Asjaõigus › Omandiasjad

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (TsMS § 142 lg 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:

õigusliku aluseta, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tema valduses oleva korteri vabastamist. VÕS § 334 kohaselt oli kostja kohustus pärast lepingu lõppemist eluruum hagejale tagastada. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hagi ja mõistab AS-ile H. kuuluva kinnisasja osa - xxxxxxxxxxxx- korteriga elumajas asuva xxxxxxxxxxxx. P. valdusest välja A. S. H. . See tähendab, et kostjal tuleb muuhulgas temale kuuluv vara eluruumist ära toimetada. R. P. korteri valduse vabatahtlikult üleandmisest keeldumise korral kuulub R. P. korterist koos talle kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras väljatõstmisele. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas

menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekirja esitanud 04.06.2012 (tl.19-20). Avaldus koos lisadega on TsMS § 176 lg 1 kohaselt kostjale kätte toimetatud 08.06.2012.a. , kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka R. P. hüvitatavad A. S. H. .

Avalduse kohaselt on hageja kandnud antud asjas õigusabikulusid summas 799,80 eurot. Riigikohtu 14.09.2006.a. otsuses asjas nr 3-2-1-86-06 (punktis 23) on selgitatud, et seadus ei sätesta, milliseid dokumente võib lugeda kantud kulude tõendamiseks tsiviilkohtumenetluses piisavaks. Seega kehtib dokumentaalsete tõendite kohta üldiselt sätestatu (TsMS § 272). Kolleegiumi on leidnud, et kulude tõendatuks lugemine tuleb kohtul hinnata, arvestades kõiki asjaolusid, mh esitatud dokumentide usaldusväärsust. Lisaks kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb kohtul silmas pidada ka TsMS § 175 lg 4, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ja tsiviilasja lahendamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (redaktsioon alates 01.01.2011.a.). Nimetatud määruse § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt 35,97 eurot.

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.