2-12-18765/19 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

äriühingus teostanud. Tema sõnul olid äriühingul suured võlgnevused, mis ei võimaldanud mingit tegevust arendada. Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest pankrotiavalduse esitamisel ja ajutisele haldurile esitatud andmetest. Endine juhatuse liige V. K. ei ole ajutisele haldurile järelpärimisele vastust andnud. Samuti ei ole ajutise halduri päringule vastanud juhatuse liige Aleksander Lapin. Vastavalt kinnistusosakondade järelepärimiste vastustele võlgnikul kinnisvara puudub. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid käesoleval ajal ei kuulu ning ei ole ka kuulunud. Ajutisel halduril pole õnnestunud saada infot äriühingul olevate varade kohta. Äriregistri andmetel oli ühingu peamiseks tegevusalaks autopesu jm teenindus. Nimetatud teenuste osutamine eeldab vähemalt mingite varaliste vahendite olemasolu. Kuivõrd võlgnik ei ole oma tegevusperioodi vältel esitanud äriregistrile ka ühtegi majandusaasta aruannet, siis pole võimalik kindlaks teha, kas bilansis oli vara arvele võetud põhi- või käibevarana. Võlgnik omab arvelduskontot nr 221041159605 Swedbank’is, mille saldo 08.06.2012 seisuga on EUR 6,71 (konto broneeritud summas EUR 13,44 kaardi hooldustasudest). Vastavalt panga poolt esitatud konto väljavõttele ei ole kontol tehinguid tehtud perioodil 1.01.2011 – ajutise halduri nimetamiseni. Konto on avatud 17.05.2008 ning kontole on tehtud osakapitali sissemakse 40 000 krooni, mis on koheselt sularahas kaardiga välja võetud. Konto juurde oli väljastatud deebetkaart nr 4797264000704339 ning selle kasutajaks oli V. K.. Ajutisele haldurile pole esitatud kassaraamatu väljavõtet, mistõttu puudub ülevaade kontolt sularahas välja võetud rahaliste vahendite kasutamise kohta. Analüüsides ettevõtte pangakonto väljavõtet perioodil 17.05.2008 – 16.11.2010 võib öelda, et suures enamuses on kontole laekunud summad välja võetud sularahas. Samuti on tähelepanuväärne, et äriühing on saanud toetusi tööturuametilt ja töötukassalt (palgatoetus, juhendaja tasu), mis on sularahas välja võetud. Töötasu on läbi konto tasutud 2009.aastal M. A. ja 2010.a. S. K.’ile. Alates 2010.a. juunist on konto arestid Maksu- ja Tolliameti poolt ning töötukassalt laekunud vahendid palgatoetuseks on inkasso korras üle kantud maksu- ja tolliameti võlgade katteks. Lähtudes kontol olevatest tehingutest võib järeldada, et aktiivse majandustegevuse lõpetas võlgnik 2010.a.lõpuks ning selle peamiseks põhjuseks oli eelduslikult maksu- ja tolliameti poolt konto arestimine. Teistes krediidiasutustes võlgnikul konto puudub. Andmed nõuete olemasolu kohta kolmandate isikute vastu puuduvad. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile on võlgniku poolt ja päringu saanud võlausaldajate poolt teatatud alljärgnevatest nõuetest: Maksu- ja Tolliameti ees on võlgnevus kokku 30 876,29 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 8 593,51 eurot, kokku seega 39 469,80 eurot. Kõik võlgnevuses olevad kohustused on töötasudelt makstavate riigimaksude osas. Käibemaksukohustuslaste registrist on võlgnik kustutatud 30.11.2010.a. maksuhalduri algatusel. TSD-d on esitatud O. K.’le, V. K.’le ja A. K.’ile makstud töötasudelt. 2012.a. perioodil 01.10.2011 – 31.12.2011 on maksuhaldur kontrollinud Entina VK OÜ poolt esitatud TSD esitamise õigsust ning tuvastanud, et tegelikult väljamakseid ei teostatud ning esitati n.ö. fiktiivseid deklaratsioone. Kontrolli tulemusena on maksuhaldur tühistanud võlgniku poolt

esitatud fiktiivsed tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid kontrollitud perioodi eest. Kuivõrd nimetatud isikutele ei ole pangakonto vahendusel väljamakseid teostatud, siis on väljamakstud töötasu tasutud eelduslikult kassast sularahas, juhul kui tegelikult töötasu üldse välja maksti. Võlgniku endiste juhatuse liikmete käitumist arvestades võib eeldada, et kassast võeti sularaha muuks otstarbeks, kuid näidati töötasu väljamaksena ning loomulikult ei suudetud (pigem ei soovitudki) tasuda töötasudelt makstavaid makse. Kõik eelpool toodud rikkumised on toime pandud äriühingu eelmise juhatuse poolt (V. K., A. Lapin). Maksuhaldurile antud suulises selgituses on praegune juhatuse liige O. T. kinnitanud, et mingit majandustegevust ta teostanud ei ole ning mingeid raamatupidamise dokumente ei ole talle eelmise juhatuse poolt üle antud. A. Lapin on maksuhaldurile antud selgitustes väitnud, et tundis V. K.t tema abikaasa kaudu, kuid viimase aja olukorrast midagi ei tea. Loobus A.K.i ettepanekust omandada pool äriühingust 500 krooni eest. Antud selgituse alusel on ajutine haldur seisukohal, et äriühingu tegevuse jooksul jäeti endise juhatuse poolt maksud tasumata ning võlgade tekkides soovis A.K. firmast vabaneda. Kohtutäituritest on menetluses olevatest nõuetest teatanud Kristel Maalman, kelle menetluses on kolm Maksu- ja Tolliameti korraldust kokku summas 9 688,09 eurot (sisaldub maksu- ja tolliameti esitatud võlgnevuses). Rohkem võlausaldajaid ei ole ajutisele haldurile oma nõuetest teada andnud ning kuivõrd võlgniku esindajad ei ole ajutisele haldurile vastanud ega dokumente esitanud, siis puuduvad ülejäänud nõuete osas andmed. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et OÜ-l Entina VK-l on teadaolevaid rahalisi kohustusi summas vähemalt 39 469,80 eurot. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutine haldur tuvastanud. Käesolevaks ajaks esitatud asjaolude kohaselt ei ole võlgnikule kuulunud vara, mida ta oleks realiseerinud ning millega oleks kahjustatud võlausaldajate huve. Maksejõuetuse põhjustest ning juhatuse liikmete vastutusest: Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused: Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et firmal puudub võimalus tegeleda, kuna kreeditoride nõuded on liialt suured ning puuduvad finantsvõimalused võlgnevuste tasumiseks. Firmal vara puudub ja juhatuse liikmel on minimaalne tulu. Analüüsides kogutud andmeid, on ajutine haldur seisukohal, et tulu ei ole äriühing kunagi teeninud. On tuvastatud, et võlgnik on saanud toetusi tööturuametilt ja töötukassalt. Võlgniku poolt ei ole esitatud registrile ühtegi majandusaasta aruannet, mistõttu pole võimalik millegi põhjal hinnata äriühingu maksejõulisust. Olemasolevate andmete kohaselt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt juunis 2010, kui maksuhalduri poolt arestiti kontod. Ilmselt samal ajal aktiivne tegevus ka lõppes. Juhatuse liikme vastutusest: Eelmine osanik V. K. on võõrandanud äriühingu osa märtsis 2012.a. V. K. on samal ajal tagasi kutsutud ka juhatuse liikme staatusest. Juhatusse on jäänud endistest juhatuse liikmetest Aleksander Lapin, kuid temaga ei ole ajutisel halduril õnnestunud ühendust saada ning seetõttu ei ole täpselt teada, kuidas jagunes juhatuse liikmete kohustused tegevuse ajal. Kuid võttes

arvesse asjaolu, et fiktiivseid deklaratsioone on esitatud võltsitud andmete alusel, siis on suur tõenäosus, et tegelikuks äriühingu juhiks oli V. K. (tema oli ka kontol kasutajaõigustega isik) või täitis tema eest tegelikke juhi kohustusi poeg A. K.. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liikmed on rikkunud Äriseadustiku §-st 187 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest puudub korrektne raamatupidamine (aruandlus üldse esitamata) ning eelduslikult on maksu- ja tolliametile esitatud ka eelnevalt kontrollitud perioodile valeandmeid. Osa müügi hetkeks oli äriühing juba muutunud alaliselt maksejõuetuks, mistõttu juhatuse liikmetel oleks olnud kohustus pankrotiavalduse esitamiseks. Seda aga ei tehtud, vaid üle aasta hiljem hoopis võõrandati osa ning ilmselt püüti sellega vabaneda vastutusest. Kõiki ajutise halduri poolt kogutud andmeid arvestades võib öelda, et V. K. ja Aleksander Lapin on jätnud täitamata pankrotiavalduse esitamise kohustuse, raamatupidamise korrektse pidamise kohustuse ning ettevõtte tegevuse ajal selle tegevust kasutanud enamasti omakasu teenimiseks enda ja oma lähikondsete huvides. Riigimaksude järjepidev tasumata jätmine viis äriühingu alalise maksejõuetuse tekkimiseni. Kuna õigeaegselt ei esitatud pankrotiavaldust, siis on sellega kohustusi suurendatud intresside osas. Lähtudes eeltoodust, võib asuda seisukohale, et tegemist on juhatuse liikme raske juhtimisveaga (hoolsuskohustuse rikkumisega), mis on maksejõuetuse põhjuseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhul, kui võlausaldajad soovivad pankroti väljakuulutamist, siis on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks vähemalt summas 3000 eurot. Juhul, kui kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik ei tasu, siis teeb ajutine haldur Viru maakohtule ettepaneku tuginedes PankrS § 29 lõigetele 1 ja 2: lõpetada OÜ Entina VK (registrikood 11482195, asukoht Põhja allee 6-45 ) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade Ametlikes Teadaannetes OÜ Entina VK pankrotimenetluse raugemise kohta; määrata dokumentide hoidjaks V. K. (i.k. xxx, asukoht xxx); mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. KOHTUISTUNG 12.09.2012 Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri aruandes esitatule vastu ja jäi kohtule esitatud avalduse juurde. Kaasatud isik V. K. ei soovinud ajutise pankrotihalduri aruandega tutvuda. Ajutine pankrotihaldur lisas aruande juurde vastavalt maksuameti kontrollaktile tühistatud deklaratsioonide osas saldo summa, mis on vähenenud, summas 13 008 eurot on võlgnevus. Võlgnevus vähenes selle arvelt, et äriühing on esitanud fiktiivseid deklaratsioone, maksuamet on need tühistanud ja seoses sellega on vähenenud maksuvõlgnevus. Sotsiaalkindlustusamet on teatanud, et Entina VK OÜ poolt esitatud deklaratsioonide alusel on määratud vanemahüvitis O.K.le ja 02.10.2012.a. peaks siis määratlema vanemahüvitis O. M.- just nende fiktiivsete deklaratsioonide alusel. Praegu on protsess peatatud. O.T. selgitas, et ostis firma, kuid firmaga edasi ei tegelenud. O.T. on nõus maksma pankrotimenetluse kulusid. Ühekorraga ei saa ta maksta kuna saab miinimumpalka, saab tasuda osade kaupa. Kuus saab tasuda 50 eurot.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri aruandest, millele võlgnik vastu ei vaielnud, nähtub, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid. Seega on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks. Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise pankrotihalduri seletused istungil, tutvunud ajutise pankrotihalduri ettekandega, nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega, et ei ole tuvastanud asjas tagasivõitmise võimalusi. Käesolevaks ajaks on peamiseks ja suurimaks võlausaldajaks maksu- ja tolliamet. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohtadega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Samas peab kohus märkima, et pankrotiavalduse õigeaegne mitte esitamine ja korrektne raamatupidamise kohustuse ning ettevõtte tegevuse ajal selle tegevust kasutanud enamasti omakasu teenimiseks enda ja oma lähikondsete huvides ning riigimaksude järjepidev tasumata jätmine viis äriühingu alalise maksejõuetuse tekkimiseni. Kuna pankrotiavaldust ei esitatud õigeaegselt siis suurenesid intresside osa. Maksejõuetuse põhjuseks on juhatuse liikme raske juhtimisviga ( hoolduskohustuse rikkumine). Kohus leiab, et võlgnik muutus alaliselt maksejõuetuks 2010 aastal, mil oleks tulnud esitada ka pankrotiavaldus. Pankrotiavaldus on esitatud oluliselt hilinenult. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Tiia Kalaus ́el likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast Entina VK OÜ registrist kustutamist tuleb Tiia Kalaus vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb võlgniku dokumendid anda hoiule V. K.le. PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb tasuna 626,70 eurot ja tehtud kulutuste katteks 177,84 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. Ajutine haldur taotles kohtul määrata ajutise halduri töötasuks kokku 626,70 eurot (kokku 12,3 tundi) ja ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud summas 177,84 eurot. Võlgnik on nõus oma vahenditest tasuma ajutise halduri tasu. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Ajutise pankrotihalduri aruande ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Majandustegevuse lõpetas võlgnik sisuliselt 2010.a. keskel ning peale seda sisulist tegevust ei toimunud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. Kohus leiab, et Entina VK OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.