Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on otsusele otsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab asja a ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asj lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Hagi asjaolud asjaolud ja hageja nõue. 22.08.2012 laekus Viru Maakohtule AS-ilt SEB Pank hagiavaldus G K` vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete, kokku 17 505,07 euro nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja AS SEB Pank ja kostja (G K) sõlmisid 26.09.2007 laenulepingu nr L070050119, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 340 000 krooni/ 21 729,96 eurot tagastamise lõpptähtajaga 15.09.2023. Lepingu p 5 kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks igakuiste annuiteetmaksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja vastavalt lepingu punktile 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi määras Panga Eesti kroonide laenude baasintress + 3,0 % aastas. Kostja ei täitnud laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustust alates 16.02.2009. Seisuga 21.08.2012 on tasumata laenusummaks 11 985,59 eurot ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus on 1021,43 eurot. Laenumaksete tasumata jätmist tõendab hageja laenumaksete aruandega laenu kehtivuse perioodil. Lepingu p 4.1 ja 15,5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 21.08.2012 on kostja lepingust tulenev viivisvõlgnevus summas 4370,21 eurot. Lepingu täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxx, reg.osa nr xxxx. Lepingu p 15.4.1 ja 15.4.4 kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale lepingu täitmise tagatise kindlustamise kulud. Lepingu p 18.7 kohaselt, kui kostja ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut lepingus või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest ja arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada hagejale selleks tehtud kulutused. Hageja on lepingu tagatisvara kindlustamiseks teinud kulutusi summas 127,84 eurot. 03.08.2009 teavitas hageja kostjat lepingu rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjalike teadetega ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 24.08.2009 on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist. Kostja ei asunud lepingut nõuetekohaselt täitma, mistõttu hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. Hageja esitas 31.08.2009 kohtutäiturile täitmisavaldused lepingu tagatiseks oleva korteriomandi sundrealiseerimiseks täitemenetluses. 18.05.2011 laekus hagejale korteriomandi müügist 8 584,02 eurot. Laekunud summa ulatuses vähendas hageja lepingu põhiosa võlgnevust.

Hageja tugineb nõude õiguslikul põhistamisel VÕS § 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 94 lg 1 ja 113 sätestatule ning palub kostjalt välja mõista võlanõude katteks kokku summas 17 505,07 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 11 985,59 eurot, intressi võlgnevusest summas 1021,43 eurot, viivise võlgnevusest summas 4 370,21 eurot, tagatisvara kindlustamiseks tehtud kulutuste võlgnevusest summas 127,84 eurot (seisuga 21.08.2012). Samuti palub hageja kostjalt alates 22.08.2012 välja mõista viivise 8,5% aastas põhinõudelt (11 985,59 eurolt) kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Avaldusele on lisatud laenulepingu koopia, laenumaksete aruanne, tabel viivise arvestuse kohta, koopiad kostjale saadetud lepingu erakorralise ülesütlemise teatest, vara enampakkumise akt, riigilõivu tasumise maksekorraldus; esindaja volikiri. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kätte antud 03.09.2012 allkirja vastu A T edasiandmiseks kostjale. Dokumentide vastuvõtja on teatisele lisanud märkuse „mees“. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 23.09.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seaduses sätestatud tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda ja need ka rahaliselt kindlaks määrata. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on hagiavalduses toodud asjaoludel põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus laenulepingu tingimusi, jättes tagastamata lepingujärgsed maksed koos intressidega. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summad ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Vastavalt hagiavalduses toodule kuulub tagaseljaotsusega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks seega kokku summas 17 505,07 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 11 985,59 eurot, intressi võlgnevus - 1021,43 eurot, viivise võlgnevus - 4 370,21 eurot, tagatisvara kindlustamiseks tehtud kulutuste võlgnevus - 127,84 eurot (seisuga 21.08. 2012). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt tuleb vastavalt hageja taotlusele kostjalt välja mõista viivis alates 22.08.2012 määras 8,5% aastas põhinõudelt (summalt 11 985,59 eurolt) kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses on toodud menetluskuluna riigilõiv summas 650 eurot (maksekorraldus nr 34758, 16.08.2012. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 06. novembril 2012. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.