Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on otsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 07.07.2011 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi I I vastu võlgnevuse, kokku summas 5431,12 eurot ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 11.09.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600882/45st, mille raames on sõlmitud 1 kokkulepe lepingutingimuste muutmise kohta ja 3 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, kokku 4 kokkulepet. Kokkuleppe nr 4 põhitingimuste kohaselt suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 388.87 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on kokkulepe nr 4 kohaselt krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 2750,26 eurot. Kokkuleppe nr 4 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,98% krediidisummast aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kokkuleppe nr 4 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.06.2007, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Üldtingimuste p 5.1.1 ettenähtud tingimustel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. Hageja hoiatas 03.12.2007 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti

pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. 21.01.2008 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjalt 3673,22 euro (57 473,08 krooni) tasumist, millest 2727,80 eurot (42 680,61 krooni) moodustas tagastamata krediidisumma, 335,04 eurot (5242,33 krooni) sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 63,92 eurot (1000 krooni) võla sissenõudmisega seotud kulu, 0,9 eurot (14,02 krooni) viivis ja 545,56 eurot (8536,12 krooni) leppetrahv. Kokkuleppe nr 4 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,98% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja on hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks tasunud 117,53 eurot, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 217,51 eurot. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 145,73 eurot kostjale 24.10.2007 ja 26.11.2007 saadetud võla sissenõudekirjade, 03.12.2007 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse, 21.01.2008 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja 24.03.2008 tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõivu eest. Seega palub hageja üldtingimuste p-de 6.6 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 145,73 eurot. Lepingu ülesütlemisel 21.01.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0,9 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist tehtud makseid hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 2715,56 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt 24,98% võlgnetavalt summalt aastas. 07.07.2011 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 2358,21 eurot (viivise arvestus lisatud). Käesolevaga nõuab hageja viivist osaliselt, s.o 2352,32 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista alates 08.07.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,98% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 ja 407 sätetele. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – tarbijakrediidileping, maksegraafik, poolte vahel sõlmitud kokkulepped, meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemishoiatus, lepingu ülesütlemisavaldus, hageja hinnakiri, viivise arvestus, õigusabikulusid tõendavad arved ja maksekorraldused, hageja esindaja volikiri, hageja esindaja haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

Kohus saatis hagimaterjalid kostjale hagiavalduses märgitud aadressile, samuti teistel, registrist nähtuvatele aadressidele, kuid materjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Hageja esitas taotluse hagimaterjalide kättetoimetamiseks kohtutäituri kaudu. Kohtutäituril menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. Seejärel edastas kohus hagimaterjalid kohtu infosüsteemist nähtunud kostja elukoha aadressile. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 05.07.2012 Haapsalu postkontorist. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 25.07.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale võimaldanud krediiti, millist summat on suurendatud poolte vahel sõlmitud kokkulepetega, s.o kokku summas 2750,26 eurot. Kokku on lepitud tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostja jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse, mille suuruseks on koos kõrvalnõuetega kokku summas 5431,12 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, samuti võib kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimused.

Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 5431,12 eurot, sellest tagastamata krediidisumma 2715,56 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 217,51 eurot, 145,73 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ning 2352,32 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 08.07.2011 määras 24,98% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 479,33 eurot (maksekorraldus nr 93210945, 07.07.2011), kohtutäituri tasu ja õigusabikulud summas 95,87 eurot, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest (arve nr 236, 05.07.2011).. Hageja on tasunud kohtu deposiitarvele kohtutäituri kaudu menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamiseks summas 26,76 eurot, maksekorraldusega nr 93328740, 06.10.2011. Kohus edastas hagimaterjalid kättetoimetamiseks kohtutäitur Raigo Pärs`ile. Kohtutäituril menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ei õnnestunud, Vastavalt 15.02.2012 kohtutäituri otsusele tasu väljamõistmiseks, on täituri taotletavaks tasuks menetlusdokumentide kättetoimetamisel tehtud töö eest 15,30 eurot Otsusele on lisatud täituri aruanne kostjale kohtumaterjalide kättetoimetamisel tehtud toimingutest. Kohus leiab, et vastavalt kohtutäituri edastatud aruandele on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses TMS § 28 lg 1, 32 lg 3 ja 48 alusel taotletav ning teostatud

ametitoimingute tasu summas 15,30 eurot põhjendatud ja kuulub deposiitarvelt täiturile väljamaksmisele. Kokku tuleb kostjalt tagaseljaotsusega menetluskulud välja mõista summas 590.50 eurot. Hagejale tuleb tagastada tema poolt kohtu deposiitkontole 06.10.2011 tasutud riigilõivust osa, mis ei kuulu kohtutäiturile välja maksmisele, s.o summas 11,46 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 07. detsembril 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.