – Kerly Küünemäe, aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: M U (ik: xxxx), elukoha aadress: 1) xxxx; 2) xxxx
Kirjalik menetlus Hagihind
1746.67 eurot (põhinõue)
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista M U’elt U’elt (ik: xxxx xxxx) Swedbank ASAS-i (reg.(reg.-kood 10060701) kasuks võlgnevuse katteks kokku 2144.59 eurot (kaks tuhat ükssada nelikümmend neli eurot eurot ja 59 senti), (sellest (sellest: llest: põhivõlgnevus -1746.67 eurot, intressivõlgnevus intressivõlgnevus - 122.71 eurot, viivisvõlgnevus viivisvõlgnevus 272.01 eurot ning võla menetlemise tasu - 3.20 eurot). Välja mõista M U’elt U’elt alates hagi esitamisest 17.02.2012 Swedbank ASAS-i kasuks viivis viivis protsendina põhinõudelt (1746.67 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista M U’elt U’elt hageja ASAS-i Swedbank kasuks menetluskulude katteks välja kokku 442.25 eurot.
Välja mõista M U’elt U’elt Swedbank ASAS-i kasuks viivis menetluskuludelt (442.25 (442.25 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Swedbank esitas 17.02.2012 Viru Maakohtule hagi M U’e vastu võlgnevuse nõudes.
Hagiavalduses esitatud asjaolud. 1) 26.11.2008 sõlmisid Swedbank AS ja M U laenulepingu nr 08-273392-VL summas 16 500 krooni intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 09.12.2013. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 09.10.2010 ning kuni 17.03.2011 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 (kuus) üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast alates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 01.03.2011 ja 22.03.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja ja hoiatusega et juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 17.03.2011 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 16.02.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus 1 058.06 eurot, s.h põhiosa 808.97 eurot, intress 89.55 eurot, ajavahemiku 09.10.2010-17.03.2011 eest ja põhiosa viivis 159.54 eurot ajavahemikul 09.11.2010-16.02.2012. 2) 08.09.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 09-071921-VV summas 6550.00 krooni intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 09.09.2011. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 09. kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 09.10.2010 ja kuni
17.03.2011 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 (kuus) üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvutamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 01.03.2011 ja 22.03.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja, hoiatades, et võlgnevuste kustutamata jätmisel öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 17.03.2011 ütles hageja lepingu seoses võlgnevustega ennetähtaegselt üles. 16.02.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 328.22 eurot,, s.h. põhiosa 236.61 eurot,, intress 32.46 eurot, ajavahemiku 09.10.2010-17.03.2011 eest ja põhiosa viivis 59.15 eurot ajavahemiku 09.11.2010 -16.02.2012 eest. 3) 17.04.2009 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse VISA püsimaksega krediitkaardi nr 4797246001348638 krediidilimiidiga 10 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 1101839108. Vastavalt lepingu punktile 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Kostja kohustus maksma kasutatud krediidilimiidi eest intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 18%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Lepingu punkti 6.6 alusel kohustus kostja igal maksepäeval (so. iga kuu 10.kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli 400 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 701.09 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressid tasumata ja püsimaksed tagastamata, rikkudes sellega lepingu punkte 6.1 ja 6.6. 01.03.2011 ja 22.03.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja ning hoiatades võla tasumata jätmisel lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest. Vaatamata hoiatusele ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi, mistõttu hageja luges lepingu üles öelduks 26.04.2011. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 701.09 eurot. Kostja krediidisummat tagastanud ei ole. 16.02.2012 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 758.31 eurot, sellest põhiosa 701.09 eurot, intressid 0.70 eurot, viivis 53.32 eurot ja võla menetlemise tasu 3.20 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees kokku moodustab 2144.59 eurot, s.h. põhiosa 1746.67 eurot, intress 122.71 122.71 eurot, eurot, viivised 272.01 eurot nin ning võla menetlemise tasu 3.20 eurot. eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102; 113 lg 1; 94 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-idele 79; 133 lg 1 ja lg 2; 139; 162; 173; 339; 340; 363; 367; 407 ja 440 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenulepingud, laenude tagastamise graafikud, laenulepingute andmed, sooritatud operatsioonid, võlgnevuse
arvestused, lepingute ülesütlemise kohta saadetud kirjad, püsimaksetega krediitkaardi kasutamise leping, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, esindaja volikiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid saadeti korduvalt hagiavalduses ja erinevates registrites märgitud kostja elukoha aadressil xxxx, kuid materjalid on kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. 14.05.2012 esitas hageja taotluse hagimaterjalide kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete kaudu. 15.06.2012 rahuldas kohus hageja taotluse ja toimetas hagimaterjalid kostjale kätte 15.06.2012 Ametlike Teadaannete kaudu. Kohtu Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on kostja teises tsiviilasjas 07.07.2012 vastu võtnud kohtu dokumendid oma tütre elukoha aadressilt. Kohus saatis hagimaterjalid käesolevas asjas kostja tütre elukoha aadressile. Hagimaterjalid on vastu võtnud kostja tütar V U 24.08.2012 (aadressilt xxxx) edasiandmiseks kostjale. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 13.09.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepinguid, jättes tähtaegselt tasumata temaga sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu ja laenulepingute järgi ette nähtud intressi – ja laenumaksed. Hagi õiguslik põhistus on hagiavalduses esitatud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata oma kohustused hageja ees. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (1746.67 eurolt) alates 17.02.2012. Kostja võlgnevus hageja ees kokku on 2144.59 eurot, s.h põhiosa 1746.67 eurot,, intress 122.71 eurot, viivised 272.01 eurot ning võla menetlemise tasu 3.20 eurot.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 38282, 22.09.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 52.40 eurot ja maksekorraldus nr 08742, 17.02.2012 hagiavaldus esitamisel riigilõivu tasumist summas 383.46 eurot. Hageja on tasunud avaldamiskulu 6.39 eurot (maksekorraldus nr 14310, 22.05.2012) seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kokku on hageja menetluskulud 442.25 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 7 alusel ning kuulub hüvitamisele tulenevalt TsMS § 483 lg 2 p 3 sätestatust, kuivõrd 18.01.2012 tehtud kohtumääruse maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmisest seoses võlgnikule makseettepaneku kättetoimetamise võimatusega, sai hageja kätte 19.01.2012. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 22. detsembril 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.