2-12-26193/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduse asjaolud. OÜ S esitas 06.07.2012.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 10.08.2012.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: SOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) osakapitali suuruseks on 2556 eurot. Esmakanne äriregistris tehti 29.10.2007. Võlgniku põhitegevuseks on köökide ja muude sisustusprojektide koostamine elamutesse ja ärihoonetesse. Juhatuse liikmed on MV (isikukood XXX) ja MM (isikukood XXX). Ajutine haldur pöördus võlgniku esindaja, Eestis tegutsevate pankade ja filiaalide, Maksu –ja Tolliameti, ehitisregistri, AS-i Eesti Väärtpaberikeskus, Maanteeameti registreerimisosakonna, elektroonilise kinnistusraamatu päringusüsteemi ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole palvega väljastada informatsiooni, mis oli vajalik võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks ning hinnangu andmiseks võlgniku maksevõimele. Vastustest järelepärimistele selgus, et võlgnikul on konto Sampo pangas ja kontod Swedbank AS-s. Võlgnikul ei ole Eesti Väärtpaberikeskus AS-is registreeritud väärtpaberid, samuti pole võlgniku nimele registreeritud kinnistuid, ehitisi kui vallasasju ega sõidukeid. Võlgniku kasuks ei toimu sundtäitmisi. Swedbank AS andmetel on võlgniku arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX saldo 17.08.2012 seisuga on 4,56 eurot (konto on broneeritud summas 2,88 eurot kaardi hooldustasudest). Kontole on seatud arest kohtutäitur Elin Vilippuse akti alusel. Võlgniku esindaja väitel võlgnikul vara puudub. Seega võlgnikul vara väidetavalt ei ole. Võlgniku võlad on järgmised: XXX Seega on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku võlgnevuste suurus vähemalt 3753,26 eurot. Võlgniku maksejõuetus ajutise halduri arvates ilmne. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti vara tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalus, on ajutine haldur arvamusel, et vaatamata võlgniku maksejõuetusele tuleb menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja väitel vaibus võlgniku tegevus 2008. aasta lõpul. 2009. aasta alguses otsis võlgnik uusi võimalusi majandustegevuseks. 2010. aastal on lisaks varem osutatud teenustele (köökide ja muude sisustusprojektide koostamine ja teostamine, reklaamimaterjalide kujundamine internetis või trükistena) osutati teenuseid ka koristuse ja transpordi alal, kuid võlgnikku ei õnnestunud kasumlikult tööle saada. Käesolevaks hetkeks on võlgnik tegevuse lõpetanud. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Küll on võlgniku juhatuse liikmete suhtes kahtlus, et pankrotiavaldus ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtajal. Vastavalt äriseadustiku §-le 180 lg 5 ülamärkega üks 1 peab osaühingu juhatus maksejõuetuse korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksjõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Sisuliselt sama kohustuse sätestab ka TsÜS §

36.Pankrotiavalduse esitamata jätmise korral on tegemist kuriteoga karistusseadustiku § 385 ülamärkega 1 järgi. Nähtuvalt majandusaasta aruandest oli võlgniku omakapital negatiivne juba 2011.aastal, kahjum oli 2011.aastal 27 577 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasu ja kulude katteks 806,40 eurot, millest 397 eurot palub ajutine haldur välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud solidaarselt võlgniku endistelt juhatuste liikmetelt. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks 3753,26 eurot ja vara puudub. Haldur on seisukohal, et SOÜ on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul juhtorganite tegevuses puuduvad kuriteo või/ja juhtimisvea tunnused. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 13.09.2012.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded SOÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot 10 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab SOÜ dokumentide hoidjaks MV(ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks ja kulutuste katteks 860,40 eurot, millest 397 eurot palub välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud solidaarselt võlgniku endistelt juhatuste liikmetelt. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgniku volitatud esindaja nõustus 13.09.2012.a. kohtuistungil, et võlgniku endised juhatuse liikmed tasuvad halduri tasust 409,40 eurot solidaarselt.