2-11-21712/23 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Tagaseljaotsus toimetada kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebe kord Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 28 päeva jooksul otsusest kättetoimetamisest. Otsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Hageja nõue Hageja sõlmis 10.11.2007 VP (edaspidi laenusaaja) kirjaliku laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 250 000 krooni. Laenulepingu allkirjastas käendajana KP. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja VP laenu koos intressidega tagastama 11.05.2009.a, mida ta aga siiani teinud ei ole. Laenusaaja ei ole maksnud laenuandjale laenu põhisummat 250 000.- krooni ega ka laenulepinguga kokkulepitud intressi 12% aastas laenu tagastamise tähtpäevaks (põhisummas eurodes 15 978.- ja intressinõudes eurodes 2876.-). Lisaks ei ole laenusaaja teavitanud vastavalt laenulepingus kokkulepitule hagejat asjaoludest, mis vähendaksid tema maksevõimet. Lepingu kohaselt on hagejal õigus küsida lepingujärgset leppetrahvi 10 % laenusummast (eurodes 1597.-) ja viivist 0,2% kalendripäevast tasumata summalt (viivissumma kuni hagi kohtusse esitamiseni 23 264.-).Laenulepingust tulenev on siiani laenusaaja poolt täitmata. Laenu eesmärgiks oli investeerida laenulepingu alusel KP ettevõttesse „HS OÜ“ (sama kinnitab ka KP oma vastuses). Laenusaaja ja ettevõtte juhatuse liige KP tegid laenuandjale koos ettepaneku investeerida ettevõttesse „HS OÜ“ . Laen kanti KP arveldusarvele. Käesoleval juhul on käendaja andnud käenduse isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise vastu ja ühinenud võetava kohustusega, mistõttu ei vaja ta käendajana tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise vastu. KP sõlmis vaadeldava laenu lepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning isik tagab vaid võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu. Hageja palub kostjatelt VP ja KP solidaarselt välja mõista laenulepingu järgselt tasumisele kuuluv laenu põhisumma koos kõrvalnõuetega (intress, leppetrahv, viivised) kokku 43 715 EUR kuni hagi esitamiseni kohtusse ning viivised alates hagi kohtusse esitamisele järgnevast päevast (10.05.2011) kuni kohustuse kohase täitmiseni 0,2% kalendripäevas tasumata põhinõude summast hageja kasuks (MP arveldusarvele XXXXXXXXXX). Juhul kui kohus ei rahulda esitatud taotlust, taotleb hageja alternatiivselt mõista kostjalt VP välja laenulepingu järgselt tasumisele kuuluv laenu põhisumma koos kõrvalnõuetega (intress, leppetrahv, viivised) kokku 43 715 EUR kuni hagi esitamiseni kohtusse ning viivised alates hagi kohtusse esitamisele järgnevast päevast (10.05.2011) kuni kohustuse kohase täitmiseni 0,2% kalendripäevas tasumata põhinõude summast hageja kasuks (MP arveldusarvele XXXXXXXXXX). Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate VP ja KP kanda ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kulutused õigusabile.

Kostja KP seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 10.11.2007.a. laenuleping ning raha laekus kostja arveldusarvele 12.11.2007.a. kahes osas. Tagasimaksed toimusid hageja arveldusarvele 04.12.2007.a. 5 000 krooni, 19.12.2007.a. 5 000 krooni ja 21.12.2007.a. 7 000 krooni. 2008.a. jaanuarikuus soovis hageja, et ülejäänud summa 23 000 krooni saaks hageja tagasi sularahas, kuna hageja pangaarve on kohtutäituri poolt arestitud. Tagasimaksed toimusid igakuiselt ja 2008.a. lõpuks oli võlg tasutud. Kohtu põhjendused Kohus on kostjatele VP’le ja KP’le kohtukutse kättetoimetanud 03.07.2012 (t/l 168). Kostjad 12.09.2012.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 43 715 eurot, millest põhivõlgnevus 15 978 eurot, intress 2 876 eurot, leppetrahv 1 597 eurot ja viivis 23 264 eurot ning viivis 0,2% päevas põhinõudelt, s.o 15 978 eurolt alates 10.05.2011.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldab hageja esmase nõude, siis jätab kohus rahuldamata hageja poolt esitatud alternatiivse nõude (TsMS § 448 lg 8 viimane lause). Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 540 eurot, s.o õigusabikulu. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on põhjendatud õigusabikuluga ning nimetatud summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd kohus vabastas hageja riigilõivu summas 1 757,57 euro tasumisest, tuleb nimetatud riigilõiv välja mõista kostjatelt riigi kasuks vastavalt TsMS § 190 lg 4, § 179 lg 1 ja 9. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.