2-11-41303/30 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.09.2011.a esitatud hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid OÜ M (ühinenud 08.12.2010.a OÜ-ga L (hageja)) ja GK (kostja) 01.05.2008.a lepingu, millega OÜ M andis kostja kasutusse mootorratta Kawasaki ning kostja kohustus tasuma sõiduki väljaostumakseid ja intressi vastavalt maksegraafikule. Kostja lepingujärgseid väljaostumakseid ja intresse nõuetekohaselt ei tasunud. OÜ M leidis mootorratta 10.09.2008.a hüljatuna haljasalalt. OÜ M on lepingust taganenud. Hagivalduse esitamise hetkeks on kostjal tasumata teine, kolmas ja neljas lepingujärgne osamakse kokku summas 5190,20 krooni (s.o 331,72 eurot). Lisaks võlgneb kostja 15.06.2008.a, 15.07.2008.a ja 15.08.2008.a tasumisele kuulunud intressi kokku summas 3220,12 krooni (s.o 205,80 eurot). Lepingu p 10.1 kohaselt kohustus kostja tasuma maksete tasumisega viivitamisel viivist 0,5 % päevas. 29.08.2011.a seisuga võlgneb kostja vara väljaostumaksete tasumisega viivitamise eest viivist 1886,58 eurot. 11.08.2008.a osales kostja Tallinnas liiklusõnnetuses, kus põrkas kokku sõidukiga Volkswagen. Selle tagajärjel tekkis OÜ-le M kahju. Liiklusõnnetusest tulenenud kahjustuste parandamiseks on OÜ M teinud järgnevaid kulutusi: 2960 krooni tagumise istme katte

taastamiseks, 4680 krooni vasaku küljegondli asendamiseks, 4930 krooni esigondli asendamiseks, 2800 krooni vasaku mootori kaane asendamiseks, kõik kokku 15 370 krooni, (s.o 982,32 eurot). Täiendavalt on kahjustatud mootorratta väärtus vähenenud hinnanguliselt 30 000 krooni (s.o 1917,35 euro) võrra. Mootorratta lepingujärgne hind oli 89 000 krooni, 24.03.2011.a müüs hageja mootorratta edasi hinnaga 54 786,21 krooni, s.o 34 213,79 krooni odavamalt. Lisaks on hageja teinud kulutusi 377,08 eurot advokaadibüroo kaudu kohtueelse nõude esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 5700,85 eurot, mis koosneb põhivõlast 331,72 eurot, intressist 205,80 eurot, viivisest 1886,58 eurot ja kahjuhüvitisest 3276,75 eurot (982,32 + 1917,35 + 377,08). Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 30.08.2011.a kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Leping ei lõppenud OÜ M poolt lepingust taganemisega, vaid poolte kokkuleppel. Kostja tagastas mootorratta 2008.a augusti lõpus OÜ M palvel poolte ühisele tuttavale nimega Oleg. Mootorratas tagastati kahjustusteta. Kostjal ei ole lepingust tuleneva võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna leping on lõpetatud ja vara tagastatud, siis on selgusetu, miks peab kostja tasuma väljaostumakseid vara eest, mis temale ei kuulu. Sellest tulenevalt on põhjendamatu nõue nii põhivõla, intresside, kui ka viivise osas. Lisaks on viiviste nõue ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada. Kostja ei ole liiklusõnnetust põhjustanud. Liiklusõnnetuse põhjustas liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht. Lisaks ei saanud mootorratas õnnetuses vigastada. Samuti on kahju hüvitamise nõue tõendamata. Hageja nõuded on ka aegunud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid OÜ M(08.12.2010.a ühinenud hagejaga) ja kostja 01.05.2008.a lepingu, mille p 1.1 järgi kohustus OÜ M andma mootorratta Kawasaki rendiperioodiks kostja kasutusse, kostja kohustus tasuma rendiperioodi jooksul mootorratta eest rendimakseid, mis koosnevad mootorratta väljaostumaksetest. Rendiperioodi lõppedes, peale vara maksumuse täielikku tasumist, pidi toimuma vara omandiõiguse üleminek kostjale. Lepingu lisa 1 kohaselt kohustus kostja tasuma mootorratta eest 89 000 krooni igakuiste osamaksetena alates 2008.a maist kuni 2011.a maini. Sellele lisandus intress kokku summas 21 924 krooni. Hoolimata lepingu sõnastusest ei ole kohtu hinnangul tegemist rendilepinguga, vaid järelmaksuga ning omandireservatsiooniga ostu-müügilepinguga. Poolte vahel on vaidlus, kas leping lõppes OÜ M poolt lepingust taganemisega või lõpetati leping poolte kokkuleppel. Kohus on seisukohal, et kostja väited, lepingu poolte kokkuleppel lõpetamise kohta, on tõendamata. Selle kohta, et poolte tahe oleks olnud lõpetada leping kokkuleppel, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Kohtu hinnangul lõppes leping OÜ M poolt lepingust taganemisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingu punkti 7.3.5 kohaselt oli OÜ-l M õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui kostja jätab lepingus ettenähtud maksed maksetähtpäeval tasumata või tasub need mittetäielikult. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja jättis 15.06.2008.a, 15.07.2008.a ja 15.08.2008.a tasumisele kuulunud väljaostumaksed tasumata. Seega oli OÜ-l

M õigus lepingust taganeda. Kostja on väitnud, et hageja ei ole esitanud taganemisavaldust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja väidete kohaselt sai OÜ M mootorratta valduse 10.09.2008.a. Kuna OÜ M mootorratast kostjale tagasi ei andnud, siis saab asuda seisukohale, et OÜ M taganes lepingust oma käitumisega. Lepingust taganemise päevaks tuleb lugeda 10.09.2008.a. Hageja nõuab kostjalt 15.06.2008.a, 15.07.2008.a ja 15.08.2008.a tasumisele kuulunud väljaostumaksete tasumist kogusummas 331,72 eurot ja samadel kuupäevadel tasumisele kuulunud intressi maksmist kogusummas 205,80 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt tasumata väljaostumaksetelt viivist 29.08.2011.a seisuga 1886,58 eurot. Vastavalt VÕS § 188 lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kohus leiab, et hageja ei saa kostjalt nõuda mootorratta väljaostumaksete tasumist. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Tulenevalt VÕS § 189 lg 1 peavad pooled taganemise korral lepingu alusel üleantu tagastama. OÜ M on saanud tagasi mootorratta valduse. Sellest tulenevalt puudub alus kostjalt välja mõista mootorratta väljaostumaksete võlgnevust. Vaidlusaluseid väljaostumakseid ei saa hageja nõuda kostjalt ka lepingu p 7.3.9 alusel, mis sätestab, et lepingu ühepoolsel lõpetamisel OÜ M poolt, ei kuulu tasutud väljaostumaksed kostjale tagastamisele. Vaidlusalused väljaostumaksed ei ole kostja poolt tasutud. Kohtu hinnangul saab aga hageja nõuda kostjalt intressivõlgnevust ning viivist kuni lepingust taganemiseni. Nimelt sätestab VÕS § 188 lg 2 teine lause, et taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Vaidlust ei ole, et kostja jättis perioodil 15.06.2008.a – 15.08.2008.a intressi tasumata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 205,80 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt lepingu punktist 10.1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas tasumata summalt. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 10.09.2008.a seisuga 93,52 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et intressi ja viivise nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hagi esitati kohtusse 01.09.2011.a. Sellest tulenevalt ei ole intressinõue ega viivisenõue aegunud. Lisaks on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja nõuab kostjalt liiklusõnnetuse tagajärjel mootorrattale tekitatud kahju hüvitamist summas 982,32 eurot ja mootorratta väärtuse vähenemise hüvitamist summas 1917,35 eurot. Vaidlust ei ole selles, et

liiklusõnnetus toimus 11.08.2008.a. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuna kahju tuleb hüvitada rahasumma maksmisega (VÕS § 136 lg 1), siis on mõistlik vajalik aeg kohustuse täitmiseks kohtu hinnangul kaks nädalat alates mootorrattale kahjustuste tekitamisest, s.o alates liiklusõnnetuse toimumisest. Seega muutus nõue sissenõutavaks 26.08.2008.a. Hageja esitas hagi kohtusse 01.09.2011.a, s.o pärast aegumistähtaja möödumist. Asjaolu, et OÜ Mei pruukinud liiklusõnnetusest koheselt teada saada, ei oma asja lahendamisel tähendust, kuna aegumistähtaja algusaeg ei sõltu käesoleval juhul sellest, millal hageja oma nõudest teada sai. Kuigi hagi on kahjuhüvitise nõuete summas 982,32 eurot ja summas 1917,35 eurot osas aegunud, peab kohus vajalikuks märkida, et kahju tekkimine on olulises osas ka tõendamata. Kostja on 13.08.2008.a kahjujuhtumi teates avaldanud, et mootorrattal sai kahjustada ainult gondel. Mootorratta ülevaatuse aktis on ekspert tuvastanud vasaku külje kriimustused. Muid vigastusi kahjujuhtumi materjalidest ei nähtu. Eeltoodu põhjal loeb kohus tõendatuks, et mootorratta vasak küljegondel sai kahjustada. Hageja ise on esitanud OÜ Mpoolt 10.09.2008.a koostatud akti mootorratta puuduste kohta, kuid kuna see on hageja õiguseellase enda poolt koostatud, siis ei loe kohus seda piisavaks, et tõendada teisi kahjustusi. Mootorratta väärtuse vähenemise tõendamiseks on hageja esitanud 24.03.2011.a sõlmitud müügilepingu, millega hageja võõrandas mootorratta 50 000 krooni eest, millele lisandub intress 4786,21 krooni. Kohus leiab, et kuna müügileping on sõlmitud rohkem kui kaks aastat pärast liiklusõnnetuse toimumist, siis ei tõenda see müügileping asjaolu, et liiklusõnnetuse tagajärjel vähenes mootorratta väärtus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kohtueelse nõude esitamiseks kulutatud 377,08 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Advokaadibüroo Aivar Pilv esitanud kostjale kohtueelselt võla tasumise nõudeid. Lisaks on Advokaadibüroo Aivar Pilv esitanud 26.09.2009.a OÜ-le M arve summas 5900 krooni. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Arvestades, et hageja nõue on olulises osas põhjendamatu, siis on kohtu hinnangul kohtueelse nõude esitamisega seotud mõistlikuks kuluks 100 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise alates 30.08.2011.a kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu punktis 10.1 leppisid pooled kokku viivise määras 0,5 % päevas. Kohtuotsuse tegemise seisuga on väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt (100 eurot) arvestatava viivise suuruseks 193 eurot. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid,

mis annaksid aluse viivise vähendamiseks alla põhivõla suuruse. Samas leiab kohus, et võlausaldaja peab põhjendama põhivõlast suuremat viivisenõuet, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kahjuhüvitise tasumisega viivitamine on tekitanud temale kahju, mis ületab põhivõlga. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest 100 eurot. Kuna TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, siis ei ole kohtueelse nõude esitamisega seotud kahjuhüvitise nõue aegunud. Tulenevalt TsÜS § 154 ei ole aegunud ka viivisenõue. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 205,80 eurot, viivis 93,52 eurot väljaostumaksete tasumisega viivitamise eest, kahjuhüvitis 100 eurot ja viivis 100 eurot kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest, kokku 499,32 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud jätta 92 % ulatuses hageja kanda ja 8 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Harju Maakohtu 23.12.2011.a määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutas advokaat IS. IS esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles palus talle määrata tasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 105,60 eurot, kokku 633,60 eurot. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 alusel on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Tulenevalt RÕS § 23 lg 1 määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses. Kohus leiab, et riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning riigi õigusabi tasuks tuleb määrata 633,60 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista õigusabikulud 582,91 eurot (92 %) ja kostjalt 50,69 eurot (8 %).