Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Geete Lahi
Määruse tegemise aeg ja koht
18. september 2012.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-56643
Tsiviilasi
EHR ja S R avaldus MM suhtes lähenemiskeelu rakendamiseks Avaldajad: EHR (isikukood XXX, XXX) ja S R (isikukood
Avaldajate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe (Advokaadibüroo Uno Feldschmidt OÜ) Puudutatud isik: MM(isikukood XXX, XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise ajad
24.05.2012 ja 30.08.2012
Jätta EHR ja S R avaldus MM suhtes lähenemiskeelu rakendamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldajate kanda. Avalduse sisu ja menetluse käik Harju Maakohtule esitatud avalduses ja avalduse täpsustustes (tl 2-4, tl 36-37, tl 42-43) palusid avaldajad kohaldada MM suhtes lähenemiskeeldu. Avaldajate tahe on, et MM ei oleks võimalik avaldajatega suhelda: tavakirjade saatmise teel EHR tema elukohtadesse XXX ja XXX; XXX saatmine ning helistamine EHR telefonile nr XXX; tavakirjade saatmise teel S R , elukoht XXX; seada MM lähenemiskeeld lähemale kui 300 m: EHR suhtes elukohas XXX ja XXX, S R suhtes elukohas XXX.
Avaldajad paluvad kaitset tsiviilasja nr 2-10-30937 ja kriminaalasja nr 10230103209 kohtumenetluse ajaks ja sellele järgnevaks ajaks tähtajaga kuni kolm aastat. Avalduse kohaselt avaldajate ja puudutatud isiku vahelised suhted on problemaatilised pärast seda, kui avaldaja EHR nõudis M R 02. juunil 2010.a. korteri aadressil XXX vabastamist. EHR on korteri omanik alates 01.07.2009.a., varem oli omanik S R . EHR palus MM temaga ühendust võtta, mille peale lubas viimane S R telefonis kuuli pähe lasta ja maja tuhaks põletada. MM on ähvardanud tappa ka EHR naist ja last. Põhja Politseiprefektuur keeldus kriminaalasja algatamisest 21.07.2009. 02.06.2010 tekkinud tüli käigus MM põhjustas EHR tervisekahjustuse (torkehaav vasaku silma all). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.10.2011 määrusega lõpetati kahtlustatava MM suhtes kriminaalmenetlus. Ringkonnaprokuratuur leidis, et EHR löömine ei ole õigusvastane. Avaldaja esindaja vaidlustas määruse. Harju Maakohus jätkab kriminaalasjas nr 10230103203 menetlust, kus süüdistatavaks KarS § 199 järgi on MM, kes viibis mitu kuud vahi all. MM on varem kohtu poolt karistatud isik.Avaldaja esitas 28.06.2010 kohtule hagiavalduse valduse üleandmise ja kostja eluruumist väljatõstmise nõude. Kohus rahuldas hagi ja nõudis välja MM ebaseaduslikust valdusest XXX asuva korteriomandi nr 86 ja andis nimetatud korteriomandi valduse üle EHR ile. MM vaidlustas kohtuotsuse Ringkonnakohtus. Avaldus on esitatud eraelu ja isikuõiguste kaitseks. MM saadetud kirjad kinnitavad ohtu avaldajatele ja perekonnale. Kirjade sisu väljendab ohtu nii kehavigastuste tekitamisele, tervise kahjustamisele, eraelu puutumatusele kui muu isikuõiguse rikkumisele. Tulenevalt TsMS § 172 lg 3 paluvad avaldajad jätta menetluskulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus saatis avalduse puudutatud isikule, andes tähtaja vastamiseks. Puudutatud isik kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus määras avalduse lahendamiseks kohtuistungi. 24.05.2012 toimunud kohtuistungil jäid avaldajad esitatud avalduse juurde ja palusid selle rahuldada, lisades, et menetlus tsiviilasjas nr 2-10-30937 ja kriminaalasjas nr 10230103209 on lõppenud. Avaldaja EHR sõnul luusib puudutatud isik XXX80-86 korteri ümbruses ringi. Avaldajad tegid politseile avalduse, sest puudutatud isik valas luku liimi täis. Avalduse esitamisest on möödas 3-5 kuud, politseilt vastust saanud ei ole. Käesoleval ajal XXXkorteris keegi ei ela, korter on valve all. Avaldaja S R sõnul on puudutatud isik kõigiga riius, lubab kõik ära tappa, terve sissekäigu õhku lasta. Avaldaja EHR sõnul on puudutatud isik ebastabiilne, võib ükskõik mida teha. Avaldaja S R lisas, et tal on telefonis pandud numbrid, mida vastu võtab. Puudutatud isik on praegu rahulik olnud. Kui läks kohtukutsele järele, helistati neli korda salastatud numbrilt. Kui enne telefoni vastu võttis, siis öeldi et löön maha, poon üles, kõrbed tuhas. Puudutatud isik kohtuistungile 24.05.2012 ei ilmunud. Puudutatud isik oli istungi toimumise ajast teadlik, istungi edasilükkamist ei taotlenud. 30.08.2012 toimunud kohtuistungile menetlusosalised ei ilmunud. Menetlusosalised olid istungi toimumise ajast teadlikud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus on asja lahendamisel võtnud aluseks peale käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliste esitatu ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri süüdistusakti kriminaalasjas nr 10230103209, Harju Maakohtu määruse 26.08.2011.a., Harju Maakohtu 22.11.2011.a. otsuse.
Vastavalt TsMS § 544 lg-le 1 võib kohus isiku eraelu ja muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. TsMS § 545 järgi kuulab kohus enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist menetletakse. Kohus määras muuhulgas lepitamise eesmärgil kohtuistungid. Puudutatud isik kohtuistungitele ei ilmunud. Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-s 1, mille kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu rakendamise taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude olemasolu st, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Samas leiab kohus, et kahju õigusvastase tekitamise ähvarduse hindamisel tuleb normi tõlgendamisel lähtuda selle kaitse eesmärgist. Kohtu arvates tuleb olemasolevatel asjaoludel jõuda järeldusele, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda kahju tekitaja poolt tegelik oht. Avaldaja EHR on tuginenud asjaoludele, et puudutatud isik on talle kehavigastusi tekitanud ja avaldajal on kartus, et puudutatud isik võib jätkata rünnakuid. Puudutatud isik on ähvardanud avaldajaid ja ähvardanud tappa ka EHR naist ja last. Samuti puudutatud isiku saadetud kirjad kinnitavad ohtu avaldajatele ja avaldaja EHR perekonnale. Avaldajate poolt kohtule esitatud kriminaalmenetluse nr 09230111689 alustamata jätmise teatisest (tl 10) nähtuvalt puudub alus menetluse alustamiseks KarS § 120 järgi, mis näeb ette vastutust ähvardamise eest. Ähvardus peab olema teatud määral konkretiseeritav ja sellisena peab ähvardus tunduma ka kõrvalistele isikutele. Ähvardus on kuriteoks üksnes tingimusel, et on alust karta ähvarduse täideviimist, st peab olema mõistlik põhjendus ähvarduse tõsisena tajumiseks. Kohus tuvastas, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri süüdistusakti kriminaalasjas nr 10230103209 (tl 91-92) kohaselt süüdistatakse lisaks KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteos MM selles, et ta lõi 02.06.2010.a kella 18.15 ajal XXX asuvas korteris EHR ühel korral rusikaga näkku, seejuures olid tal rusikasse surutud käes võtmed, millega tekitas EHR vasaku silma alla torkehaava. Sellise tegevusega pani MM toime kehalise väärkohtlemise EHR suhtes, millega tekitas talle füüsilist valu, so KarS § 121 ette nähtud kuriteo. Harju Maakohus 26.08.2011 määrusega (tl 93-94) tagastas kriminaalasja prokuratuurile. Kohtumääruse kohaselt kohtuistungil 26.08.2011 kriminaalasja arutamisel selgus, et KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis esinevad kahtlused, mida ei saa kõrvaldada lühimenetluse käigus. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on omavahel vastuolus ja kohtu arvates on neid vastuolusid võimalik kõrvaldada üldmenetluse käigus, kus kohus saab kannatanu ja süüdistatava vahetu ülekuulamise käigus hinnata ühtlasi isikute ütluste usaldusväärsust, ütlusi kontrollida ja täpsustada. Tegemist on sõna-sõna-vastu olukorraga. Nii kannatanul kui süüdistataval esinesid vigastused näos. Vaja on tuvastada, kas MM viibis (või
ei viibinud) hädakaitseseisundis (KarS § 121). Kaitsja leidis kohtuistungil, et MM viibis hädakaitseseisundis. Kohus on seisukohal, et ristküsitluse tulemusena on võimalik hinnata, kas süüdistatava süü KarS § 121 järgi antud episoodis on või ei ole tõendamist leidnud. Kohtul puudub alus lühimenetluses eelistada süüdistatava ütlusi kannatanu omadele ja vastupidi. MM küll avaldas kohtuistungil, et ta on süüdi, samas sisaldas tema süüditunnistamises vihjeid provokatsioonidele ja muule ebaõiglusele, seega on kohus arvamusel, et MM tunnistab end süüdi vaid ajendatuna soovist või lootusest võimalikult ruttu vahi alt vabaneda. Harju Maakohtu 22.11.2011 otsusega tunnistada kokkuleppemenetluses MM süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises. EHR kehavigastuse tekitamises ei ole MM süüdi tunnistatud. Avaldajad on ka ise avalduses märkinud, et konflikti allikaks on EHR nõue MM vabastada EHR kuuluv korter XXX. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-30937 24.01.2012.a. 24.05.2012 toimunud kohtuistungil selgitas kohus, et jõustunud kohtuotsuse täitmiseks võib pöörduda kohtutäituri poole, ootamata ära menetluskulude kindlaksmääramist, mis on eraldi menetlus. S R elab XXX, EHR XXX ja MM XXX linnaosas. Avaldajate kokkupuutumine puudutatud isikuga ja selle tagajärjel võimalik konflikt teineteisega ei ole tõenäoline. Samuti leiab kohus, et MM poolt saadetud kirjad (tl 16-20, tl 73-74, tl 81, tl 87, tl 103) ei kinnita reaalset ohtu avaldajatele. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et MM poolt võib esineda avaldajate jaoks tegelik oht ja avaldus MM suhtes lähenemiskeelu rakendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jättis avalduse rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda.
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.