Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

2-12-7619 Puudutatud isik on väitnud avaldajale, et tal on olemas relv, mida ta kavatseb kasutada. Puudutatud isik on äärmiselt ebastabiilne ning tal on vägivallale kalduv iseloom. Avaldaja taotleb, et puudutatud isiku suhtes määrata lähenemiskeeld, mille kohaselt pärast lapse üleandmist ei tohi puudutatud isik tulla avaldajale lähemale kui 200 meetrit. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 7 tuleb avaldused lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamiseks läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 544 lg 1 sätestatust, võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud võlaõigusseaduse(VÕS) § 1055 lg 1, mille kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu rakendamise taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude olemasolu st, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kahju õigusvastase tekitamise ähvarduse hindamisel tuleb normi tõlgendamisel lähtuda selle kaitse eesmärgist. Avalduse lahendamiseks tuleb tuvastatud asjaolude põhjal jõuda järeldusele, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda kahju tekitaja poolt tegelik oht. VÕS § 1055 lg 1 sättes nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või avaliku huvi tõttu. Kaitseabinõu valikul tuleb hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks keelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keelust tuleneva piirangu mõju keelu adressaadile. Puudutatud isiku leiab, et avaldus on pahatahtlik ning selles sisalduvad asjaolud ei vasta tegelikkusele (tl 30-33). Puudutatud isik on ära kuulatud 15.03.2012 (tl 39). Puudutatud isik ei ole avaldajaga poolteist aastat suhelnud ning vahejuhtumid, mida avaldaja välja toob, jäävad 2009 aastasse. Avaldaja on puudutatud isikut provotseerinud ning puudutatud isik on ennast kaitsnud. Puudutatud isiku sõnade kohaselt ei ole ta noaga avaldajat ähvardanud. Avaldaja lähenemiskeelu seadmise eesmärk on see, et takistada puudutatud isiku suhtlemist lapsega. Avalduse kohaselt taotleb avaldaja lähenemiskeeldu seetõttu, et puudutatud isik on ebastabiilne ja on avaldajat ähvardanud. Kohus pole esitatud asjaoludel tuvastanud puudutatud isiku ohtlikkust, mille eest vajaks avaldaja kaitset. Sündmused, mida avaldaja avalduses ja ärakuulamisel on kirjeldanud, jäävad 2009 aastasse ja kohtu jaoks ei ole veenev, et puudutatud

2-12-7619 isik oleks avaldajale ohtlik ning rikuks avaldaja isikuõigusi. Asjaolu, et puudutatud isik ründas MK’it, ei anna alust lähenemiskeelu kohaldamiseks. Käesolevas asjas tuleb arvestada sellega, et pooltel on vaidlus lapse hooldusõiguse määruse täitmisel (tsiviilasi nr 2-10-57927), kuid see ei anna alust pidada puudutatud isikut avaldajale ohtlikuks. Määruse täitmisel tekkinud konflikte ei saa lahendada lähenemiskeelu kohaldamisega. Pooltel on ühine laps ning puudutatud isikul on õigus lapsega suhelda. Samuti on avaldaja ise võtnud kohustuse mitte läheneda puudutatud isikule lähemale kui 200 meetrit (06.02.2012 määruse tsiviilasjas nr 2-10-57927 resolutsiooni p 1.3). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 549 lg 2 kohaselt määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.