Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-35247/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.09.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1358

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2012.a, kell 16.00

Tsiviilasja number

2-11-35247

Tsiviilasi

II hagi VP ja RL vastu võla nõudes

Hagihind

1 609,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: II(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Kaido Kooga (K.Kooga Advokaadibüroo, asukoht Rakvere 5A, 41531 Jõhvi)

esindajad

Kostja 1: VP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

Kostja 2: RL(isikukood XXX, XXX) 30.08.2012

Kohtuistungil osalenud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga

isikud

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista VP ́lt ja RL ́ilt solidaarselt II kasuks võlgnevus 1609,08 eurot.

3.Välja mõista VP ́lt ja RL ́ilt solidaarselt II kasuks viivised 02. maist kuni 22. juulini 2011 summas 659,72 eurot ja alates 23. juulist 2011 kuni kohase täitmiseni 0,5% päevas tasumata võlgnevuselt (1609,08 eurot). Menetluskulude jaotus

4.Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt VPja RL ́i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

17.juulil 2009 sõlmisid pooled omavahel rendilepingu, mille kohaselt hageja (rendileandja) andis kostjatele (rentnikele) rendile kinnisvara aadressil XXX; Tallinn. Leping sõlmiti üheks aastaks. Kostjad pidid igakuiselt tasuma 4000 krooni renditasu. Rendilepingus on rendileandjana märgitud ka hageja abikaasa SG, kuid lepingut ta ei allkirjastanud. Esimestel kuudel tasusid kostjad renditasu korralikult, hiljem tekkisid võlgnevused. Rentnikud ei vabastanud õigeaegselt rendipinda, kuna neil ei olnud muud elamispinda ja nad lahkusid rendipinnalt alles 2010. novembris. 13.novembril 2010 kirjutas kostja VP võlakirja, milles ta kohustus tagastama võlgnevuse 33 000 krooni 1. maiks 2011. Seda kohustust kostja ei täitnud. 12.märtsil 2011 tasuti võlgnevusest 500 eurot (7 823,3 krooni), rendivõlgnevuse suuruseks käesoleval ajal on 25 176,7 krooni ehk 1 609,08 eurot. Advokaat Kaido Kooga saatis tähitud kirjaga 3.mail 2011 kostjale pretensiooni, milles paluti 10 päeva jooksul võlgnevuse tasumist. Kiri pretensiooniga tagastati hoiutähtaja möödumisel. 2.juunil 2011 esitas advokaat K.Kooga pretensiooni elektronkirjaga, millele tuli järgmisel päeval kostjalt vastus, kuid pärast seda pole mingit raha ega informatsiooni laekunud. Seetõttu ongi hageja võlgnevuse kättesaamiseks sunnitud pöörduma kohtu poole. Rendilepingu p.4.6 kohaselt on rentnikud kohustatud renditasu tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Alates 2. maist kuni 22. juulini on kostjad viivitanud 1 609,08 euro tasumisega 82 päeva ja viivise suuruseks on 659,72 eurot (1 609,08x82x0,005). Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus 1 609,08 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis 2. maist kuni 22. juulini 2011.a 659,72 eurot ja alates 23. juulist 2011.a. kuni kohase täitmiseni 0,5% tasumata võlgnevusest. Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused 22.08.2011 esitas kostja 1 oma seisukoha kohtule. Kostja 1 soovis esialgu täpsustada, kuidas tekkis võlgnevus. Kostja 1 oli lapsehooldusepuhkusel, laps on 2,5 aastane. Mees, kellega kostja 1 oli vabaabielus, koondati. Oli kostjate viga, et ei kolinud kohe üürikorterist välja, kostjatel oli lootus, et saavad hakkama. Üüriandja oli mitu korda neile vastu tulnud. Aprillis 2011 läks kostja 1 mees tööle Venemaale, kuid kahjuks teda seal peteti ja ta ei ole saanud sealt palka. Kostja 1 läks tagasi tööle 15. detsembril, laps jäi vanaisaga koju. Kostja 1 töötab pangas tellerina. Jaanuaris tekkis kostja 1 veal kassas puudujääk 900 eurot. Kostja 1 maksab pangale igakuiselt 100 eurot, augustis on viimane makse. Praegune seis on selline, et kostja 1 mees läks tööle Norrasse, seal on kindel tööandja ja palk, esimest palka saab augustis. Kostja 1 on nõus esitatud nõudmisega ja tahab võlgnevust likvideerida, kuid kostjal 1 puudub võimalus maksta nii suur summa korraga. Kostja 1 palub kohut koostada temale maksegraafik. Kostja 1 on suuteline katma oma võlgnevust ja viivised nelja kuu jooksul, makstes igakuiselt 500 eurot. Samas palub kostja 1 pöörata kohtu tähelepanu asjaolule, et 2011.a. märtsikuus sooritas kostja 1 juba ühe makse 500 eurot SG ́i arvelduskontole. Kostja 1 tunnistab, et tal oli palju aega võla maksmiseks, kuid tal puudus võimalus seda teha, nüüd see võimalus tekkis. Kostjal 1 on selline töö, et kui pannakse kinni tema arvelduskonto, siis kostja 1 kohe kaotab oma töökoha. Kostja 2 oma seisukohta kohtule ei esitanud.

Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et 17. juulil 2009 sõlmisid pooled omavahel rendilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjatele rendile kinnisvara aadressil XXX; Tallinn. Kostjatel tekkis üüripinna rentimisel võlgnevus summas 1 609,08 eurot. Kostja 1 on 22.08.2011 vastuses (tl 36) võtnud omaks hageja nõude summas 1 609,08 eurot. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 alusel tuvastatuks. Kostja 1 ei ole vaidlustanud ka hageja viivisenõuet, mistõttu loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel ka sellega seonduvad asjaolud tuvastatuks. Kohtumenetluse vältel ei jõudnud pooled kompromissile. 30.08.2012.a. toimunud kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast olid kostjad teadlikud. Kostjale 2 oli kohtukutse kättetoimetatud TsMS § 326 sätestatud korras. Kostja 2 ei teatanud kohtule istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Kohtuistungi päeval helistas kostja 1 kohtule ja teatas, et ei saa istungile tulla, kuna peab paari tunni pärast lapsega Mustamäe traumapunkti minema. Kostja 1 sõnul ta hageja pakutud kompromissi ei allkirjastanud, kuna saab palka 550 eurot kuus ja ei saa kompromissis märgitud summat maksta, kuna on ka teised kulud. Kostja 1 elab koos lapsega, Romanist lahus. Vahel Roman maksab elatist (tl 63). Kostja 1 kohtuistungi edasilükkamist ei taotlenud. 30.08.2012 toimunud istungil esitas hageja taotluse asja sisuliseks lahendamiseks, mille kohus rahuldas. Poolte vahel 17.juulil 2009 sõlmitud rendilepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 65 lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 17. juulil 2009 rendilepingu punktis 4.6 kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt võlgnevuse 1609,08 eurot, viivised 02.maist kuni 22. juulini summas 659,72 eurot ja alates 23. juulist 2011 kuni kohase täitmiseni 0,5% päevas tasumata võlgnevuselt (1 609,08 eurot). Kostja 1 on võtnud omaks hageja põhinõude ning viivisenõuet vaidlustanud ei ole. Kostja 2 hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus rahuldab